gaasides asuvad osakesed üksteisele nii lähedal, nende vahel tekivad Van der Waalsi jõud. Reaalsetes gaasides domineerivad osakeste vahelised tõmbejõud, tõukejõud on olulised, kui osakesed on üksteisele väga lähedal. Reaalsetel gaasidel on omaruumala, mis määrab gaasi kokkusurutavuse. Ideaalgaasis on osakeste omaruumala tühine võrreldes ruumalaga, milles nad liiguvad. Ideaalgaasi puhul sõltub osakeste ruutkeskmine kiirus ainult temperatuurist. Erinevalt ideaalgaasist muutub reaalgaas teataval rõhul ja temperatuuril vedelaks. Mida lähemal on gaas kondensatsioonile, seda suuremad on tema kõrvalekalded iseaalsusest. Ideaalne gaas, omadused: Osakesed osalevad soojusliikumises Osakestevaheline toime puudub Osakestel puudub omaruumala 2) Millised väited on õiged ideaalgaasi kohta? (a) osakestel puudub omaruumala
kus toimub faasi üleminek ❏ Faasidiagramm aitab visualiseerida aine käitumist erineva temperatuuri ja rõhuga keskkonnas. ❏ Ideaalne gaas - osakeste mõõtmed ei mängi mingit rolli (punktmass) , on üksteisest väga kaugel, ei teki polariseeritud osakest. Näiteks: heelium. Ideaalse gaasi oleku võrrand, seob rõhu, molekulide arvu, temperatuuri, ruumala. ❏ Reaalgaas erineb ideaalgaasist rõhu ja ruumala tõttu. ❏ Polariseeritud molekul - molekuli sees tekivad kaks poolust Kvantfüüsika ❏ Kvantfüüsika abil saame aru arvutitest, led-ekraanidest, tuumareaktoritest, kaameratest, laseritest jms ❏ Kvantfüüsika tegeleb väga väikeste osakestega: molekulid, aatomid, subatoomilised osakesed ❏ Kvantfüüsikas kirjeldatakse kõike lainetena
Siit dp= - gdh. Lähtudes sellest et gaasid erinevad ideaalgaasist norm. mi m j x 2 A cos t cos t 2
ruumala (olekuparameetrite) vahel. Ideaalgaas - lihtsustatud mudel, reaalsuselähedane. Gaasi molaarruumala - Vm - 1 mooli gaasi ruumala standardtingimustes Vm = 22,4 l Osarõhkude (partsiaalrõhkude) seadus (J.Dalton, 1801): gaasisegu üldrõhk (P) võrdub kõikide komponentide osarõhkude (pi) summaga . P = p1 + p2 + … pn = pi Osarõhk - rõhk, mida segukomponent omaks, kui ta (antud t-ril) üksinda täidaks segu koguruumala. Reaalgaasid - Erinevalt ideaalgaasist on kõik reaalgaasid muudetavad vedelateks ja tahketeks - küllalt kõrgel rõhul ja madalal t-l. Reaalgaasidel esineb kriitiline olek, millele vastavad igale gaasile iseloomulikud kriitilised parameetrid: Tk, Pk, Vk Kriitilises olekus kaob faasidevaheline eralduspiir (erinevus gaas-vedelik kaob). Amorfsed ained - kristallivõre puudub, kuid omavad (praktil.) kindlat kuju (silikaatklaas, pigi, paljud org. polümeerid) Vedelad kristallid - omaduste anisotroopsus (vedelikud, kuid säilinud
34. Millest ja kuidas sõltub gaasi molekulide kiiruste Maxwelli jaotus? Joonistage vastavate jaotuste graafikud Maxwelli kiiruste jaotusest järeldub, et samal temp on kergemate molekulide kiirused suuremad ja ka laiema jaotusega. Temp tõustes gaasi molekulide keskmine kiirus kasvab ja jaotus laieneb. Molekulmassi tõustes molekulide keskmine kiirus väheneb ja jaotus kitseneb. Joonis kaustas! 35. Selgitage, mille poolest erinevad reaalsed gaasid ideaalgaasist. reaalgaasid on veeldatavad, seega gaasi molekulide vahel peavad eksisteerima tõmbejõud. Niimoodi saadud (aga ka muud) vedelikud ei ole kergesti kokkusurutavad, seega peavad eksisteerima ka tugevad tõukejõud molekulide vahel. Tõmbejõud molekulide vahel kasvab molekulide lähenedes ja teatust punktist tõukuvad kiiresti. 36. Kirjeldage tähtsamaid molekulidevahelisi interaktsioone ja selgitage nende sõltuvust osakestevahelisest kaugusest
