Filosoofia ja ühiskonna arengu paralleelid tööstuslikust revolutsioonist vesinikpommini
Kahjuks või õnneks ei näe me läbi tema põrmu, mistõttu jääb ka Marxi
usu vankumatus kommunismi võitu igaveseks saladuseks. On selge, et ta andis
töölisliikumise arengusse määramatu panuse, sidudes läbini materialistliku maailmakäsitluse
ühiskonna kõrgemate arenguprotsessidega. Kuid võib piltlikult väita, et 20. sajandi
kommunistlik maailmarevolutsioon, mis tipnes Stalinliku terroriga, poos tema lennuka
idealismi sellesama Gordioni sõlmega oma totalitaristliku ideoloogiavankri teenistusse.
Polaarselt erinev mõtleja, kellele ometigi sai osaks analoogne ideoloogiline ärakasutamine,
Hitleri fasistliku totalitarismi poolt, on Friedrich Nietzsche. Kui Marx on Hegeli antitees, siis
Nietzsche Schopenhaueri reinkarnatsioon ning omakorda vastanduvad nad teineteisele.
Schopenhaueri tahet, millest maailm on läbi imbunud, asendab Nietzsche võimutahe, veelgi
kõikjaleulatuvam kõikeläbivus. Nietzsche kuulutas, et jumal on surnud ning Inimene on
jäetud üksinda