Enamik võtmesõnu pärineb inglise keelest. Programmeerija saab programmeerimiskeeles lisaks keele enda vahenditele defineerida tegevusi ning andmeobjekte, mis on tegevuste teostamisel abiks. ANDMEOBJEKTIKS nimetame me sellist objekti, mis on võimeline kandma endas meie poolt kasutatavat informatsiooni. IDENTIFIKAATOR on keele reeglite järgi kirja pandud sõna, mis võib tähistada mõnda olemasolevat või programmeerija poolt loodud objekti selles keeles. Üldjuhul kasutatakse identifikaatoreid andmeobjektide ja andmetüüpide nimedena. ANDMETÜÜP määrab andmeobjekti suuruse, omadused ning temaga sooritatavad võimalikud tegevused. Arvutis on igal tüübil lõplik väärtuste hulk. Programmeerimiskeeltes on algselt defineeritud mingisugune hulk andmetüüpe, mida nimetatakse LIHTTÜÜPIDEKS. Harilikult kuuluvad sinna hulka sellised andmetüübid nagu TÄISARV, REAALARV ja SÜMBOL. Lisaks lihttüüpidele on programmeerimiskeeltes keerulisemaid
tunnused:*Järjestustunnuse (ei meeldi, olen ükskõikne, meeldib)*Binaarseks tunnuseks(mees/naine) *Nominaaltunnuseks (rahvus, silmade värv, kutseala). Kodeerimiseks nimetatakse tunnuse väärtushulga teisendamist, kusjuures iga tunnuse esialgsele väärtusele seatakse vastavusse üks uus väärtus-kood. Andmekirjeldus-Andmetöötluse aluseks on statistiline andmestik. Andmete edukaks töötlemiseks on tarvis lisada andmetele andmekirjeldus. Andmekirjeldus sisaldab:*tunnuste nimesid ehk identifikaatoreid;*tunnuste tüüpe;*kodeerimiseeskirju;*arvuliste (kvantitatiivsete) tunnuste korral ka mõõtühikuid ning on vajalik andmetöötlussüsteemidega suhtlemiseks, lahendust vajavate ülesannete esitamiseks ja tulemuste vormistamiseks. Variatsioonrida on arvude rida, mis on esitatud korrastatud kujul ehk arvude kasvamise (kahanemise) järjekorras. Sagedustabel - võtab andmetabelist kokku mitmel objektil mingit väärtust esineb ehk esitab vastava sageduse
Selle väärtused saadakse tavaliselt loedamise teel. (Nt pereliikmete arv, õpilaste arv klassis). Pidevad võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast. (Nt kaal, kasv, aeg). 9. Mis on kodeerimine? Tunnuste väärtuse hulga teisendamine, milles igale tunnuse esialgsele väärtusele seatakse vastavusse uus väärtus kood. 10. Mis on andmekirjeldus? Miks on see vajalik? Andmekirjeldus sisaldab:*tunnuste nimesid ehk identifikaatoreid;*tunnuste tüüpe;*kodeerimiseeskirju;*arvuliste (kvantitatiivsete) tunnuste korral ka mõõtühikuid ning on vajalik andmetöötlussüsteemidega suhtlemiseks, lahendust vajavate ülesannete esitamiseks ja tulemuste vormistamiseks. 11. Mis on variatsioonrida, mis on sagedustabel? Variatsioonrida kasvavalt või kahanevalt järjestatud tunnuse väärtuste rida. Sagedustabel näitab, mitmel korral antud tunnus saab antud väärtuse. 12
