looma uutmoodi kunsti, mida varsti hakati realismiks nimetama. Loobuti väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ja hakati maalima ainult seda, mida nad enda ümber nägid. Kunstis kõige tähtsam tõde, objektiivse tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine. Loodusest võtsid nad piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsiooni. Tõetruu maalikunst mõjus võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti ideaalmaastikega. Prantslane Jean Francois Millet (1814-1875 kujutas eelkõige talupoegi. Tema kuulsaim töö on "Õhtupalve". Inimeste kujutamises valitsesid aga klassitsismi ajast kindlad skeemi reeglid, mida Millet tugevasti eiras. Arvati, et Millet õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust. Tema tegelased olid kartulivõtjad, viljapeade korjajad, külvajad ja karjased. Peale Millet surma hakati temast eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas.
saabub". Nn Barbizoni koolkond tegeles maastikumaaliga. Nad loobusid väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ja hakkasid maalima ainult seda, mida nad enda ümber nägid. Nende meelest oli kunstis kõige tähtsam tõde, s o objektiivse tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine. Loodusest võtsid nad piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsiooni. Tõetruu maalikunst mõjus võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti ideaalmaastikega. Siiski võitsid barbizoonlased aegamööda tunnustust. Realism-Eesti rahvuslik kunst Esimene avalik kunstinäitus peeti Tallinnas juba 1798. aastal, kuid esimesed eesti soost kunstnikud läksid Peterburi Kunstide Akadeemiasse õppima alles 19. sajandi keskel. Kuigi siinne kunstielu oli juba sajandi alguses väga elav, jäid selle loojateks ja tarbijateks kuni 20. sajandi alguseni siiski baltisakslased
- rühm maalikunstnikke peatus pikemalt linnalähedastes metsakülades, eriti Barbizonis (mõned neist nt Rousseau asusid sinna püsivalt elama). Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uut moodi kunsti, mida varsti hakati nimetama realismiks. Levis piltide valmismaalimine vahetult looduses. Loodusest võeti üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsioon. Tõetruu maalikunst mõjus algul võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti ideaalmaastikega. · JEAN FRANCOIS MILLET - kujutas enamasti talupoegi, mitte enam maastike - suhtus tegelastesse lugupidamisega, kuid nende saatusega leppides - Millet`l oli suuri raskusi oma tööde eksponeerimise ja müügiga - pärast tema surma hakati tema loomingus aga nägema mälestust kaduvast külaelust, eeskuju võtmine nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas - ,,Viljapeade korjajad", ,,Tööleminek", ,,Lambakarjus"
( M. Beazley ,,Kudas mõista maalikunsti, zanrid ja teemad lääne kunsti ajaloos.") · Maalil nähtu on seotud antud ajastu või voolu nägemusega ja nõudmistega kujutatavale selle kaudu, et inimese kujutamiseks olid ametlikus kunstis kindlad ideaalskeemid, mis pärinesid klassitsismi kaudu antiikkunstist, ning Millet' tegelased olid nende skeemidega teravas vastuolus. Maaliti tõetruult nng võõrastavalt mõjus see neile, kes olid harjunud ametliku kunsti ideaalmaastikega. Realismis loobuti väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest. Hakati maalima seda mida nähti enda umber ning ilma ilustamata ja reaalselt. Ka maalil on näha, et seda meest ning naist pole ilustatud, vaid nad on sellised nagu nad on, tõetruud. (J.Kangilaski ,,Üldine kunstiajalugu.") · Valisin selle maali seetõttu, et see on väga ehtne südamlik ning mõtlema panev. Paratamatult hakkasin mõtlema, kui raske oli töölisklassil kes päevast päeva
annaabi.ee 