Boltzmanni konstant k on universaalse gaasikonstandi ja Avogadro arvu suhe (gaasikonstant ideaalgaasi ühe molekuli kohta) k = R / NA . k = 1,38 . 10-23 J/K . Jaotusseadus näitab, millise tõenäosusega saavad teoks võrreldavad tõenäosuslikud sündmused. Maxwelli kiirusjaotus f(v) = dn / (n dv) näitab, kui suur osa (dn) kõigist ruumalaühikus sisalduvatest gaasimolekulidest (n) liigub kiirusega, mille väärtus jääb v ja v + dv vahele. Reaalgaas erineb ideaalgaasist selle poolest, et tema molekulidel on mõõtmed olemas ja molekulide vahel mõjuvad jõud. Reaalgaasi olekut kirjeldab van der Waalsi võrrand: (p + z a2/ V2) (V - z b) = z R T. a ja b on van der Waalsi konstandid. Kriitiliseks nimetatakse temperatuuri, millest kõrgemal võib aine olla vaid gaasilises olekus. Faasidiagrammil vastab sellele kriitiline punkt. Siin tähendab faas aine agregaatolekut (gaas, vedelik või kindla struktuuriga tahkis). Jooned faasidiagrammil lahutavad eri faase.
Boltzmanni konstant k on universaalse gaasikonstandi ja Avogadro arvu suhe (gaasikonstant ideaalgaasi ühe molekuli kohta) k = R / NA . k = 1,38 . 10-23 J/K . Jaotusseadus näitab, millise tõenäosusega saavad teoks võrreldavad tõenäosuslikud sündmused. Maxwelli kiirusjaotus f(v) = dn / (n dv) näitab, kui suur osa (dn) kõigist ruumalaühikus sisalduvatest gaasimolekulidest (n) liigub kiirusega, mille väärtus jääb v ja v + dv vahele. Reaalgaas erineb ideaalgaasist selle poolest, et tema molekulidel on mõõtmed olemas ja molekulide vahel mõjuvad jõud. Reaalgaasi olekut kirjeldab van der Waalsi võrrand: (p + z a2/ V2) (V - z b) = z R T. a ja b on van der Waalsi konstandid. Kriitiliseks nimetatakse temperatuuri, millest kõrgemal võib aine olla vaid gaasilises olekus. Faasidiagrammil vastab sellele kriitiline punkt. Siin tähendab faas aine agregaatolekut (gaas, vedelik või kindla struktuuriga tahkis). Jooned faasidiagrammil lahutavad eri faase.
Boltzmanni konstant k on universaalse gaasikonstandi ja Avogadro arvu suhe (gaasikonstant ideaalgaasi ühe molekuli kohta) k = R / NA . k = 1,38 . 10-23 J/K . Jaotusseadus näitab, millise tõenäosusega saavad teoks võrreldavad tõenäosuslikud sündmused. Maxwelli kiirusjaotus f(v) = dn / (n dv) näitab, kui suur osa (dn) kõigist ruumalaühikus sisalduvatest gaasimolekulidest (n) liigub kiirusega, mille väärtus jääb v ja v + dv vahele. Reaalgaas erineb ideaalgaasist selle poolest, et tema molekulidel on mõõtmed olemas ja molekulide vahel mõjuvad jõud. Reaalgaasi olekut kirjeldab van der Waalsi võrrand: (p + z a2/ V2) (V - z b) = z R T. a ja b on van der Waalsi konstandid. Kriitiliseks nimetatakse temperatuuri, millest kõrgemal võib aine olla vaid gaasilises olekus. Faasidiagrammil vastab sellele kriitiline punkt. Siin tähendab faas aine agregaatolekut (gaas, vedelik või kindla struktuuriga tahkis). Jooned faasidiagrammil lahutavad eri faase.
