Küsimused (barokk ja rokokoo) Muutused, mis toimusid Itaalia 17.saj kunstis võrreldes 16.saj?Baroki eesmärk? 16. sajandil e kõrgrenessansi perioodil keskenduti loomutruule kujutlemisele, kuid barokk tõi endaga kaasa idealiseerimise. Euroopa oli poliitiliselt killustunud, ususõjad, jesuiitide ordu loomine, priiskavad õukonnad. Populaarseks said paraadportreed, toretsevad kaunistused hoonetel. Maadeavastustega avardus inimeste maailmapilt, tuldi tagasi rohkem antiikkunsti juurde, maaliti ideaalmaastikke ning antiikmütoloogilisi kangelasi. Renesanssi rahulikkus ja piiritletus unustati, keskenduti kunstile, mis oleks meelelahutuslik. Missugune oli barokk üldiselt erinevates maades17., 18.saj Itaalias keskenduti kirikute ehitamisele, Itaalia barokk oli kõige rahutum ja toretsevam, meeletus koguses stukkdekoori, voluute. Madalmaades ehitati eelkõige kodanike elamuid, Iseloomusta Itaalia maali Cravaggio looming?
Kujutas ka jumalaid ja kangelasi. Tema tööd saavad akadeemilise kunsti standardiks. "Veenuse sünd" , "püha perekond" LORRAIN 1600 1682. Prantsuse maalikunstnik. Ei olnud väga haritud. Filosofeerisid Itaalias Poussiniga kunsti üle. Tema maalidel on palju õhku, valgust, avatud ruumi. Meeldis kujutada pilvi ja taevast. Oli üks esimsi kes kujutas päikest. Väikesi inimesi lasi oma õpilastel maalida. Tuntuks sai erinevate sadamavaadetega. Püüdis luua ideaalmaastikke. Loodus on tähtsal kohal. Koostas oma töödest kataloogi,et vältida võltsimist. DAVID 1748 1825. Prantsuse kunstnik. Teda kasvatasid tema onud, kes panidki teda malikunsti õppima. Oli õukonna kunstnik. Eelistab antiikseid teemasid. Maalid on ülevad, tähenduslikud, võimsad stseenid, võimas arhidektuur. Teeb ka napoleonist maale, millest üks on lõpetamata kuna napoleonile ei meeldinud. Maalis palju portreesid. Üks esimestest kes maalib hullust. "Horatsiuste vanne" REMBRANDT
· Kujutasid lihtrahvast, peamiselt talupoegi tõsiste ja väärikatena, näidates nende töö raskust, viletsust · ,,Heinamaalt kojutulek" NICOLAS POUSSIN: · Teemad antiikmütoloogiast ja kirjandusest · Kujutab üllaid ja tõsiseid tegusid · Tegevus tavaliselt antiikarhitektuuri foonil · Tegelaste tunded kujutatud jahedalt · Piltide meeleolu suursugune, piduik · Vihje surma paratamatusele ja aja vääramatule kulgemisele · On maalinud nn ideaalmaastikke ei ole kujutatud tegelikku maastikku, vaid on koondatud põnevad , sageli antiigile vastavad üksikasjad · Heroiline maastik kui ideaalmaastiku foonil on kujutatud mütoloogilised kangelased · ,,Poeedi inspiratsioon" · ,,Maastik Phokioni surnukehaga" CLAUDE LORRAIN: · Arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi · Pildi külgedel asuvad tumedate massidena puud, varemed vms, keskel aga avaneb vaade kaugusesse.
