Kadri Kõusaar - esitlus
«elutundjaid», annab Tartu ülikoolis hispaania keelt ja kirjandust
õppiv Kõusaar silmad ette enamusele elulähedikele. Kõusaar on
maailmarändur, mitte tugitooliharitlane. Tundes hästi siinset
olustikku, omat ta ometi ka märksa avaramat kultuuritaju ning
käsitleb terase kaasaelamisega kõiki ühiskonnakihte. Samas on
tema stiil erakordselt särtsakas «Ego» intensiivsus tuleneb rohkeist
vaimukaist kujundeist ja mõistujuttudest. Nõnda pakub teos huvi nii
ideegurmaanile kui lihtlugejale.
«Ego» on lugu dramaatilistest suhetest ja eksootilistest paikadest. Kuid
see on ka romaan ühe romaani sünnist; see sünd lükkub aina edasi ent
kui raamat lõpeb, avastab lugeja, et on just sedasama romaani lugenud.
«Ego» on liikumise eleegia -- püsiv iha tabada midagi teispool silmapiiri,
ühtviisi kauget ja hingelähedast nii tuhatnelja ratsutajale kui ratastooli
aheldatule. Seda püüdlust ümbritsev maskeraad on kohati groteskne,