Noorukiiga seostatakse peamiselt sotsiokultuuriliste muutustega inimeste elus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad kui murdeea, muutused jätkuvad teistes arenguvaldkondades: sotsiaalsuses, intellektuaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskavasvanule omane küpsus. Elus esineb erinevaid kriitilisi perioode, mil tuleb meil omaks võtta uusi teadmisis ja oskusi, et jõuda järgmisele eluetapile edasi. Noorukiiga on seotud identiteedikriisiga. Noorukieas esitame endale küsimusi: kes ma olen, mida tahan elult saavutada, kes ma olen? Muutused eneses ja oma tuleviku ebamäärasuses võivad tekitada palju küsimusi ning sisemise segaduse, oma rolli määratlemine on raske. Muutuseid noorukieas on palju, nii füüsiliselt kui vaimselt. Noorukiieas võib tekkida palju konflikte nii iseenda kui ka teistega. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt. Seda
vahele, üritades paista võimalikult täiskasvanuna. Sellest on tingitud mõningane kunstlikkus ja vasturääkivus tema käitumises.23 Kui täiskasvanud püüavad teismelise tungi iseseisvusele piirata, siis reageerib ta sellele kas jõhkruse, turtsakuse, ülbusega, negativismiga (eitab ja kritiseerib soovitusi), ulakustega (tähelepanu võitmine) või siis üksindusse tõmbumisega.24 Noorukiiga on seotud ka identiteedikriisiga. Laps hakkab huvi tundma iseenda elamuste vastu ning alguse saab ,,mina" otsimine. See on aeg, kus esitatakse endale küsimusi: kes ma olen, mida tahan elus saavutada, mida minult oodatakse? Avastatakse oma unikaalsus ning tekib soov millegi erakordsega silma paista. Puberteet, kiire füüsiline areng, lapsepõlvest väljumine ning väärtuste ebakindlus muudavad selle üleminekuaja raskeks ja keeruliseks. Muutused
iseseisvaks eluks võimetu olendiga, varajane lapsepõlv – kujunevad tahted, oskus ennast kontrollida arendab iseseisvustunnet, mänguiga – on valdavaks liikumine ja uudishimu, proovile pannakse nii lapse iseseisvus kui ka ümbrusega toimetulek, noorem kooliiga – iga, kus õpitakse kontrollima oma kujutlusi ja harjutakse koolieluga, noorukiiga – on seotud identiteedikriisiga, see on aeg kus esitatakse küsimusi kes ma olen, mida ma tahan elus saavutada ja mida minult oodatakse, noore täiskasvanu iga – otsitakse romantilisi suhteid ja vajatakse seotust teistega, täiskasvanu – läbitakse kriis, mille tulemuseks on uue loomine või seiskumine. Isiksuse arengut toetab vajadus midagi luua, küpsusiga – need kes leiavad, et aastate jooksul tehtu on vajalik ja osa suuremast süsteemist, tunnetavad terviklikkust.
EUROOPA 1. SAKSAMAA LIITVABARIIK SAKSAMAA LIITVABARIIK (SLV). POLIITILINE SÜSTEEM. SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale Teist maailmasõda Bonn. SLV kui föderatiivne riik koosneb praegu 16 liidumaast. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler. Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid. Need on KDL/KSL (Kristlik- Demokraatlik Liit/Kristlik-Sotsiaalne Liit), VDP (Vaba Demokraatlik Partei) ja SDP (Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei). 1980. a. asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas endas keskkonnakaitsjaid ja mitmesuguseid teisi protestiliikumisi ning mis sai Bundestagi neljandaks parteiks. SLV esimene liidukantsler oli aastail 1949-1963 kristlik demokraat Konrad A...
annaabi.ee 