Suure võimu sai kunstink CHARLES LE BRUN- tähtsaim Versailles´i lossi sisekujundaja ja laemaalide autor. Akadeemia püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseadusi. Peeti ainuõigeks täpset, selget ja idealiseerivat joonistust, ning alahinnati värvide osatähtsust. 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas *NICOLAS POUSSIN hea haridusega kasutas teemasid antiikmütoloogiast ja -kirjandusest- teatraalsed, suursugused ja heroilised, pidulikud maailinud on ka nn. Ideaalmaastikke Prantsuse maitse oluline normikujundaja tänapäevani. *CLAUDE LORRAIN lõi uue kompositsiooniskeemi: külgedel kulissidena puud, varemed vms, keskel aga vaade kaugusse. Maalilisem ja baroklikum laad kui Poussinil *ohtralt viljeleti portreekunsti tähtis välimus esialgu tähtsam Poussini klassitsistlikum laad, hiljem suurenes peamiselt Rubensi mõjul värvide osatähtsus, maalilisemad ja baroklikumad (HYACINTHE RIGAUD tuntuim teos kujutab Louis XIV *Skulptuur- silmapaistvaim PIERRE PUGET
° Teosed sobisid aadlike kodudesse, kel jätkus haridust tema teemade ja tegelaste äratundmiseks ° Üllad ja tõsised teod ° Tegevus tavaliselt antiikarhitektuuri foonil ° Mõjutab mõnevõrra teatraalselt ° Tegelaste tunded jahedad, ilma spontaansuseta ° Meeleolu suursugune ja pidulik, kuid mitte rõõmus ja muretu ° Nukker vihje aja vääramatule kulgemisele, surma paratamatusele ° Maalinud ka ideaalmaastikke ° Ei kujuta ühtegi tegelikku maastikulõiku ° Koondatud põnevad, sageli antiigile viitavaid üksikasju ° Kui sellel tegutsevad mütoloogilised kangelased heroiline maastik ° Mõistuspärane, valitsevad kord, selgus ja mõõdukus, meeleline värskus ° Prantsuse maitse oluliseks kujundajaks tänaseni ° ,,Maastik Phokioni surnukehaga" ° ,,Poeedi inspiratsioon" ° Keskseks valgusejumal, kunstide kaitsja Apollon lüüra ja loorberipärg
Samas stiilis on ehitatud ka mitmed majad Pariisis. Louix laskis ehitada vanadekodu sõjaveteranidele ja invaliidide kiriku. Kujutav kunst 17. saj I poolel valitses baroklik realism. NICOLAS POUSSIN Sai hea klassikalise hariduse. Kasutas antiikmütoloogia ja kirjanduse teemasid. Kujutab üllaid ja tõsiseid tegusi. Tegevus kujuneb antiikkultuuri taustal. Teatraalsus. Tunded on jahedad. Tihti viitab aja kulgemisele ja surma saabumisele. Traagiline alatoon. On maalinud ka ideaalmaastikke - maastikku kokku kogutud antiigile iseloomulikke loodusasju. Lisab veel mütoloogilised kangelased (heroiline maastik). Tema looming on Prantsusmaa maine kujundajaks tänapäevani. *"Poeedi inspiratsioon" *Maastik Phokioni surnukehaga CLAUDE LORRAIN Arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi(pildi külgedel asuvad kulissidena puud, varemed jms, keskel avaneb vaade kaugusesse). Tema maal baroklikum, maalilisem, lüürilisem kui Poussinil. Oskab hästi kasutada õhku ja
tegelaste äratundmiseks. Poussin kujutas üllaid ja tõsiseid tegusid. Tegevus toimub tavaliselt antiikarhitektuuri foonil ning mõjub mõnevõrra teatraalselt, tegelaste tunded on aga kujutatud jahedalt, ilma spontaansuseta. Piltide meeleolu on suursugune ja pidulik, kuid mitte rõõmus ja muretu. Tihti on Poussini piltides nukker vihje aja vääramatule kulgemisele ja surma paratamatusele. Ta on maalinud ka nn. ideaalmaastikke. Sellised pildid ei kujuta ühtki tegelikku maastikulõiku, vaid neile on koondatud põnevaid, sageli antiigile viitavaid üksikasju. Kui ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina mütoloogilised kangelased, nimetatakse seda ka heroiliseks maastikuks. Poussini kunst on mõistuspärane, selles valitsevad kord, selgus ja mõõdukus, aga ka meeleline värskus. Poussini looming on jäänud prantsuse maitse oluliseks normikujundajaks tänaseni. Calude Lorrain (1600- 1682)
kõrvale Invaliidide kiriku. Kujutavas kunstis võttis De La Tour mõjutusi Caravaggiost natuke religioossed olustikupildid, valgusvihk. Louis Le Nain kujutas lihtrahvast, Callot oli karm realist (,,Sõjakoledused"). Asustati kunstiakadeemia, mis oli õppeasutus, hiljem maitsekohtunik ja normineerija (diktaator Charles Le Brun). Prantsuse barokse klassitsismi esindajad Poussin ja Lorrain. P. kujutas enamasti antiikaega. Vihjas ka surma.On maalinud ka nn ideaalmaastikke. Lorrain lõi uue kompositsiooni äärtes puud, majad; keskel vaade kaugusesse. Skulptuuris Puget, Girardon klassitsism, mis meenutab antiiki. Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. Sajandil. Prantsuse õukonnas tekkis rokokoo, mis kestis umbes 50 aastat. Sisekujundus oli kergepärasem õrn ornamentika, heledad värvid, intiimne ja mugav õhkkond. Armastati hiina nipsasjakesi. Skulptuuris muutusid vormis pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks. Kuulus oli Edme Bouchardon. Eriti levib
kompositsiooni keskmesse, jättes kõrvalfiguurid salapärasesse hämarusse. 6) Keda peetakse parimaks prantsuse barokkliku klassitsismi maalikunstnikuks? Nimeta milliseid maastikumaali liike ta esindas? NICOLAS POUSSIN Sai hea klassikalise hariduse Kasutas oma loominguis teemasid antiikmütoloogiast ja-kirjandusest Kujutas üllaid ja tõsiseid tegusid , tegelaste tunded kujutatud jahedalt, ilma spontaansuseta Piltide meeleolu suursugulik ja pidulik, mitte rõõmus ja muretu On maalinud nn. ideaalmaastikke ja ka heroilist maastiku Ta looming on jäänud prantsuse maitse oluliseks normikujundajaks tänaseni, seega peetakse parimaks barokliku klassitsismi maalikunstnikuks Ideaalmaastik- Sellised pildid ei kujuta ühtki tegelikku maastikulõiku, vaid neile on koondatud põnevaid, sageli antiigile viitavaid üksikasju. Kui ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaažina mütoloogilised kangelased, nim. seda ka heroiliseks maastikuks. 7) Prantsuse arhitektuur Louis XIV ajal.
