Ajakirjad prakt. Likvideeritud, mõned erialaajakirjad. PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA: Stalinistlik, sulaaegne, stagnatsiooniaegne 1944-55 stalinistlik Märksõna: HIRM! Küüditamine jne. Ajakirjandust omas ja juhtis kommunistlik partei. Funktsioon: ideoloogiline mõjutamine, valvamine ja kasvatamine. Uudistes keskne positiivsus ja kommunistliku suhtumise väljendus. Vaid hea uudis on uudis! Temaatika: riiklikud dokumendid, parteikõned, töösaavutused. Uudised ideologiseeritud: õiged seisukohad ja arvamused. Kriitikale kohustuslik reageerida. Lehes ei ilmu ühiskondlikult väärtusetuid kirjutisi. Väljastpoolt Eestit lubatud vaid TASSi ja ETA materjalid. Ajakirjanik infovahendaja riigi ja lugeja vahel. Maht vähenes! Ilmumissagedus, formaat ja maht täpselt ettemääratud. Reklaami polnud, vana trükitehnika. Tüpoloogia: ülevabariigilised üldlehed, kohalikud üldlehed, üldvabariigilised rühmalehed (Sirp ja Vasar, Säde, Spordileht). Kohustuslik tellimine
Tom Stoppardi näidendist ,,Arcadia", võiksin inglise maastikupargi ideoloogilise suundumuse kokku võtta lühidalt: ,,Lancelot ,,Capability" Brown jäljendas Poussini, kes jäljendas Vergiliust." Siin ühinevad poeesia, maalikunst ja arhitektuur, mida ühendab antiikselt heroiline maastik. Kadrioru park oma mitmekihilisuses pakub aga teisigi seoseid ja näitusemõtteid kui seda on inglise maastikupargi melanhoolne kuldaeg. Asub siin ju president Pätsi eestvõtmisel algatatud ja läbini ideologiseeritud Rahvapark. Rahvuslikule ideoloogiale tuginesid nii Luigetiigi väljaku pseudo-baroksed rahvuslikust vöökirjast inspireeritud lilleparterite mustrid, kui ka Noortepark oma paviljoni ja basseinidega. Kadrioru Rahvapark ühendab barokse tugeva valitseja ideoloogia inglise maatikupargi motiivistikuga, mis 19. sajandi jooksul muutus linnaparkide rajamisel normiks. Näiteid, kus linnaparkide rajajaid inspireeris maastikupark, võib leida tervest Euroopast. Nii kujundas
Eetilise või ebaeetilise teo kriteeriumiks on inimese sisetundel põhinev südametunnistuse hääl. David Hume kõlblustunne ,,on olemas seesmine meel või tundmus, mis eraldab head ja halba ning seos esimesega tõukab eemale teise." Meis tekivad loomupäraselt meeldivad tunded, mis on head kogu ühiskonnale või inimesele eraldi. See põhineb empiirilisel vaatlusel. Kaks vastuväidet: -Sisetundel põhinev otsus tunded võivad olla kollektiivsed või ideologiseeritud. Näiteks on normaalne ühes kogukonnas, et inimene visatakse kividega surnuks, teises on see seletamatu. -Eetikat üritatakse rajada emotsioonidele, aga need ei ole faktid. Näiteks ei saa emotsioonidel põhinevat otsust kohtus kasutada. Kaitse ei ole kogukondlik ning on objektiivne, põhineb inimloomusel. 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone Kohustuse eetika lähtub Kantist praktilise mõistuse kriitika. Teoses arutleb autor, et meie tegudel on