21 DHCP 1 0.26 xXx 378 100 Paketi keskmine pikkus: 510B Kogu sessiooniks kulus 42.3 sekundit Keskmiselt võeti vastu 8.9 paketti / sec (kasutaja mõttepausid kaasa arvatud) Kasutajainfo vahetamine Kasutajainfo saadeti serverisse kasutades HTTP protokolli POST meetodit, krüpteerimata ning kasutades sisendvormis väga tavalisi identifikaatoreid (uname ja pass). Sisseloginuna identifitseeriti kasutaja POST meetodiga (võimalik, et ka IP aadressiga serveri poolt), kirjadega tehtavad operatsioonid saadeti veebilehitseja aadressireal (kättesaadavad HTTP protokolli GET meetodiga). Hinnang pealtkuulamiskindlusele Kuna tegemist on tasuta internetis pakutava meiliteenusega, mis orienteeritud inimeste igapäevasuhtluseks ning pigem meelelahutuse kui äri eesmärkide täitmiseks, on arusaadav, et andmete turvalisuse ning kättesaamatuse
b) tina ja pronks c) alumiinium 31) Mida aitab viiteline terviklus? a) hoolitseb, et seotud andmetest ei saaks üht osa kogemata kustutada. b) hoolitseb, et igal real oleks primaarvõti. c) Piirab ühe kirje andmemahu kilobaitides 32) Milline neist on kolmandal normaalkujul olevate andmete eritunnus? a) ühes lahtris on üks väärtus b) ühel real olevad andmed ei sõltu üksteisest. c) igas tabelis on rohkem kui üks primaarvõti 33) Kuidas defineeritakse identifikaatoreid? a) nii rea üheseks identifitseerimiseks tabelis, kui ka otsingute kiirendamiseks. b) äratundjad c) otsitakse võtit 34) Puudub andmete liiasus definitsioon a) andmeid pole b) pole piisavalt andmeid c) andmebaasis olemasolevaid andmeid ei saa tuletada sama andmebaasi muude andmete ühendamise või kombineerimise teel. 35) Kuidas saadakse andmete uuringu suur kiirus? a) turboboost b) indeksite defineerimisega c) parem internet 36) Mis on kandidaatvõti? a) võti, mis kandideerib kuhugi
47. Mis on automaatne andmevastus? (auto ID) Auto ID hõlbustab kaupu puudutava informatsiooni sisestamist, muutmist ja edastamist vähendades andmesisestuse aega, vigade arvu, vajadust paberdokumentide kasutamise järele ning võimaldades saadetiste liikumise jälgimist reaalajas. Auto ID on objektide automaatse tuvastamise, nende kohta andmete kogumise ja nende otse arvutisüsteemi sisestamise meetodite üldnimetus. Auto ID tehnoloogiateks loetakse vöötkoode, raadiosageduslikke identifikaatoreid, optilist tähetuvastust, biomeetrilisi ja magnetribasid, kiipkaarte ning häältuvastamist. 48. Millega tegeleb varude haldamine? Efektiivne varude haldamine on tasemel varude kontrolli ja varude juhtimise resultaat. · Varude kontroll · Varude juhtimine 49. Mille poolest erinevad üksteisest tellimispunkti ja tellimisperioodi süsteem? Tellimispunkti süsteem eeldab teatud varude taseme tellimispunkti määratlemist. Kui tootevaru
Reakoodid moodustuvad tavapärastest lineaarsetest vöötkoodidest, mis on tõstetud üksteise peale. Nende koodide lugemine toimubki rida-realt. 45. Mis on automaatne andmetuvastus (auto ID)? Auto ID on objektide automaatse tuvastamise, nende kohta andmete kogumise ja nende otse arvutisüsteemi sisestamise (st inimese sekkumiseta) meetodite üldnimetus. Auto ID tehnoloogiateks loetakse vöötkoode, raadiosageduslikke identifikaatoreid (RFID), optilist tähetuvastust (OCR), biomeetrilisi ja magnetribasid, kiipkaarte (smart card) ning häältuvastamist. 46. Mis on nutietikett (smart label)? RFID enimkasutatav märgis, mis on kombinatsioon vöötkoodist ja RFID märgisest. RFID kiip ja antenn asuvad etiketi sees, kahe kokku liimitud paberi- ja plastikkihi vahel 47. Mille poolest erinevad üksteisest tellimispunkti ja tellimisperioodi süsteem?
