Vennad Le Nainid, tuntuim neist Luois Le Nain(u.1593-1648) olustikumaalijad, lihtrahavas, näitasid nende viletsust ja töö raskust Jacques Callot (1592-1635)graafik,kujutas kaasaegseid inimesi, jahe ja skeptiline 1648 asutati Kunstiakadeemia, mis hakkas määrama kunsti Charles Le Brun(1619- 1690) Versailles´lossi sisekujundaja, laemaalid, 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas Nicolas Poussin(1594-1665) teemad antiikmütoloogiast ja- kirjandusest,ideaalmaastikud, maitse normikujundaja Claude Lorrain(1600-1682) maastikumaalija, lahendas osad probleemid Portreekunst Aadlikud võimukate,ilusate ja tähtsatena kujutatud. Kujunes välja paraadportree tüüp Hyacinthe Rigaud(1659-1743) maaliline ja baroklik Skulptuur Pierre Puget(1620-1694) Antoine Coysevox (1640-1720) Francois Girardon(1628- 1715) Aitäh!
nurgakestes või ridadena teede ääres. Niisugust parki nim prantsuse pargiks e regulaarpargiks. Prantsuse barokkmaal N.Poussin tema looming, võrdle tema maale Caravaggio maalidega, mida maalis, kuhu maalid mõeldud olid? Ideaalmaastik? Kui Caravaggio maalis inimesi nii tõetruult kui võimalik, siis Poussin leidis, et inimesi ja ka maatsikku tuleb ilustada. Poussin maalis parima võimaliku versiooni inimesest. Ideaalmaastikud, mida kunstnik maalis polnud tihtipeale olemaski, maastikke elustas ta mütoloogiliste kangelastega või nt karjasepaariga. Inglise barokk Saint Pauli katedraal, inglise park Inglise parki iseloomustavad metsikult kasvavad puud, salapärased nurgatagused ja varjualused, ebakorrapärased veekogud, looklevad teed. Barokk Venemaal Peterburis mis oli eeskujuks 17.saj, mis 18.saj. Hoonetest tuleb teada Talvepaleed (iseloomusta), Smolnõi kloostrikirik, Peterhofi lossi prantsuse stiilis
Pariisi memuaarid kirjeldavad sajandialguse eesti noore kunstirahva sealset eluolu ja Pariisi ennasr kui maailma kunstimetropoli oma hiilgeajastul Kõik piirizanrilised teosed on Tuglas kirjutanud niisama valitud stiilis nagu novellidki. Tema ja Johannes Semper rajasid eesti kunstipärase reisikirjelduse. Dekoratiivsetest loodusmotiividest kubiseb kogu Tuglase ilukirjanduslik proosa ja neid jätkub külluses ka reisikirjeldustesse. Tuglase stiliseeritud ideaalmaastikud ei tarvitse köita seda lugejat, kelle suhe loodusega on vahetu. Siiski tuleb au anda tema oskusele tuua sõnadega maalimise teel esile teatud paiga eripära. Tuglas on ka leidlik kujutlusmaastike looja. Näiteks superfantastiline mets hiiglaste saarte novellist "Maailma lõpus" on modelleeritud kapsa järgi. Kirjanik muutis parasvöötmes üldtuntud peakapsa tundmatuks eksootiliseks puuks kahe võttega: suurendas seda umber 20 korda ja irjeldas siis selle "puu" otsa roniva tavalist kasvu
päikest – lähtub valguse ja armosfääri meeleoludest. Julgeb päikest kujutada ka tema keskpäevases heleduses. ● Tema varasemates töödes valitsesid rasked pruunid toonid; keskperioodi tööd on maalitud soojades kuldtoonides, hilisema aja maalidele (u. a. 1650) on omane selge, läbipaistev hõbehall koloriit. ● Lorrain pühendas palju aega looduse tundmaõppimisele, sellest annavad tunnistust arvukad natuurist tehtud joonistused. Nendest konstrueeris ta hiljem ideaalmaastikud, kus valitseb rahulik, idülliline ja lüüriline meeleolu. Claude Lorrain. Port Scene with the Villa Medici Claude Lorrain. Merkuur varastab Admetose härjad, 1645 Claude Lorrain. Puhkus põgenemisel Egiptusesse, 1651 või 1661 Claude Lorrain. Akis ja Galatia, 1657 Claude Lorrain. Harbour Scene at Sunset, 1643 ● 17.saj teisel poolel tuleb kunstielus muutus. Selle peamiseks ülesandeks saab kuninga ja õukonna tarvete rahuldamine: 1648
aastal ja veetis siin suurema osa oma elust. Vaimustus klassikalisest kunstist ja tegi eraklientidele palju väikesi mütoloogilisi maale. Pärast 1648. a avastas enda jaoks maastikumaali ning tegi töid, milles saavutas värvide abil oskuslikult ruumisügavuse illusiooni, kasutades figuure vaid stafaažina. Claude Gellee, tuntud ka kui Lorrain. Teda peetakse tänapäevases mõttes ühes esimeseks maastikumaalijaks. Tema töödes tihti ideaalmaastikud. 17.Rubens Reisis palju. 1600. Aastal Itaalias, kus hakkas Mantove hertsogi õukonnakunstnikuks. Töötas ka Hispaania õukonnas ja Prahas Rudolf II juures. Pühendusid mõlemad eelkõige ajaloo- ja portreemaalile. Täna oma staatusele sai ta pidada rohkem õpilase, kui gildireeglid ette nägid. 21 maalist koosnev tsükkel Maria de` Medici elust. Kõikidest 17. sajandil elanud ja töötanud maalijatest on kõige baroksem stiili parimas mõttes
ülekuhjatud toredus, paraaditsev hiilgus. Kuigi mujal Euroopas räägitakse barokist, siis Prantsusmaal räägitakse veel klassitsismist. Holland oli erandiks, seal oli omanäoline kodanlik realism. Baroki ehituskunstis oli oluline tervikansamblite loomine (Versailles'), geomeetriline prantsuse park, reeglipärane linnaplaan. Kujutavas kunstis: (valitseja) monumentide püstitamine, paraadiportreed, heroilised ideaalmaastikud jne. Kirjanduses ruulib ülev ja lihvitud prantsuse klassitsism: draamakirjandus. Muusikas on oluliseks just Saksamaa ja Kesk-Euroopa: Bachi protestantlik kirikumuusika. Hiilguse pahupooleks on talurahva raske elu koormavad riigimaksud ja ilmastiku tingimused on jamad 16.-17.saj Euroopas ,,Väike jääaeg" ehk ilmastiku jahenemine: külmad talved, ikaldusaastad. Majanduses merkantilism (16.-18.saj): riigi prioriteet ja juhtiv roll majanduses. Usuti, et riigi
annaabi.ee 
