diktatuurireziimid (võimu koondumine ühe partei ja ühe isiku kätte); kommunistlik ideoloogia; nn "sotsialistlik demokraatia" (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga); kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle; tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega); plaani- ja käsumajandus; kultuuri ideologiseeritus; ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus. · Vt. Lähiajalugu lk 120-123 B) USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. · Need olid demokraatlikud ja turumajandusele orienteeritud riigid.
Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Kõigile neile olid iseloomulikud: diktatuurirežiimid (võimu koondumine ühe partei ja ühe isiku kätte) “ sotsialistlik demokraatia” (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga) kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega) plaani- ja käsumajandus kultuuri ideologiseeritus ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus. Külma sõja osapooled (2): USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. Kõigile neile olid iseloomulikud: Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orienteeritud riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid
· Kõigile neile olid iseloomulikud: diktatuurireziimid (võimu koondumine ühe partei ja ühe isiku kätte) "sotsialistlik demokraatia" (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga) kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega) plaani- ja käsumajandus kultuuri ideologiseeritus ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus · USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. · Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orienteeritud riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja
tegevus ja tekst kontsentreeritum ja selgem; siseelu esitatakse väliste vahenditega ning tegevus kehalisem Kas draama on ka keerulisem kui proosa? Kirjandus, ühiskond, kultuur - kirjaniku päritolu, tõekspidamised jne - tekstis avalduvad sotsiaalsed teemad, tõekspidamised jne - lugeja ja teiste kirjanduskultuuris osalejate päritolu, tõekspidamised, sotsiaalsed suhted 1.sotsioloogiaga (Pierre Bourdieu) 2.kirjandusega 3.eneseküllasus / väline tingitus * ideed ja ideologiseeritus - ideede ajalugu - marksism, rahvuslus, feminism jne (Michel Foucault) Kultuur - mistahes inimtegevus - mingile piirkonnale, ajastule, rahvale või grupile iseloomulike tegevuste ja hoiakute kogum - vaimne tegevus - kunstiline tegevus etc Kultuurisituatsiooni komponendid - osalejad (saatja, vastuvõtja jne) - olukord (aeg, ruum jne) - tekst - keel - tegevus - kanal ja meedium - valdkond (teema) - eesmärgid (Tiit Hennoste) Kirjandus ja naaberalad
Korea, Hiina RV, PõhjaVietnam, Mongoolia), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Kõigile neile olid iseloomulikud: Diktatuurireziimid Sotsiaaldemokraatia Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus Plaani ja käsumajandus Kultuuri ideologiseeritus Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus · USA ja teised kapitalistlikud riigid, kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. KÜLMA SÕJA SÜNDMUSED Trumani doktriin: (1947): See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht
diktatuurirežiimid (võimu koondumine ühe partei ja ühe isiku kätte) “sotsialistlik demokraatia” (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga) kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega) plaani- ja käsumajandus kultuuri ideologiseeritus ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orienteeritud riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid
89* diktatuurireziimid (võimu koondumine ühe partei ja ühe isiku kätte) 90* "sotsialistlik demokraatia" (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga) 91* kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle 92* tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega) 93* plaani- ja käsumajandus 94* kultuuri ideologiseeritus 95* ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus Külma sõja sündmused, kriisid ja kriisikolded (kronoloogilises järjestuses): 2.1. Potsdami konverents: (1945.a. suvi): Vt. II maailmasõja aegsed konverentsid ja Potsdami konverentsi otsused Saksamaa suhtes. 2.2. Trumani doktriin: (1947) (Vt. ka õpik lk.52): 25* See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht.
Suviti levis ka rannakultuur, mis siinmail eriti veel ei tegeldud. Hakati päevitama ja suplema. 10.11.2009 KULTUUR EESTIS NÕUKOGUDE AJA ESIMESEL POOLEL (1940-1970) Kogu ühiskond muutus radikaalselt. Toimus suur ümberkorraldamine ja muutmine. Viidi sisse tsensuur, mis puudutas kõiki kultuurivaldkondi. Kultuuri püüti propaganda eesmärgil ära kasutada. Omal ala tegutsemine muutus komplitseerituks, kui mitte võimatuks. KUNST Ideologiseeritus oli esimestel aastatel veel tagasihoidlik. Riigi poolt näidata, et uus kord toetab ka kunstnike (osa eelarvest, mis oli mõeldud kunsti valdkonnale, muudeti suuremaks). Kunstnikele esitati tellimustöid, mis olid siiski peamiselt ideoloogilised. Linn peal olid plakatid ja loosungid. Uueks stiiliks sai sotsialistlik realism ainuke õige stiil milles kunstnik võis luua. Iseloomulik: · Kommunistlik parteilisus · Isikupäratus, ilmetus, tüüpilisus, lihtne kujundikeel,
annaabi.ee 