Osarõhk on rõhk, mida avaldaks vaadeldav gaas teiste gaaside puudumisel segus. Gaasimolekuli ruutkeskmine kiirus (kiiruste ruutude keskmistamisel saadud kiiruse väärtus) avaldub kujul vr = (3 kT/m0) 1/2 = (3 RT/M) 1/2 , kus m0 on ühe gaasimolekuli mass ja M molaarmass. Boltzmanni konstant k on universaalse gaasikonstandi R ja Avogadro arvu suhe (gaasikonstant ideaal- gaasi ühe molekuli kohta) k = R / NA . k = 1,38 . 10 -23 J/K . Reaalgaas erineb ideaalgaasist selle poolest, et tema molekulidel on mõõtmed olemas ja molekulide vahel mõjuvad jõud. Reaalgaasi kirjeldab van der Waalsi võrrand: (p + z2 a / V 2) (V - z b) = z R T, kus a ja b on van der Waalsi konstandid. Rõhule liidetav suurus z2 a / V 2 on molekulaarsetest tõmbejõududest tingitud lisarõhk (tõmbejõu mõjul saavad molekulid enne omavahelist põrget impulsi juurdekasvu, mis põhjustab tugevama põrke ja seega suurema rõhu)
mida avaldaks vaadeldav gaas teiste gaaside puudumisel segus. Gaasimolekuli ruutkeskmine kiirus (kiiruste ruutude keskmistamisel ja järgneval ruutjuure võtmisel saa- dud kiiruse väärtus) avaldub kujul vr = (3 kT/m0) 1/2 = (3 RT/M) 1/2 , kus m0 on ühe gaasimolekuli mass ja M molaarmass. Boltzmanni konstant k on universaalse gaasikonstandi R ja Avogadro arvu suhe (gaasikonstant ideaal- gaasi ühe molekuli kohta) k = R / NA . k = 1,38 . 10 -23 J/K . Reaalgaas erineb ideaalgaasist selle poolest, et tema molekulidel on mõõtmed olemas ja molekulide vahel mõjuvad jõud. Reaalgaasi kirjeldab van der Waalsi võrrand: (p + z2 a / V 2) (V - z b) = z R T, kus a ja b on van der Waalsi konstandid. Rõhule liidetav suurus z2 a / V 2 on molekulaarsetest tõmbejõududest tingitud lisarõhk (tõmbejõu mõjul saavad molekulid enne omavahelist põrget impulsi juurdekasvu, mis põhjustab tugevama põrke ja seega suurema rõhu)
Gaasimolekuli ruutkeskmine kiirus (kiiruste ruutude keskmistamisel ja järgneval ruutjuure võtmisel saa- dud kiiruse väärtus) avaldub kujul vr = (3 kT/m0) 1/2 = (3 RT/M) 1/2 , kus m0 on ühe gaasimolekuli mass ja M molaarmass. Boltzmanni konstant k on universaalse gaasikonstandi R ja Avogadro arvu suhe (gaasikonstant ideaal- gaasi ühe molekuli kohta) k = R / NA . k = 1,38 . 10 -23 J/K . Reaalgaas erineb ideaalgaasist selle poolest, et tema molekulidel on mõõtmed olemas ja molekulide vahel mõjuvad jõud. Reaalgaasi kirjeldab van der Waalsi võrrand: (p + z2 a / V 2) (V - z b) = z R T, kus a ja b on van der Waalsi konstandid. Rõhule liidetav suurus z2 a / V 2 on molekulaarsetest tõmbejõududest tingitud lisarõhk (tõmbejõu mõjul saavad molekulid enne omavahelist põrget impulsi juurdekasvu, mis põhjustab tugevama põrke ja seega suurema rõhu). Gaasi ruumalast lahutatav suurus
annaabi.ee 
