* amfiteater-colosseum,P=524m mahutavus 50000 1 korrus dooria,2 joonia ja 3 korintose * Triumfikaared-ehk võidukaar keiser constantinus * saunad ehk termid caracalla * templid(panthenon) algselt 4 kandiline,on kõigi jumalate tempel * elumajad, paleed- mitmekorruselised üürikad, valgus yheltpoolt, * Villa-jõuka roomlase eluase,põrand kaetud mosaiigiga * inseneriehitised- teed Via Ampia teed,sillad,veejuhtmed Rooma skulptuur: igas kodus esivanemate portree roomlased ei idealiseerinud 1)portree 2 ) ratsamonument- keiser M.Aureliuse ratsakuju roomas 2 saj 3) reljeef myndid kamee. Maalikunst: * mosaiik * seinamaal-armastasid kujutada ruume perspektiivis * tahvelmaal- muumia portree Faijumist Kreeka skulptuur:arhailine-*autorid puuduvad * kujud algelised , jäigad ,sirged * püstine kiviblokk * nägudel arhailine naeratus * kourus-meees, kore-naine klassikaline ajastu: * 5 saj ekr * elavad olümpolse * jumal inimese sarnane * näoilme areneb realistlikuse
Teda huvitas Dante, Byron, Pr revuluts, antiik müt ja idamaad. Pintsli käsitlus oli vaba- kohati jäi mulje nagu pilt olex lõpetamata. Efektsed valguse ja varju kontrastid. "Dante ja Vergilius", "Chiose veresaun", "Lõvijaht". GOYA- (1746-1828) Pärit vaesest perest. Õppid kohaliku meistri juures. Omandas akad maalimise oskuse. Siirdus Madridi ja Itaaliasse. Õppis Parma akad. Tegutses Hip kuninga õukonnas- tegi kavandeid gobeläänidele. Kasutas tum värve. Oli haige ja jäi kurdiks. Ei idealiseerinud- maalis nii nagu on (kuningat kujutas tossikesene- kuna ta oli seda). Maalis Hispaania naistest, inimestest, elust, portreesid ja ka rev teemadel. Sai kuulsaks graafil teostega: 1."Los Capriccos" (iseloomustab inim ja ühisk) 2. "Sõja koledused" (hisp ja prm sõda) 3 "Disparates" (koletised, õudused) Veel : "Pootide müüja", "Riides ja alasti maja" (kaks osa), "Koloss", "saturn õgib oma lapsi". Jne. Talle oli oluline värv, kasutas punast palju. Oli rahvuslane, andis edasi hisp
tsaaririigis. Luuletuses "Sinuga ja Sinuta" väljendab ta oma rohket armastust isamaa vastu. Tema patriootlikus on sellega tõestatud. Tema arvates oleks isamaalt lahkumine katastoofiline, iseenda tõukamine pimedusse ja lootusetusse. Juhan Liiv ei mõistnud inimesi, kes olid valmis oma kodumaalt lahkuma. Lüürika nimega "Eile nägin ma Eestimaad" jutustab Eesti talupoegade lagunenud talumajadest, hurtsikutest ja saunadest. Juhan Liiv ei idealiseerinud oma kodumaad, vaid kirjutas sellest võimalikult realistlikult. Tema kindlaks sooviks oli, et inimesed mõistaksid, kui tähtis on oma kodumaa eest hoolitseda ja seda ka kaitsta. Teda kurvastasid ka asjaolud, et kõikjal Eestis polegi imeline, vaid on ka näotuid paiku. Juhan Liivi luuletus "Hommik" räägib Eesti karjalase tööpäevast ja ka Eestimaa looduslikust ilust. Liivile meeldis tema isamaaline maapind ja mullastik, tänu millele
loomingulisust, elu muutub ilmalikumaks, ideaalinimene (haritud, mitmekülgne Leonardo da Vinci) Itaalia kirjandus: (Dante Alighieri ,,Jumalik komöödia") Petrarca, Boccaccio ,,Dekameron" Niccolo Machiavelli (1469-1527)- itaallane, politoloogia algus. Teos ,,Valitseja" valitseja ei kasutanud ainult ausaid ja õiglasi meetodeid, ideaaliks ühtne Itaalia riik. Makjavellism- moraalinormidest mittehooliv poliitika, ta ei idealiseerinud seda, vaid pidas paratamatuks. Vahendeid valimata saavutada eesmärk. 1440- Johann Gutenberg leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Trükikunst hakkas kiiresti levima Euroopas. Erasmus Rotterdamist (1466- 1536) doktor, oskas paljusi keeli. Kõige mõjukam töö ,,Narruse kiitus" naeruvääristas elukutseid ja ühiskonnas levinud pahesid. Kriitiline vaimulike ja kiriku osas, aga tunnistas nende vajalikust. Piibel- ladina keelde.
