Kirjandusteooria
Ei jaga
hinnanguid, vaid uurib ja kirjeldab.
Retoorika (Aristoteles) veenmiskunst. Uurib kuidas kirjandusteosed mõjuvad. Näiteks:
Luule ülendab. 20saj retoorika uurib keelekasutuse strateegiaid, teda huvitab praktiline efekt.
Uurib kuidas effekt saavutatakse. Diskursus analüüsib kuidas praktikas toimib ja mida saab
saavutada. Tihti analüüsib lisaks kirjandusele ka ajakirjanduskeelt, poliitikute kõnesid,
teaduskeelt, juriidilist keelt. Tihti on uusretoorika ideoloogiakriitiline. 90% uusretoorilistest
analüüsidest võtavad analüüsiks endale tekste mida nad tahavad kritiseerida (on küll
objektiivne uudis, kuid nende kujundite abil on subjektiivset sõnumit edastatud või a'la
naispoliitik = blond) Retoorika on viis muuta maailma keelekasutuse kaudu, vastandatuna
maailma muuta mingisuguse füüsilise tegevuse kaudu.
Stilistika (stylus kirjutuspulk kreeka k) seega erinev käekiri. Samas ka stiil mida tuleb