see läbi eetiline? 8. Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone Kriteeriumiks on sisetunne/ südametunnistuse hääl. Hume kõlblustunne: ,,teatud seesmine meel või tunne, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ning tõukab eemale teisest." Meis tekitavad loomupäraselt meeldivaid tundeid teod, mis on head, kas indiviidile endale või kogu ühiskonnale. Vastuväited: sisemine hääl on kogukondlik, tunded võivad olla ideologiseeritud. Emotsioon ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene. Kaitse: ta põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne. 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone Deon kohustus Puhta mõistuse enese poolt seatud reeglid, mis ei allu mitte millegi poolt ettemääratule maksiimid. Kategoorilised imperatiivid universaliseeritva maksiimid ehk eetika reeglid, mis selgitavad hea ja halva teo vahet. Selline käitumine on omane ainult ratsionaalsetele
pakkuda erinevatele kujunditele erinevaid tähendusi vastavalt erinevatele teooriatele. Sontag väitis, et kõik ongi nii, nagu me näeme ja loeme. Mis on teooria? - Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide süsteemi, mis hõlmab väiteid mittevaadeldavate objektide kohta. R. Barthes ``Mütoloogiad``. - Mütoloogiad on otsustavaks etapiks Barthes'i kui semioloogi väljakujunemisel, sest ideologiseeritud kodanlike nähtuste paljastamise käigus, tähenduse vargusele (le vol de sens) osutamise praktika käigus, tunneb ta vajadust oma tööd formaliseerida. Konkreetset ühiskonnanähtust nimetab ta müüdiks. Esiteks mõistab Barthes müüdi all allegoorilist figuuri. Seda tendentsi iseloomustavad esseed kätshist, fotograafiast, filmikunstist. Müüt on siin sümboli staatusesEsimesed esseed on niisiis konkreetsele sümboolikale üles
Kindlalt on paika pandud millist vormi kasutada ning väga lihtsalt seda muuta ei saagi. Eesti kõnetussüsteem on seega üsna jäik sarnaselt saksa süsteemile. Ka pikad ajavahemikud ei pruugi kõnetusvormi valikul rolli mängida: koolikaaslasi sinatatakse ka aastakümneid hiljem, sõltumata nende ametikohast või positsioonist. Sinalt teiele üleminek on üldiselt haruldasem kui vastupidine. Teatud olukordades võib sinatamine siiski kõrva riivata: a) ideologiseeritud sinatamine b) õpilasepoolne markeeritud sina õpetajale c) sina-vorm halvustuse või paha tuju näitajana Teie võib olla aga iroonilia või sarkasmi tunnus: a) kellegi suhtes rahulolematuse väljendamine b) ebasoovitavate inimeste eemal hoidmine ,,Kõnetusvormide abil on võimalik üsna edukalt distantsi ja inimsuhetega manipuleerida (Keevallik 2008). Kõnetusvormid on eriti otstarbekad manipuleerimisvahendid oma selguse tõttu
California 1991. 12. Zander, M. The Law-Making Process. London 1995. 13. Zweigert, K., Kötz, H. An introduction to Comparative Law. Oxford 1998, pp 63-180- 237; 238-275. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES) 14. Wasby, S.L. The Supreme Court in federal Judicial System. Chicago 1989. 15. , . . Moa 1989. 2 III SEMINAR 22. märts 2014 kl 10.15-11.45 1. Sotsialistlik õigus ideologiseeritud õigusena. 1.1. Selle ideoloogiline baas (filosoofia + poliitika). 1.2. Ius commune seosest sotsialistliku õigusega. 2. Võrdleva õigusteaduse spetsiifika sotsialistlikes õigussüsteemides. (Ajaloos ja praegu). 3. Sotsialistliku õiguse struktuur ja allikad. 4. Kaasaegsed sotsialistliku (kommunistliku) orientatsiooniga õigussüsteemid. Nende kujunemise ja arengu ajaloolised eeskujud ning põhimõtted. KIRJANDUS: 1. Ainekavas näidatud materjalid. 2
