Kriminaalpoliitika kordamine
Esimest korda kasutas seda meetodit
Austin Porterfield (1946) selleks, et võrrelda kolledzi tudengeid delinkventidega, kes olid läbinud
noortekohtu. Eesmärk: 1. Saada pilti toimepandud kuritegudes ja õiguserikkumistest. 2. Self-report
uuringud kasutatakse regulaarselt selleks, et arendada ja kontrollida teooriaid kuritegeliku käitumise
põhjuste kohta. Self-report uuringute tüübid: 1)Anonüümsed küsimustikud 2)Anonüümsed
küsimustikud, kus vastaja on identifitseeritatav ning vastusi saab kontrollida järgnevate intervjuude
käigus või politsei andmete põhjal. 3)Allakirjutatud küsimustikud, mida on kontrollitud
politseiandmete põhjal. 4)Anonüümsed küsimustikud, mida identifitseeritakse numbri järgi ning
hiljem kontrollitud intervjuu käigus või valedetektoriga ähvardades.5)Intervjuud 6)Intervjuud, mida
on kontrollitud politseiandmete põhjal
Negatiivsed küljed: Vastajad võivad olla ebaausad või ebatäpsed; Sageli küsimustikud on halvasti
annaabi.ee 