Üldine kultuurivahetus Saksamaaga tihenes sealt tuli Eestisse kunstnikke ja kirjanikke, siit mindi Saksamaale haridust omandama. Ajakirjanduses ilmusid artiklid Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse õppima ja õpetama suundunutest. Ainest ja inspiratsiooni ammutasid baltisaksa kunstnikud Eesti talupoja kujutamisest. Tollele ajale iseloomulikult on nii Carl Timoleon von Neff (1804-1877) kui Oscar Hoffman (1851-1912) idealiseerinud rahvariietes talunaisi ja kõrtsis istuvaid talumehi. Esimesteks eesti soost professionaalseteks kunstnikeks on maalija Johann Köler (1826- 1899) ning kujurid August Weizenberg (1837-1921) ja Amandus Adamson (1855-1929). Oma töökuse ja andega jõudsid nad lühikese ajaga kõrgele kunstilisele tasemele ning juba 1878. aastal Pariisis korraldatud maailmanäitusel eksponeeriti Köleri maali "Truu valvur" ja Weizenbergi skulptuuri "Hamlet". Amandus Adamsoni "Russalka" (1902) oli aga
Originaalmuusikat ei ole suudetud taasluua ja ligi 100 aasta vältel on seda esitatud varieeruvalt nii klassikalise, elektroonilise kui ka jazzmuusikaga. Keeruliste kaadrite ja filmitrikkide tõttu olevat Murnau väidetavalt kasutanud metronoomi, et koordineerida näitlemise tempot. Valisin filmi vaatluseks seetõttu, et vampiiriteemaline müstika on mulle lapsepõlvest peale omaette huvi pakkunud, ilma et oleksin neid hirmsaid koletisi küll lausa idealiseerinud. Aga ühest pilgust filmiajaloo nii kõnekale peatükile siiski piisas, et filmile tevikuna anduda ja peategelasele kaasa elada. Tänapäeval teab muidugi igaüks enne filmi nägemistki, et Orlok on vampiir, kuid Murnau film oli mõeldud tema kaasaegsetele. Aga ka meie kaasagseid on see film kahtlemata palju mõjutanud. Kaadrid, mis ,,Nosferatust" otseselt järgmistesse vampiiri- jm õudusfilmidesse jõudsid, on
Üldine kultuurivahetus Saksamaaga tihenes sealt tuli Eestisse kunstnikke ja kirjanikke, siit mindi Saksamaale haridust omandama. Ajakirjanduses ilmusid artiklid Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse õppima ja õpetama suundunutest. Ainest ja inspiratsiooni ammutasid baltisaksa kunstnikud Eesti talupoja kujutamisest. Tollele ajale iseloomulikult on nii Carl Timoleon von Neff (1804-1877) kui Oscar Hoffman (1851-1912) idealiseerinud rahvariietes talunaisi ja kõrtsis istuvaid talumehi. Esimesteks eesti soost professionaalseteks kunstnikeks on maalija Johann Köler (1826-1899) ning kujurid August Weizenberg (1837-1921) ja Amandus Adamson (1855-1929). Oma töökuse ja andega jõudsid nad lühikese ajaga kõrgele kunstilisele tasemele ning juba 1878. aastal Pariisis korraldatud maailmanäitusel eksponeeriti Köleri maali "Truu valvur" ja Weizenbergi skulptuuri "Hamlet"
tapnud isa ja abielus emaga. See ei olnud tema ettekujutus ideaalsest elust. Ta kindlasti soovis seda vältida ja lahkus kodust. Tundub, et kui idealiseerid midagi, siis elu näitab sulle, et ka teistmoodi on võimalik. Näiteks olles enda meelest hea inimene oli mulle tähtis aidata oma sõpra, sest nägin, et tal on probleem. Tema aga ei näinud probleemi ja vihastas minu sekkumise peale ning nüüdseks pole me juba pool aastat omavahel rääkinud. Ilmselt olen ma idealiseerinud sõpruse tähtsust ma ei kujutanud elu ette ilma selle sõbrata. See olukord oli mulle raske, kuid õppisin, et ka tema sõpruseta on elu ilus. Oidipus leidis, et temaga juhtunu on tema süü ja torkas endal karistuseks silmad peast välja. Võibolla see tõesti oligi tema süü ta kartis ja uskus saatust ning ei uskunud iseennast. Meie mõtted, hoiakud ja hirmud on meie enda määrata. Meie mõtted kujundavad suuresti meie maailma. Nii ka Oidipusega juhtus
