Birnie saare ajalugu + kasulik info
[1] Jrve sgavuseks on mdetud kuni 6
jalga (1,8 m).[4]
Saar on kaetud madala taimkattega. Saare phjaosa on tasane ja sile ning kaetud
htlase taimkattega.[1][4]
Idarannik on kaljune. Seal on korallliivakivist ja korallipurust jrsk rand.[1]
[4]
Lnerannik on madal ja liivane.[1]
Tpseid andmeid kliima kohta ei ole. Birnie on Fniksisaartest ks
kuivemaid. Et maapinnal on krge albeedo, siis arvatakse,
et aasta keskmine sademetehulk ei leta 600...800 mm. Valdavad on
idapassaattuuled.[1]
Taimkate on rmiselt liigivaene. Suur osa saarest on htlaselt kaetud
madalate rohttaimedega. Domineerib portulakiliik Portulaca
lutea, esineb ka mblikrohuliik Boerhavia albiflora. Need kaks liiki esinevad
kas heliigiliste kogumitena vi mosaiigina. Rannas,
rannaharjal ja laguunitasandikul taimkate kas puudub vi on hre. Laguuni
kaldal (katkendliku ribana) ja madalates ngudes kasvab
kivileheline Sesuvium portulacastrum. Varem on saarel kasvanud ka siida Sida
annaabi.ee 
