Samas ei tähenda selline kasutaajandmetega ümber käimine minu arvates otsest ohtu või turvariski. Olen kindel, et palju suurema tõenäosusega unustavad või annavad edasi oma id ja parooli kasutajad ise. Arvan, et inimfaktorist tulenev risk on suurem, kui see, et keegi LAN-is raali võrgusuhtlust pealt kuulab. ---------- Ainukese soovitusena oskaksin pakkuda, et HTML sisendvormis oleksid uname ja pass ümber nimetatud mõnede teiste,mitte nii üldarusaadavate identifikaatoritega see võimaldaks vast vähemalt osade sessiooni-sniffijate segadusse ajamist. ---------- Järeldused WinPcap ja selle graafilised kasutajaliidesed, näiteks Ethereal on suhteliselt lihtsasti kasutatavad ning efektiivsed vahendid võrgusuhtluse pealtkuulamiseks ühisesse võrku ühendatud arvutite vahel. Pakettide filtreerimise ning TCP ühenduste jälgimise võimalused päästavad võrgusuhtluse logija väga suuremahulise infomüriaadi käest, mis võrgus voolab,
kutses sisalduvaid andmeid. Igale SS7 võrgu sõlmele (SSP, STP ja SCP) omistatakse loogiline aadress. Loogilised aadressid, mida nimetatakse seadme paiknemiskoodideks, toimivad SS7 protokollide raammudeli kolmandas kihis. SS7 protokollide raammudeli kolmandat kihti tuntakse ka sõnumiedastuse protokolli 3. kihina (Message Transfer Part Level 3 MTP3). Seadme paiknemiskoodi kasutatakse kutse edastamise käigus koos teiste identifikaatoritega (näiteks CIC circuit identification code sidekanali identifikaator) ja koos kutsuva ja kutsutava telefoni numbritega. Seadme paiknemiskoode on nelja tüüpi olenevalt sõlme asukohast võrgus. Saatja paiknemiskoodiga OPC (Originating Point Code) tähistatakse võrguseade, mis algatab kutse. Kõigil juhtudel põhiandmevoo algataja tähistab end koodiga OPC. Vastuvõtvale poolele omistatakse sihtkoha kood DPC (Destination Point Code)
kutses sisalduvaid andmeid. Igale SS7 võrgu sõlmele (SSP, STP ja SCP) omistatakse loogiline aadress. Loogilised aadressid, mida nimetatakse seadme paiknemiskoodideks, toimivad SS7 protokollide raammudeli kolmandas kihis. SS7 protokollide raammudeli kolmandat kihti tuntakse ka sõnumiedastuse protokolli 3. kihina (Message Transfer Part Level 3 MTP3). Seadme paiknemiskoodi kasutatakse kutse edastamise käigus koos teiste identifikaatoritega (näiteks CIC circuit identification code sidekanali identifikaator) ja koos kutsuva ja kutsutava telefoni numbritega. Seadme paiknemiskoode on nelja tüüpi olenevalt sõlme asukohast võrgus. Saatja paiknemiskoodiga OPC (Originating Point Code) tähistatakse võrguseade, mis algatab kutse. Kõigil juhtudel põhiandmevoo algataja tähistab end koodiga OPC. Vastuvõtvale poolele omistatakse sihtkoha kood DPC (Destination Point Code)
annaabi.ee 