* G.Boccaccio kuulsaim teos ,,Decameron", mis on kirjutatud katkujärgsetel aastatel. Petrarca ja Boccaccio uurisid antiikkultuuri, nende teosed olid Toskaana murdes. *W.Shakespeare ammutas oma näidendite ainest antiikajaloost ja mütoloogiast, renessansiaegsest Itaaliast ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost. ,,Hamlet", ,,Romeo ja Julia". * Niccolo Machiavelli ,,Valitseja". Ta ei uskunud, et valitseja saab kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid. Ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda paratamatuseks. Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. * Inglise humanist Thomas More ,,Utoopia". Terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonnast. Kurjategijate julma karistamise asemel pidas õigeks mõelda ühiskonna parandamisele. II osas on Utoopia saar, mille asukad on rajanud ideaalse ühiskonna. Demokraatlik valitsemisviis, raha pole tarvis jms.
Maalikunstis võeti kasutusele perspektiiv. Arhitektuuris võeti eeskujuks Kreeka sambad ja Rooma kuppelehitised. Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtusöömaaeg". Michelangelo, Rafael. Mida uut võrreldes keskajaga? Renessansis kujutati inimesi palju tõesemalt, neid idealiseeriti. Ühiskonnakäsitlused: Niccolo Machiavelli ,,Valitseja". Ta ei uskunud, et valitseja saab kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid. Ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda paratamatuseks. Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. Inglise humanist Thomas More ,,Utoopia". Terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonnast. Kurjategijate julma karistamise asemel pidas õigeks mõelda ühiskonna parandamisele. II osas on Utoopia saar, mille asukad on rajanud ideaalse ühiskonna. Demokraatlik valitsemisviis, raha pole tarvis jms. Erasmus Rotterdamist ,,Narruse kiitus",
Kui tsitaat, mille algult on sõnu ära jäetud, liitub tihedalt tekstiga, on mõttepunktid tarbetud (sel korral osutab väljajättele juba väike algustäht). Näiteks F. Tuglas on selle kohta öelnud, et ,,kõik meie 2 paremad kirjanikud ... on ikkagi midagi pooldanud, idealiseerinud või põlanud -- ning selles peitub nende jõud ja väärtus". 17. Jutumärke ei kasutata värsiridade tsiteerimisel, kui need on paigutatud eraldi muust tekstist ega sula sellega ühte. Näiteks Juhan Liiv ütleb enda kohta: Minu mõttekangas katki kärisend. Tuhat korda temast süda värisend.
mu mullake, see on mu ema, mu kullake! J. Liivi iseloomustamisel on teda nimetatud kõige eestilikumaks luuletajaks ja usun, et tema isamaalise sisuga luuletused annavad selleks ka põhjust. Võib ka öelda, et tema tõi eesti luulesse realistlikuma vaate ja rahvaliku elutunnetuse. Liiv armastas oma isamaad ja kirjeldas seda oma luules palju reaalsemalt (ei idealiseerinud) kui varasemad lüürikud seda teinud olid. Luuletus ,,Eile nägin ma Eestimaad", mis praegusel hetkel muudetud (teksti)versioonina meenub meile kohe ansambel Ruja lauluna, jutustab meile toonaste talupoegade eluolust ja olukorrast Eestis. Eile nägin ma Eestimaad! Lagunud talumajasid! Oh kui rammetuid rajasid! Kadaka- ja lepavõsasid!
