Arvo valton
täiesti tühja jooksnud. Muidugi oli raske. Õnneks leidus seal vene õpetaja, kes sundis meid õppima, keelt
omandades hakkasin ka maailmakirjandust lugema. Aga enne seda olin suure lugemiskooli juba läbi teinud,
lugemishimu oli suur.
-- Inseneriamet teid ikkagi väga ei köitnud, et läksite stsenaristiks õppima?
-- See oli natuke sundkäik. Küüditatud perest tulnul ei olnud mingit lootust saada näiteks Tartu ülikooli
filoloogiasse või mõnele "ideoloogiaalale" õppima. "Tipis" valitses tol ajal vabam õhkkond, seal ei olnud
sellist ideoloogilist survet. Mäeinseneri eriala valisin väga proosalistel põhjustel seal oli kõrgem
stipendium, aga vanemad jäid Siberisse, kuskilt kõrvalist abi loota ei olnud. Teiseks tundus mäeinseneri
kutsega olevat seotud teatav romantika. Tegelikult pole seda seal muidugi kuigi palju.
-- Vahetult vabariigi taastamise järel saite ka seadusandja leiba maitsta. Kuidas neile aastatele
vaatate?
annaabi.ee 
