Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest.
Ta osutab sellele, et kui hing on surematu, nagu paljud preestrid
kõnelevad, siis pidi inimese hing olemas olema ka enne konkreetse inimese sündi ja juba
eelnevalt mitmeid sünde läbi elanud. Seetõttu peab ta olema näinud kõike nii Hadeses,
hauataguses maailmas, kui ka siinses maailmas. Tegemist on Platoni varasemasse loomingu
perioodi kuuluva teosega, kus ei ole veel ideedevaldkonna terminit, kuid antud juhul võib tema
vaadete hilisemat evolutsiooni silmas pidades samastada Hadest ideedevaldkonnaga.
Niisiis on hinges sünni-eelne teadmine ideedest, mis aga sünni momendil “ununeb”. Sünd
tähendab antud juhul surematu hinge ühinemist kehaga. Kehaga koos omandab hing ka
meeleorganid. “Unustust”, millest siin kõneldakse, võiks seetõttu interpreteerida selliselt, et
sünni-eelne ideede-teadmine mattub kehastumise järel hinge tulvavate meelemuljete alla – kuid ei
kao. See on hinges kadumatult olemas, kuigi mitte selgelt teadvustatud. Sellisena on see