tegemist võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel. III Demokraatia kui teaduse ese 1. politoloogia 2. Empiiriline sotsiaalteadus (uuringud, arvamusküsitlused) 3. filosoofia (miks?) 4. ajalooteadus uurib demokraatia ajalugu 5. riigiõigusdogmaatika mis on demokraatia põhimõtte alusel kästud, keelatud ja lubatud IV Uusaja põhilised demokraatia teooriad 1. identiteediteooria (Rousseau) 2. konkurentsiteooria (locke, Montesqiueu, Kant) a. on olemas üks ühtne rahva tahe b. on olemas konkureerivad huvigrupid, kes väljendavad oma tahet ja tahavad seda esile tuua, seetõttu vaja otsuseid langetada menetluse teel, enamusotsus, vähemusega arvestamine RKÜKo 19.04.2005 Erinevad ühiskondlikud huvid poliitilise osalusprotsessil esindatud V Demokraatia põhimudelid 1
tegemist võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel. III Demokraatia kui teaduse ese 1. politoloogia 2. Empiiriline sotsiaalteadus (uuringud, arvamusküsitlused) 3. filosoofia (miks?) 4. ajalooteadus uurib demokraatia ajalugu 5. riigiõigusdogmaatika mis on demokraatia põhimõtte alusel kästud, keelatud ja lubatud IV Uusaja põhilised demokraatia teooriad 1. identiteediteooria e homogeensusteooria (Rousseau) 2. konkurentsiteooria (locke, Montesquieu, Kant) a. on olemas üks ühtne rahva tahe b. on olemas konkureerivad huvigrupid, kes väljendavad oma tahet ja tahavad seda esile tuua, seetõttu vaja otsuseid langetada menetluse teel, enamusotsus, vähemusega arvestamine RKÜKo 19.04.2005 Erinevad ühiskondlikud huvid poliitilise osalusprotsessil esindatud V Demokraatia põhimudelid
tegemist võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel. III Demokraatia kui teaduse ese 1. politoloogia 2. Empiiriline sotsiaalteadus (uuringud, arvamusküsitlused) 3. filosoofia (miks?) 4. ajalooteadus uurib demokraatia ajalugu 5. riigiõigusdogmaatika mis on demokraatia põhimõtte alusel kästud, keelatud ja lubatud IV Uusaja põhilised demokraatia teooriad 1.identiteediteooria (Rousseau) 2.konkurentsiteooria (locke, Montesqiueu, Kant) a. on olemas üks ühtne rahva tahe b. on olemas konkureerivad huvigrupid, kes väljendavad oma tahet ja tahavad seda esile tuua, seetõttu vaja otsuseid langetada menetluse teel, enamusotsus, vähemusega arvestamine RKÜKo 19.04.2005 Erinevad ühiskondlikud huvid poliitilise osalusprotsessil esindatud V Demokraatia põhimudelid 1
2. Empiiriline sotsiaalteadus (uuringud, arvamusküsitlused) 3. filosoofia (miks?) 4. ajalooteadus – uurib demokraatia ajalugu 5. riigiõigusdogmaatika – mis on demokraatia põhimõtte alusel kästud, keelatud ja lubatud IV Uusaja põhilised demokraatia teooriad 1. identiteediteooria (Rousseau) 2. konkurentsiteooria (locke, Montesqiueu, Kant) a. on olemas üks ühtne rahva tahe on olemas konkureerivad huvigrupid, kes väljendavad oma tahet ja tahavad seda b. esile tuua, seetõttu vaja otsuseid langetada menetluse teel, enamusotsus, vähemusega arvestamine RKÜKo 19.04.2005 Erinevad ühiskondlikud huvid poliitilise osalusprotsessil esindatud
Miks demokraatia, miks mitte midagi muud? d. Ajalooteadus demokraatia ajalugu alates vanast kreekast, kus linnriikides oli demokraatia. Kuida see on arenenud, kus on keskajal olnud demokraatia, millised on tänapäeval demokraatlikud riigid e. Riigiõigusdogmaatika see, mis põhiseadusest tuleb. Aluspõhimõtte sisu. Kuidas on PS järgi ette kirjutatud, kuidas me peame riiki korraldama. UUSAJA DEMOKRAATIA TEOORIAD a. Identiteediteooria valitsejad ja valitsetavad on identsed. Poliitilise tahte kujundamise peamiseks viisiks peaks olema rahvahääletus. Üks rahva tahe, mis järgib homogeenset rahva huvi. Russau oli erakondade vastu. Saab õigustada puhast demokraatiat, aga ka diktatuuri. Seda rahva tahet teab kõige paremini partei peasekretär ja rahva käest polegi vaja küsida, ta teab seda niigi, loeb seda rahva silmist. See on selle teooria sügavam probleem. b
annaabi.ee 