oma parimat. UDP on lihtsaim ja kiireim. Lühem segmendi päis. (8-baidine) Võrgus ei toimu koormuse reguleerimist! Seega võib võrgu umbe ajada. Kasutatakse DNS-is ja SNMP-s. UDP tegeleb vigade avastamisega (UDP checksum), aga mitte vigade parandusega, seda peaks tegema rakenduskiht. UDP-d kasutatakse lühikeste andmete edastamiseks. 26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud Mõlemad on pakettkommutatsiooni alaliigid. VC puhul kasutatakse kanali identifikaatoreid. Datagrammvõrkudes peab iga pakett päises kandma sihtkoha- aadressi. 27. Marsuutimine + Optimaalse tee valimine. Peab olema korrektne, õiglane, lihtne, stabiilne (üritab jagada ressursse nii, et ei tekiks ummikuid), veakindel, optimaalne ja efektiivne. Jõudluse kriteeriumid: lõikude arv( mitu võrgusõlme on teekonnas, number of hops), hind(maksuvus), viide(ajalisedviited), läbilaskevõime. Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee
Informatsioon koos aine ja energiaga on meie maailma alustala. Võib öelda, et igasugune teadmine on informatsioon, kuid see ei tähenda, et informatsioon on ainult teadmine. Identifikaator IDENTIFIKAATOR on keele reeglite järgi kirja pandud sõna, mis võib tähistada mõnda olemasolevat või programmeerija poolt loodud objekti selles keeles. Programmeerimise algkursus 12 - 89 Üldjuhul kasutatakse identifikaatoreid andmeobjektide ja andmetüüpide nimedena. Andmetüüp Andmeobjekte võib tekitada, kasutades väga mitmesuguseid andmetüüpe. ANDMETÜÜP määrab andmeobjekti suuruse, omadused ning temaga sooritatavad võimalikud tegevused. Tuleb silmas pidada, et arvutis on igal tüübil lõplik väärtuste hulk. Programmeerimiskeeltes on algselt defineeritud mingisugune hulk andmetüüpe, mida nimetatakse LIHTTÜÜPIDEKS.
meeleelunditega vahetult või kaudselt tajuda. Informatsioon koos aine ja energiaga on meie maailma alustala. Võib öelda, et igasugune teadmine on informatsioon, kuid see ei tähenda, et informatsioon on ainult teadmine. Identifikaator IDENTIFIKAATOR on keele reeglite järgi kirja pandud sõna, mis võib 18 / 115 tähistada mõnda olemasolevat või programmeerija poolt loodud objekti selles keeles. Üldjuhul kasutatakse identifikaatoreid andmeobjektide ja andmetüüpide nimedena. Andmetüüp Andmeobjekte võib tekitada, kasutades väga mitmesuguseid andmetüüpe. ANDMETÜÜP määrab andmeobjekti suuruse, omadused ning temaga sooritatavad võimalikud tegevused. Tuleb silmas pidada, et arvutis on igal tüübil lõplik väärtuste hulk. Programmeerimiskeeltes on algselt defineeritud mingisugune hulk andmetüüpe, mida nimetatakse LIHTTÜÜPIDEKS. Harilikult kuuluvad sinna
eraldajad. Võtmesõnad on kindla esitusviisi ja tähendusega ingliskeelsed sõnad, fraasid või lühendid. Neid käsutatakse lausete identifitseerimiseks ja struktuuri määramiseks (Sub, End Sub, If, Then, Else, Do jne), sisefunktsioonide ja siseprotseduuride ning objektide omaduste nimede tähistamiseks (Sqr, Sln, Left, InputBox, MsgBox, Range jne) jm. Võtmesõnu võib käsutada ainult seal, kus ette nähtud, muuks otstarbeks neid käsutada ei tohi. Nimesid ehk identifikaatoreid käsutatakse protseduuride, konstantide, muutujate ja mõne muu elemendi tähistamiseks. Nimede esitamiseks on kindlad reeglid. Suvaline nimi peab algama tähega, ta võib sisaldada ainult tähti, numbreid ja allkriipse, nimes ei tohi olla tühikuid. Suur-ja väiketähti nimedes ei eristata. Nime pikkus võib olla kuni 255 märki. Nimede näiteid a, S, Fy, x1, r_2, pikkus, ringLraadius, LoeAlg, PriRiM, p3s21k9 Konstantide ja avaldiste esitamise reegleid käsitletakse järgnevates jaotistes.