Sõja-aastate ajakirjandus: Saksa okupatsioon Saksaaeg on huvitav oma meelelahutustööstuse arenguga. Kui nõukogude periood oli selle Eestis kõik ära lõhkunud siis saksa tõi tagais. Nõukogude perioodi I pool Tsenstraliseeritus ja hierarhilisus, operatiivsus puudus. Kõikides liiduvabariikides sarnane struktuur: kompartei, komsomoli, loomeliitude, talurahva, spordilinnade ja rajoonide. Raske asutada, NLKP KK sekretariaat, ideologiseeritud. Kontroll oli väga mitmetasandiline ja keerukas: Glavlit. Ringhäälingu muutumine: Türi moodne saatejaam hävis sõjas. 1941-1944 võime me rääkida sellest perioodist, kust Eesti saateid tehakse Moskvast, Leningradist jne ehk väljaspool Eestit . Eestis oli siis hoopis saksa propaganda-masin. Ringhäälingust saab uuesti hakata rääkima Oktoobrist 1944- esimene sõjajärgne saade Tallinnast. 1949-1950 valmis esimene raadiomaja. 1957 moodustati Televisiooni-ja Raadiokomitee
Ta on loonud viis ooperit, “Tormide randa” on korduvalt lavastatud.Gustav Ernesaks on kirjutanud ka raamatuid. 2)Nõukogude okupatsiooni ajal laulupidudest osavõtjad, dirigendid, heliloojad. Nõukogude okupatsiooni ajal võtsid laulupidudest osa vene koorid enamasti, sõdurite koorid. Nendega laulupidu väga ei õnnestunud, sealt midagi väga head välja ei tulnud, kuna koorid polnud väga proffessionaalsed siis see ei kõlanud hästi 3)Masendavalt ideologiseeritud XIII ja XIV laulupidu (repertuaari poliitika). 1950. aasta laulupidu on Moskva diktaadi järgi tehtud ja peoks ei saa seda õieti nimetada - oli masendav. Selleks ajaks oli vangistatud ja küüditatud kolm alles hiljuti laulupeo juhtideks kinnitatud dirigenti - Tuudur Vettik, Riho Päts ja Alfred Karindi. Osavõtjate arv valetati ennelematult suureks. Stalinistlikud repressioonid ja sovetiseerimine olid haripunktis. Toimus sundkollektiviseerimine, aasta enne laulu- ja
Eetilise/ebaeetilise teo kriteeriumiks on sisetundel põhinev südametunnistuse hääl. David Hume: moral sentiment kõlblustunne: ,,teatud seesmine meel või tundmus, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ja tõukab eemale teist." Meis tekivad loomupäraselt meeldivad tundeid teod, mis on head kas indiviididele või kogu ühiskonnale. Vastuväide nr1: see hääl on kogukondlik; tunded võivad olla ideologiseeritud. Vastuväide nr2: see on emotsioon, mis ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene. Kaitse: ta põhineb inimloomusel ja seetõttu objektiivne. Deontoloogiline(kohustuse) eetika Kreeka k. kohustus Immanuel Kant, Praktilise mõistuse kriitika, 1788 Das Sollen kohustus, see , mida peab Maksiim puhta mõistuse poolt endale kehtestatud käitumisreeglid.
Riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganisatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Kultuurisfääris puudus sõnavabadus, meediat lauskontrolliti ning kasutati kommunistliku ideoloogia propagandaks. Ideoloogilised ettekirjutused kehtisid kunstile ja kirjandusele. Ainsaks ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism ning moodsa kunsti viljelemine oli keelatud. Ka haridus ja teadus olid ideologiseeritud ning mõned teadused kuulutati ametlikult ebateadusteks ja nendega tegelemine keelati (nt geneetika, psühholoogia). Kohustusliku elemendina tuli teaduskirjanduses tsiteerida Marxi, Lenini ja Stalini teoseid. Propageeriti ateismi, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. · NSV Liidu välispoliitika: NSV Liidu välispoliitikale 1920
Samuti on püsinud stabiilsena eesmärgid: kuidas riigi vähese sekkumise kaudu majanduspoliitikat sellisel moel teostada ja juhtida, et tekivad sturktuurimuutused ja areng vastaks majanduspoliitika eesmärkidele. Eesti majanduspoliitiline mudel madal riigivõlg, stabiilne valuuta ja riigieelarve tasakaal. Eesti majanduspoliitika on oma olemusliku mittesekkumise paradoksi küüsis, mille pahuküljeks on, et majanduspoliitilised debatid on ideologiseeritud ja opositsiooni ning sots partnerite maj-poliitilise võimekuse areng on seetõttu peaaegu olematu. 1. 80ndatel kaks peamist probleemi rahvuslik-demograafiline, majanduslik-tehnoloogiline mahajäämus. Struktuuripuudus. Majanduspoliitika tuli esitada läbi rahvusliku säilimise ja taastootmise ning samas tagama strutuuri muudatusi- 90ndatel peamiseks iseloomujooneks oli vältimine, prioriteetide puudumine ja eristamine. 90ndatel alustati majandust nullist, mis tähendab, et soov oli
Arendas suuresti edasi Granö ning Haltenbergeri ideid. Temast sai seni ainus rahvusvahelisse teadusse ulatunud eesti inimgeograaf. Kanti doktoritöö Tartu linnast meenutab oma liigituste ohtrusega ning linnamaastike eristamisega saksa maastiku-uurijate programmi ja Granö tööd, selge rõhuga inimgeograafial aga jätkab Haltenbergeri linnade-uurimise liini. Selgesti on Haltenbergeri uuringute jätkuks Eesti asendi kohta käivad tööd, kus Kant kaitseb ilmselt geopoliitilist ja ideologiseeritud Baltoskandia kontseptsiooni. Ometi on neiski töödes objektiivse teadusliku rnaterjali osakaal märksa suurem kui geopoliitika klassikutel Mackinderil ja Haushoferil. Kanti peamiseks tooks on aga 1934. aastal ilmunud "Eesti rahvastik ning eluruum". See oli esimene põhjapanev töö eesti rahvastikugeograafias üldse. Eesti inimgeograafia nõukogude perioodil. 1944. aastal lahkusid praktiliselt koik Tartu ülikooli geograafid Eestist. Eesti geograafiateadus suri kodumaal välja
komsomoliorganisatsioon. Kultuurisfääris puudus sõnavabadus, meediat lauskontrolliti ning kasutati kommunistliku ideoloogia propagandaks. Ideoloogilised ettekirjutused kehtisid kunstile ja kirjandusele. Ainsaks ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism ning moodsa kunsti viljelemine oli keelatud. Ka haridus ja teadus olid ideologiseeritud ning mõned teadused kuulutati ametlikult ebateadusteks ja nendega tegelemine keelati (nt geneetika, psühholoogia). Kohustusliku elemendina tuli teaduskirjanduses tsiteerida Marxi, Lenini ja Stalini teoseid. Propageeriti ateismi, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. 2.1.5.NSV Liidu välispoliitika:
hülgavad oma grupiidentiteedi. Stereotüüpe on lihtne leida erinevate vähemusgruppide kohta, aga ka muude gruppide kohta, millega on vähe kokkupuudet. Näiteks peetakse sakslasi korraarmastajateks. 5 2.Naiselikkus Naiselikkuse või naiseliku mõiste ,,vaieldavusest" võib kõnelda niivõrd kui selle konstrueeritud, ideologiseeritud ja ühiskondlikult oktruajeeritud sotsiaalse ning kultuurilise kategooria defineerimisel tänapäeval põrkuvad kokku mehe ja naise või subjekti ja objekti nägemis- ning mõtlemismustrid patriarhaalses maailmas. Ja kuigi ei alamuslikkust ega üleolekut ei saa tuletada üksnes bioloogiast, pääseb ühiskondlikus plaanis siiski mõjule vaid naise bioloogia. Naise kui kunagise täidesaatja objektiks muutmisega, tema väljaheitmisega esteetilistest ruumidest, ,,teise" ja
8. Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone: Õige ja vale kriteeriumiks on sisetunne/südametunnistusehääl. David Hume - moral sentiment - kõlblustunne: "Teatud seesmine meel või tundmus, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ja tõukab teist eemale." Meis tekitavad loomupäraselt meeldivaid tundeid teod, mis on head kas indiviidile endale või kogu ühiskonnale. Vastuväide 1: Sisehääl on kogukondlik, tunded võivad olla ideologiseeritud. Vastuväide 2: See on emotsioon, mis ei tugine faktidel. Kaitse: Põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne. 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone: Meie tegude puhul on erinevaid motiive - võime teha head, aga selle taga võib näiteks peituda auahnus. Vaja on omakasupüüdmatut motiivi, sel juhul õige tegu. Maksiim- puhta mõistuse poolt endale kehtestatud käitumisreegel. Kategootiline imperatiiv - universaliseeritav maksiim. Nende järgimine on omane vaid
2. Sentimentalism (sõnast sentiment, mitte sentimentaalsus) *Kriteeriumiks on sisetunne/südametunnistuse hääl. *David Hume: moral sentiment kõlbustunne: ,,teatud seesmine meel või tundmus, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ja tõukab eemale teist". Meis tekitavad loomupäraselt meeldivaid tundeid teod, mis on head kas indiviidile endale või kogu ühiskonnale. Vastuväide 1: see hääl on kogukondlik; tunded võivad olla ideologiseeritud. N: mingi ühine rahvustunne ja vaen vaenlase vastu, kuigi ma ise niimoodi vb ei mõtle. Vastuväide 2: see on emotsioon, mis ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene. Kaitse: see on küll emotsioon või tunne, kuid ta põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne, kuna meis kõigis on see üks ja sama inimloomus. 3. Formalism/deontoloogiline (kohustuse) eetika *Kriteeriumiks on teo/tegematajätmise motiiv *kreeka k. Deon kohustus
Eksistentsialism/ voluntarism 72. Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone. Inimese sisetundel põhinev südametunnistuse hääl. On olemas seesmine tundmus, mis oskab eraldada nii head kui halba, tõmbab lähedale head, lükkab eemale halba. Mingi teaga seisnes tuleb meile emotsioon, mida tundes saame aru, kas tegu on õige või väär, hea ja halva eristuseks tulebki keskenduda oma tunnetele. Kuid samas väidetakse vastu, et tunded võivad olla kollektiivsed, ideologiseeritud. Väidetakse ka seda, et emotsioonid ei ole faktid, neid ei saa tõestada ega kasutada nt kohtus, emotsioonide alusel ei saa mõista kedagi süüdi. Samas kaitstakse sentimentaalset filosoofiat, väites, et ta põhineb inimloomusel ning seetõttu on objektiivne. 73. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone. Meie tegudel on erinevad motiivid, motiivid võivad eetiliselt olla valed ka moraalselt õige teo puhul
huvitavalt kätkeb näiteks niisuguste väliste maastikumärkide väljavalimist ja nende külge oma ruumitunnetuse ankurdamist, nagu lagunenud majad, viltused elektripostid, küla, lesknaised ja rebased, konkreetsed puud jne. Kasemaa luulelaad on midagi teistsugust, kui eksperimenteeriv keeleluule. Teatud osa luulest temaatiline liigendus hästi ei toimi. Luuletab vedelemisest. Midagi ei tee, parimal juhul loeb raamatut. Vedelemine on ideologiseeritud. Kasemaa elutunne on selline, et pole vahet, kas vedeleb või teeb suuri asju. Tal on üsna palju armastusluulet, mis on homoseksuaalse taustaga. See ei tule liiga teravalt või võitlevalt välja. Kirjutatud palju vanadest inimestest. Üks püsiteema on sõda või laiemalt vägivald. On sõja teemalisi ja vastaid luuletusi. Ka vaesuse teema. See on ka muudes zanrites vahetumalt välja (proosas ja intervjuudes).
annaabi.ee 
