inimeste“ eneseväljendus • Hitler vihkas juba noorena modernistlike, edukaid kunstnikke Saksamaa • Avangardistivastane võitlus salajasem, kuid jõhkram • Ainulubatud kunstistiil sotsialistlik realism • Kunsti olemus on tegelikkuse tunnetus, eesmärgiks tõde • Avangardism ja modernism moonutavad või varjavad tõde • Kunsti kasutati kasvatusvahendina NSV Liit • Skulptuuris näeme jõulisi, üliarenenud muskulaariga ja karmi silmavaatega ideaalkangelasi. • Tuntuim skulptor Saksamaal oli Arno Breker. Ja NSV Liidus Vera Muhhina. • Vaenlast kujutati poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi õilsate kaitsjatena. • Saksamaal oli alasti keha lubatud ja mõnikord isegi erootilise varjundiga • Nõukogude kunstis oli alasti keha tabu Skulptuur • Nõukogude arhitektuuri eeskujuks klassitsism ja aklektika, kuid lisati paraadlikkust ja suurust. • Saksa arhitektuur jäi peamiselt kavanditeks, kuid oli veel
nende soositud kunst väga sarnane mitte ainult vormide, vaid ka temaatika poolest. Aukohal olid teosed, mis ülistasid suuri juhte, kujutasid võimuhaaramist, nn. revolutsioonisündmusi ja sõjalisi võite. Muidugi on erinevusi kujutatud inimeste antropoloogias ja sõdurite mundrites, kuid teoste sõnum on ühesugune. Väärikaks peeti ka töö ülistamist. Eriti skulptuuris näeme jõulisi, üliarenenud muskulatuuri ja otsustava karmi silmavaatega ideaalkangelasi. Nende autoritest oli Saksamaal tuntuim ARNO BREKER, Venemaal VERA MUHHINA. Eriti sarnaseks muutus kunst sõdade ajal, kui vaenlast esitati näiteks poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi aga õilsate kaitsjatena. Ainus oluline erinevus kahe riigi kunstis oli alasti keha kujutamises. Saksamaal oli see lubatud ja mõnikord isegi erootilise varjundiga, nõukogude kunstis oli alasti keha aga peaaegu tabu. Kunstipoliitika ideoloogilised õigustused olid Saksamaalja Venemaal erinevad.
David Alfaro Siquieiros Rufino Tamayo Frida Kahlo Totalitaarne kunst avangardistlik kunst keelustati ning lubati ainult sellist kunsti, mis toetus traditsioonidele. Peamisteks eeskujudeks olid akademism ja realism. Soositud kunst on sarnane nii vormi kui ka temaatika poolest. Peamiselt kujutati revolutsioonilisi südnmusi, sõjalisi võite ning ülistati tööd. Skulptuuris kohtame üliarenenud muskulatuuri ja otsustava silmavaatega ideaalkangelasi. Vaenlast kujutati alati poolloomaliku ning üldiselt ebameeldivana. Ainuke erinevus Saksamaa ja NSVL-i kunsti vahel on alasti keha kujutamises, nimelt oli see Saksamaal lubatud, kuid NSVLs hoopiski tabu. Ideoloogiliselt toetas Saksamaa kunsti rassism, samas kui Venemaal üritati peituda humanistlike loosungite taha, tulemus oli sotsialistlik realism, mis kujutas tegelikkust revolutsioonilises arengus idealiseeritud kujul. Arhitektuur Venemaal oli mõjutatud klassitsismist ja
Kuigi natsionaalsotsialistid ja kommunistid pidasid teineteist surmavaenlasteks ja lõpuks astusidki verisesse sõtta, on nende soositud kunst väga sarnane mitte ainult vormide, vaid ka temaatika poolest. Aukohal olid teosed, mis ülistasid suuri juhte, kujutasid võimuhaaramist, nn. revolutsioonisündmusi ja sõjalisi võite. Väärikaks peeti ka töö ülistamist. Eriti skulptuuris näeme jõulisi, üliarenenud muskulatuuri ja otsustava karmi silmavaatega ideaalkangelasi. Eriti sarnaseks muutus kunst sõdade ajal, kui vanelast esitati näiteks poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi aga õilsate kaitsjatena. Ainus oluline erinevus kahe riigi kunstis oli alasti kehade kujutamises. Saksamaal oli see lubatud ja mõnikord isegi erootilise varjundiga, nõukogude kunstis oli alasti keha aga peaaegu tabu. Nõukogude kunsti ainuõigeks meetodiks kuulutati nn. sotsialistlik realism. 16) EESTI KUNST 1918-1940 Eesti Vabariik kuulus 1920. ja 1930
Nõukogudes oli ainuõigus sots. realismil, arhitektuuris eesmärgiks klassitsism ja eklektika. Totalitaarne kunst – avangardistlik kunst keelustati ning lubati ainult sellist kunsti, mis toetus traditsioonidele. Peamisteks eeskujudeks olid akademism ja realism. Soositud kunst on sarnane nii vormi kui ka temaatika poolest. Peamiselt kujutati revolutsioonilisi südnmusi, sõjalisi võite ning ülistati tööd. Skulptuuris kohtame üliarenenud muskulatuuri ja otsustava silmavaatega ideaalkangelasi. Vaenlast kujutati alati poolloomaliku ning üldiselt ebameeldivana. Ainuke erinevus Saksamaa ja NSVL-i kunsti vahel on alasti keha kujutamises, nimelt oli see Saksamaal lubatud, kuid NSVLs hoopiski tabu. Ideoloogiliselt toetas Saksamaa kunsti rassism, samas kui Venemaal üritati peituda humanistlike loosungite taha, tulemus oli sotsialistlik realism, mis kujutas tegelikkust revolutsioonilises arengus idealiseeritud kujul