Essee romaani "Balti tragöödia" põhjal
libisema. Kodu, kodumaa ja identiteedi tunnetus ei olnud enam kuigi selge.
,,Balti tragöödia" peategelasel Aurelil oli kodu, see oli Lobergi mõis praegustel Läti aladel
mõnekümne kilomeetri kaugusel Eesti piirist. Samas tundis ta aga pidevalt, nagu oleks
midagi puudu. Ta tundis end sellel maal võõrkehana. Autor püüab näidata, et baltisakslane oli
kindel oma rahvuses, tal oli olemas kodu, kuid tal ei olnud kodumaad.
Aureli dilemmad said alguse juba lapsepõlves. Tema identiteediotsingutel oli mitu
dimensiooni. Ta teadis tugevalt, et on sakslane ja oli selle üle uhke. Siiski ei saanud ta päris
täpselt oma baltisaksa rollist aru, eriti kui ta kõrvutas end oma vendadega, kellel kõigil paistis
eluülesanne justkui olemas olevat. Lätlastest mõisa alamate ja enda vahel tundis ta olevat
klaasseina. Tsaari ja venelasi ei sallinud ta juba eos. ,,Balti tragöödia" jaguneb kolmeks
osaks, mis loovad pildi Aureli lapsepõlves ja noorusaja eneseotsingutest. Esimene osa