SNMP protokoll - andmevahetuse juht, objektide info haldus, käsud. 21 Turvalisus, administreerimisvahendid - lisandusid SNMPv3-s. SMI - andmete defineerimise keel - eesmärk on määratleda süntaks ja semantika haldusinfo kogumiseks. SNMP turvalisus ja administreerimine krüpteerimine - SNMP sõnumid on krüpteeritud kasutades DES algoritmi. Autentimine - arvutatakse ja saadetakse vastavalt HASH funktsiooniga arvutatud identifikaatoreid, kasutades jagatud salajast võtit (sümmeetriline krüptograafia). Tagamaks võtme kopeerimiskaitse arvutatakse iga sessiooni jaoks uus võti. Andmebaasi vaatamistaseme kontroll - SNMP osapool haldab ligipääsuõiguste andmebaasi, kus jagatakse õigusi erinevatele kasutajatele. 46. ASN. 1 ASN - Abstract Syntax Notation 1 - standardiseeritud keel, mis määratleb, mis kujul andmeid saadetakse üksteisest erinevate kommunikatsioonisüsteemide vahel. ASN.1 garanteerib, et kõik
aknaga protokoll. Pakettide jada peal liigub aken ja need paketid, mis on aknal, neid saame saata ja need mis on vasakul pool akent, need on juba ära saadetud ning nende käest on kviitungid käes. Need, mis on paremal, neid me saame siis saata, kui nihkutame akent edasi. Paketid on järjekorranumbritega ja kuna me ei saada enam ühte paketti, vaid mitu paketti korraga, siis on järjekorranumbrite hulk suurem ja enam ei piisa nullist ja ühest. See tähendab, et identifikaatoreid peab olema rohkem ja tüüpiliselt tehakse ringikäiv identifikaatorite hulk. Aken ei tohi olla pikem, kui on kokku identifikaatoreid. Kui on näiteks 2 paketti, mis on teele saadetud, aga mille kohta kviitungeid veel ei ole, siis need peab veel meeles hoidma, sest ilmselt need tuleb uuesti saata. Need mis on veel akna all, neid tohib veel saata, ilma et kviitungit tuleks. Kui aken on tühjaks saadetud, siis peame ootama jääma, sest see on see hulk, mida vastuvõtja suudab korraga
saatja ootab timeout time’i ja saadab uuesti kõik paketid. Kui timeout timer on lühike, siis saadetakse pakette mitu korda ennem kui kviitungid kohale jõuavad. Ehk võib tekkida olukord kus võrgus liiguvad kviitungid mida enam vaja pole, siis saatja lihtsalt ignoreerib neid. Max akna pikkus, mida GBN tohib saata on 2k-1 (k on järjekorra nr), sest korduvaid identifikaatoreid ei tohi saata. N: kui k=7 ja saadetakse 0-7. vastuvõtja saab 0-7 ja saadab 7 ack’i. See läheb kaduma. Saatja saadab uuesti 0-7, nüüd vastuvõtja ootab juba uut 0-7, aga saab vana. Ehk uuesti saadetud kaadreid loeb vastuvõtja kui uued kaadrid. 19. Selective-Repeat Raiskab võrguressurssi vähem, aga puhverdamine on keerulisem, kuna peab meeles pidama millised paketid on käes ja millised ei ole.
); } else { $result = mysql_query(' SELECT `id`, `nimetus` FROM `raamatud` ORDER BY `nimetus` ASC' ); } while ($rowData = mysql_fetch_assoc($result)) { $vabadRaamatud[$rowData['id']] = $rowData['nimetus']; } } ... ... ... Esialgul loome 2 massiivi: $laenutused - sellesse kirjutame Laenutus klassi objekte, ja $laenutatudRaamatud - siia salvestame kõik raamatute identifikaatoreid (id), mis on laenutatud, et hiljem kasutata neid päringu NOT IN (...) konstruktsioonis. Pärime kõik andmed tabelist laenutused ning lisaks ka üks rida, kuhu kirjutatakse palju päevi on möödunud laenutuse kuupäevast tänani (tänase aja saamiseks on olemas MySQL sisseehitatud funktsioon NOW()) ja paneme sellele uuele reale nimeks duration. Nüüd while tsüklis käime kõik tulemuse read läbi ning moodustame Laenutus klassi objektide massiivi. Peale seda pärime isikuid tabelist
annaabi.ee 