49.a. Osavõtu tõttu Dresdenis toimunud maiülestõusust 1849 pidi Wagner põgenema Zürichisse, kus ta elas kuni 1858.a. tehes aeg-ajalt kontsertreise erinevatesse linnadesse. Sel perioodil tegeles Wagner muusikalise draama probleemidega). Ta kirjutas mitmeid artikleid sellel teemal: Kunst ja revolutsioon, Tulevikukunst, Ooper ja draama. Wagner on oma kirjutistes kritiseerinud kaasaegset kaubanduslikel suhetel põhinevat ühiskonda ja idealiseerinud antiikaega. Tema viimane loomeperiood saab alguse 1859.a. Siia kuuluvad uuenduslikud muusikalised draamad "Tristan ja Isolde", tetraloogia "Niebelungide sõrmus" ja "Parsifal". "Tristanis" peegeldub Wagneri kirglik armastus Mathilde Wesendonki vastu, kes oli Wagneri sõbra rikka ja haritud kaupmehe Otto Wesendonki naine. 6 1863.a
Ma arvan, et tema hobiks on maja koristamine." Craig, 9-aatane · ,,Emad on toredad, välja arvatud siis, kui nad vaiba küljest närimiskumme leiavad." Michelle, 10-aastane · ,,Minu ema teeb nii kõvasti tööd. Tal on vist pisarad silmas, sest ,,Anna!" ja ,,Anna veel!" on ainus, mida ta kuuleb siin ilmas." Susan Harvie, 10-aastane · ,,Huvitav, miks hüütakse igas peres: ,,Emaaa! Kass oksendas!"" Pam Brown · ,,Ükskõik kui palju naisi on idealiseerinud ikka on neilt tegelikult nõutud, et nad oleksid tugevad kui vanad saapad." Pam Brown · ,,Kui mina olen koolis, on mu ema tööl, ta teeb midagi arvutitega. Aga ta on alati kell pool kuus kohal, et mind armastusega vasti võtta. Tema teeb meile raha ja annab mulle enne magama jäämist musi." Elisha Stanway, 10-aastane · ,,Ole oma ema vastu kena. Ära lase tal olla Sinu jaoks tööhobune." Donald Ryan, 8-aastane 9.peatükk Armastus ja austus
Niccoló Machiavelli (1469-1527). Poliitfilosoofia rajaja, ajaloolane, diplomaat. Üks kuulsamaid töid on "Valitseja". Ta ei uskunud, et valitseja saab kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid. Edu saavutab ainult tugev ja järjekindel valitseja. Machiavelli ideaal oli ühtne Itaalia, mida suudab saavutada ainult piiramatu võimuga tark ja kindlameelne valitseja, kes valib vahendid mitte moraalist vaid praktilisest tarvidusest lähtuvalt, välistamata pettust, mõrvu ja reetmist. Ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda kurvaks paratamatuseks. Moraalinormidest mittehooliv poliitika ongi makjavellism. Renessansi ja humanismi levik. Levisid aeglaselt, aga kindlalt põhja poole. Eurooplased vaatasid humanismi poole teise pilguga nad kritiseerisid inimlikke pahesid. nad olid sügavalt, uurisid Piiblit, selle kõrval ka antiikautoreid. Erasmus Rotterdamist "Narruse kiituseks". Narruse kiituse läbi said naeruvääristatud paljud
kasutamise osas. Carroll näeb laste maailma kui ohtlikku paika, mida varjutavad ähvardav surm ning võimu omavate kuid absurtsete täiskasvanute olemasolu. Raamat on värksendavalt keeruline ning ei pane seda ohtulihtsakoelise moraali või perspektiiviga. Need raamatud pilkavad täiskasvanute absurdsust, kuid samal ajal väldivad otseseid järeldusi täiskasvanute ja laste erinevuste kohta. Lapsepõlve nähakse kui ohu seisundit kuigi Carroll väljendas poolehoidu lastele ei idealiseerinud ta neid kunagi. Alice'i väljakutse oli kasvada tugevaks ning kaastundlikuks inimeseks vaatamata olendite isikupäradele, keda ta kohtab (olendid sümboliseerivad täiskasvanu maailma). Ta peab õppima iga uue kokkupõrkega uued reeglid, kuid lõpuks siiski sälitama õigluse meele ja arendama tunnetuse iseendast. Kui raamatu alguses suudab Alice vaevu end nutmisestki hoida, siis romaani lõpuks on ta võimeline ennast vastandama ka kõige nõutumaks tegeva Imemaailma loogika vastu