kerjuste ja vigasteni. Eriti sünge on tema ofordisari ,,Sõjakoledused". · Kunstiakadeemia asutamine. 1648 kui õppeasutus, 1664 muutus maitsekohtunikuks. Diktaatorliku mõju sai kunstiküsimustes Charels le Brun, kes oli V. Lossi sisekujundaja ja laemaalide autor. · 1666 asutati Prantsuse Akadeemia Roomas. · Nicolas Poussin kujutas üllaid ja tõsiseid tegusid. Piltide meeleolu on suursugune ja pidulik, kuid mitte rõõmus ja muretu. Ta on maalinud ka nn ideaalmaastikke, kus tegutsevad antiikkangelased, nim seda ka heroiliseks maastikuks. · Caude Lorrain. Arendas maastikumaali stiili edasi ja lõi uue kompos.skeemi. Pildi külgedel asuvad tumedate kulissitaoliste massidena puud, varemed vms, keskel aga avaneb vaade kaugusse. Tema laad on maalilisem ja barokklikum kui P., kuid ikka selge ja ülevaatlik. · Portreemaal, õukond soovis , et neid näidataks tähtsate, ilusate ja võimukatena. Kujunes
pool Viru-Jaagupi kihelkonnas Küti mõisas, kus Kügelgenid pidasid kodukooli. Selles koolis õppisid kunstniku poeg Konstantin von Kügelgen ning kaksikvenna Gerhardi poeg Wilhelm von Kügelgen ja Carl Timoleon Neff. Kõigist neist kujunesid väljapaistvad 19. sajandi maalikunstnikud. Kunstnik sai ka Konstantini tütrest Sally von Kügelgenist. 1827. aastal asus Kügelgen lõplikult elama Tallinnasse, kuid jätkas Krimmi-teemaliste teostega, maalis ideaalmaastikke. Tal valmis rida Tallinnat ja selle ümbrust kujutavat veduutmaali. Karl von Kügelgen maeti Tallinna Kopli kalmistule aga tema perekond on maetud Simuna kirikuaeda. Looming Keisri tellimusel tegi Karl von Kügelgen suuri joonistussarju Krimmi ja Soome vaadetega, viljeledes samaaegselt ka maastikumaali. K. F. von Kügelgen oli põhiliselt klassitsist, kes Claude Lorraini mõjul kujunes ideaalmaastiku traditsiooni järgijaks
pool Viru-Jaagupi kihelkonnas Küti mõisas, kus Kügelgenid pidasid kodukooli. Selles koolis õppisid kunstniku poeg Konstantin von Kügelgen ning kaksikvenna Gerhardi poeg Wilhelm von Kügelgen ja Carl Timoleon Neff. Kõigist neist kujunesid väljapaistvad 19. sajandi maalikunstnikud. Kunstnik sai ka Konstantini tütrest Sally von Kügelgenist. 1827. aastal asus Kügelgen lõplikult elama Tallinnasse, kuid jätkas Krimmi-teemaliste teostega, maalis ideaalmaastikke. Tal valmis rida Tallinnat ja selle ümbrust kujutavat veduutmaali. Karl von Kügelgen maeti Tallinna Kopli kalmistule aga tema perekond on maetud Simuna kirikuaeda. Looming Keisri tellimusel tegi Karl von Kügelgen suuri joonistussarju Krimmi ja Soome vaadetega, viljeledes samaaegselt ka maastikumaali. K. F. von Kügelgen oli põhiliselt klassitsist, kes Claude Lorraini mõjul kujunes ideaalmaastiku traditsiooni järgijaks
otsustaja. Joonistamisoskus eristas kunstniku lihtsast käsitöölisest. Nüüd ei saanud kunstnikud enam reeglite tõttu oma loomingut levitada. NICOLAS POUSSIN Sai hea klassikalise hariduse. Kasutas antiikmütoloogia ja kirjanduse teemasid. Kujutab üllaid ja tõsiseid tegusi. Tegevus kujuneb antiikkultuuri taustal. Piduliku meeleoluga pildid, teatraalsus. Tunded on jahedad. Tihti viitab aja kulgemisele ja surma saabumisele. On maalinud ka ideaalmaastikke - maastikku kokku kogutud antiigile iseloomulikke loodusasju. Lisab veel mütoloogilised kangelased (heroiline maastik). Tema looming on Prantsusmaa maine kujundajaks tänapäevani. CLAUDE LORRAIN Arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi. 2-l pool pildi ääri suured massid, keskel vaade avarusse. Tema maal baroklikum, maalilisem, lüürilisem kui Poussinil. Oskab hästi kasutada õhku ja valgust. Tema töödes on maal nagu teatrilava. Ohtralt viljeldi
