mullal. 3.3 Inimmõju 4 Alvareid on traditsiooniliselt kasutatud karjamaana veiste ja lammaste ning ka hobuste karjatamisel. Maadefitsiidi tingimustes toimus see aktiivselt kuni käesoleva sajandi keskpaigani. Kasutamist heina või põllumaana on takistanud nende madal saagikus. 3.4 Kaitse Alvareid leidus veel 1950ndatel aastatel ligikaudu 44 000 hektaril, peamiselt IdaSaaremaal, Muhumaal ja LoodeEestis. 1990ndate lõpuks on neid alles veel kuni 5000 ha kuid suur osa sellest pindalast on tugevalt kadakasse kasvanud. Kaitsealustel maadel asub hetkel umbkaudu 300 hektarit alvareid Vilsandi ja Lahemaa rahvuspargis, Matsalu looduskaitsealal, Hiiumaa laidude, Sarve poolsaare ja Kostivere kaitsealadel. 4. LAMMINIIDUD 4.1 Iseloomustus
Kampsun oli suhteliselt lühike, vaevalt vööd kattev, voodrita, allääres värvel, hõlmad kinnitati viie vaskhaagiga. Põll oli saartel nii naistel kui täiskasvanud neidudel piduliku ülikonna täienduseks. Karjas olid pidulikud põlled linasest kangast ja pilutikandiga, pikad ja kitsad. Põllealase iseloomulikuks kaunistuseks on volangid, mõnikord ka pitsiread. Hiljem asendasid sitsipõlled labase. Peakatted. Vanem, kõrvuni lõigatud juustemood püsis IdaSaaremaal 19. sajandi keskpaigani. Tüdrukud ehtisid oma juukseid peapaelaga, need olid umbes 23 cm laiused linasele põhjale korjatud värviliste villaste kirjadega. Karjast on andmeid ka kudruste ja piiprellidega kaunistatud punaste ja mustade kalevist peapaelte kohta. Tavaline 19. sajandi abielunaiste peakate oli tanu. Tanu moodustati ühest piklikust riidetükist. Põiksuunas kokkumurtud riidetüki ühest poolest sai äär, teisest lagipealne (pesa), mis kuklas kroogiti lisalapi (perslapi) külge
annaabi.ee 