Carroll näeb laste maailma kui ohtlikku paika, mida varjutavad ähvardav surm ning võimu omavate kuid absurtsete täiskasvanute olemasolu. Raamat on värksendavalt keeruline ning ei pane seda ohtulihtsakoelise moraali või perspektiiviga. Need raamatud pilkavad täiskasvanute absurdsust, kuid samal ajal väldivad otseseid järeldusi täiskasvanute ja laste erinevuste kohta. Lapsepõlve nähakse kui ohu seisundit kuigi Carroll väljendas poolehoidu lastele ei idealiseerinud ta neid kunagi. Alice’i väljakutse oli kasvada tugevaks ning kaastundlikuks inimeseks vaatamata olendite isikupäradele, keda ta kohtab (olendid sümboliseerivad täiskasvanu maailma). Ta peab õppima iga uue kokkupõrkega uued reeglid, kuid lõpuks siiski sälitama õigluse meele ja arendama tunnetuse iseendast. Kui raamatu alguses suudab Alice vaevu end nutmisestki hoida, siis romaani lõpuks on ta võimeline ennast vastandama ka kõige nutumaks tegema Imemaailma loogika vastu
Ta kirjutas Firenze ajaloo ja esitas teoses ,,Valitseja" oma vaated riigivalitsemise kohta: · Ta ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid. · Ideaaliks oli ühtne Itaalia riik ta uskus, et selle võib teoks teha ainult piiramatu võimuga tark ja kindlameelne valitseja, kes valib vahendeid mitte moraalist, vaid praktilisest tarvidusest lähtuvalt, välistamata ka pettust, mõrvu ja reetmist. · Kuigi ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda ainult kurvaks paratamatuseks, on just see külg tema õpetusest kõlama jäänud. Maciavelli õpetuse tõttu on moraalinormidest mittehooliv poliitika saanud nimetuse makjavellism. Erasmus Roterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, kõige mõjukam humanist. · 1516. aastal avaldas ta koos kommentaaridega Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis selle ka ladina keelde ning vaidlustas sellega kogu keskaja käibinud Vulgata
kunstimaailma ukse, et oleks kuhu põgeneda tõsise maailma eest. 1790 keskel ei ole tarvis põgeneda illusiooni, tarvis elus kätte võita väärikas koht ja hakata elu paremaks muutma. Leiab, et on vaja tegelega enesetäiustamisega. ,,Wilhelm Meistri õpiaastad" järgmine romaan, lõpetamata romaanist lülitab mõned kohad siia sisse ka. Varem oli teater tema jaoks see õige tee olnud. Isegi teatrikutsumuses ei olnud ta teatrit idealiseerinud, püüdles alati mingi objektiivsuse poole. Wilhelm Meister kohtub teatris inimestega, kes pole ülevalt häälestatud, on väiklased, praktilised, egoistlikud, armastavad rohkem raha kui kunsti, samas valguses näitab ka aristokraate suruvad oma maitsetust peale. Maalib pildi nö teatrimaailmast. Teatrikutsumuses Wilhelm Meistri eesmärk rahvusteatri loomine, mis oli ka Goethe enda unistus luua tugev Saksa Rahvusteater. Goethe selles
jõti seisukohani, et Bornhöe katse kujutada «Tasujas» .1343. a. südmusi «on äardunud autori sule alaeasuse tõtu», ja asuti samas «Kalevipoja» «parandajate» eeskujul ka 463 «Tasujat» «parandama». Sellise käbitud ja moonutatud väjaandena ilmuski teos 1935. a. Raamatu jäelsõas seletatakse, et Bornhöe olevat ekslikult kujutanud eestlaste seisukorda enne üestõsu liiga sügetes vävides. Puuduseks peetakse ka kirjaniku erapoolikust, kuna ta olevat näteks Jaanust liialt idealiseerinud, Oodot aga kujutanud üekügselt pahelisena, üdse polevat tegelasi esitanud «mitte külalt objektiivselt ». Jäelsõas pü utakse ka nädata, et Tasuja kui «mäsaja» olevat purustanud omaelu ja õne, kõk ta taotlused varisevat pihuks ja põmuks, tema allajä amine olevat täelik; seetõtu iseloomustavat jutustust «näiva pessimismi õdsed varjud». Sellega vist tahtsid kodanlikud kirjamehed teose ideed ja kogu olemust kaunis
annaabi.ee 
