ENSV sõjajärgsed aastad
1944. aastal algasid nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende
saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. Represseeritute arv oli ligikaudu 30 000. arreteerimise eest pages
osa inimesi metsadesse varjule. Metsasolijate väljameelitamiseks kuulutasid võimuorganid välja amnestia
ja kutsusid neid tagasi oma igapäevatöö juurde. Väljatulnud aga vangistati.
Lisandus vaimne vägivald, mis väljendus ühiskonna vaimuelu allutamises valitseva reziimi ideloogilistele
dogmadele.
Sõjajärgne vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. aastal toimunud massiküüditamisega. Ööl vastu
26. märtsi saadeti Eestist siberisse 20 722 inimest.
Stalinismi võimutsemine.
Eesti NSV sisepoliitilise arengu keskseks tunnusjooneks oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu.
Esmalt hakati kodanliku natsionalisti silti külge kleepima Eesti Vabariigi aegsetele loovharitlastele. 1950.
aasta märtsis tuli Tallinnas kokku EKP 8. Pleenum
annaabi.ee 