· Nt ,,Heinamaalt kojutulek" JACQUES CALLOT · Realist ja graafik · Kujutas kaasaegseid inimtüüpe · Ofordisari "Sõjakoledused", ,,Leierkastimees" Loodi Kunstiakadeemia, kus valitsevaks sai baroklik klassitsism, hiljem sai ta üle-euroopalise tuntuse ja loodi ka Prantsuse kunstiakadeemia Roomas NICOLAS POUSSIN · Baroklik klassitsism, antiikmütoloogia · Tihti on tema töödes vihje aja vääramatule kulgemisele ja surma paratamatusele · Ta maalis ka ideaalmaastikke, kus tegutsevad stafaazina mütoloogilised kangelased heroiline maastik · Nt ,,Maastik Phokioni surnukehaga", ,,Mooses lapse leidmine", ,,Arkaadia karjased", autoportree, ,,Poeedi inspiratsioon" CLAUDE LORRAIN · Arendas edasi maastikumaali, pildi külgedel puud, varemed jms, pildi keskosas vaade kaugusesse · Nt ,,Odysseus loovutab hryseise oma isale" Portreemaal · Paraadportree tüüp suursuguss, toretss, ametimärgid, interjöör jme
seisev naine. Jeesus ajas enese sirgu ja ütles talle: "Naine, kus nad on? Kas keegi ei ole sind surma mõistnud?" Tema ütles: "Ei keegi, Issand!" Aga Jeesus ütles: "Ega minagi mõista sind surma. Mine, ja nüüdsest peale ära enam tee pattu." Kuid huvitavam töö selle Johannese evangeeliumi teemal pärineb suurimalt prantsuse kunstnikult Nicolas Poussinilt (15941665). Maal kannab nime "Kristus ja abielu rikkunud naine" ja see asub Louvre'is. Poussin, kes nii armastas maalida ideaalmaastikke, on siin taustaks maalinud linnavaate. Miks ei võinuks Jeruusalemmas tol ajal olla just selline kreeka- rooma stiilis palee, nagu näeme pildi paremal serval? Oli ju Palestiina Rooma koloonia. Selle maali puhul on eriti paeluv teose kompositsioon: paremal näeme 5 tegelast ja ka vasakul 5 tegelast; Jeesus ja patustanud naine asuvad keskel ning nende taha on kunstnik paigutanud veel juhusliku mööduja, kelleks ta on valinud sülelapsega noore ema. Kõik on siin tasakaalus,
aadlimeeste kodudesse, kellel jätkus haridust Poussini teemade ja tegelaste äratundmiseks. Poussin kujutas üllaid ja tõsiseid tegusid. Tegevus toimub tavaliselt antiikarhitektuuri foonil ning mõjub mõnevõrra teatraalselt, tegelaste tunded on aga kujutatud jahedalt, ilma spontaansuseta. Piltide meeleolu on suursugune ja pidulik, kuid mitte rõõmus ja muretu. Tihti on piltides nukker vihje aja vääramatule kulgemisele ja surma paratamatusele. Ta on maalinud ka nn ideaalmaastikke. Sellised pildid ei kujuta ühtki tegelikku maastikulõiku, vaid naile on koondunud põnevaid, sageli antiigile viitavaid üksikasju. Kui ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina mütoloogilised kangelased, nim seda ka heroiliseks maastikuks. Poussini kunst on mõistuspärane, selles valitsevad kord, selgus ja mõõdukus, aga ke meeleline värskus. Claude Lorrain arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi. Pildi
annaabi.ee 
