" Seadus lubas maad erastada ning nägi ette nii uute asundustalude kui ka endiste renditalude päriseksostmise järk järgult 60 aasta jooksul. Riigikogu otsustas 1926. aastal endistele maaomanikele maksta tasu maa eest, mis ei vastanud maa hinnaga, maad oli võõrandatud väärtuses 100 miljonit krooni, kuid taheti maksta ainult 17 miljonit krooni. Riigikogu ei söandanud panna seaduseelnõu rahvahääletusele, kartes selle läbikukkumist. Majandusbuum: idaorientatsioon, tööstuse arendamine, kaubandus, krediidipoliitika: Vabadussõjale järgnes kiire majanduslik tõus. Selle peamiseks eeldusteks olid maailmaturul valitsev soodne konjunktuur ning Eesti ärimeeste ja ettevõtjate seas laialt levinud lootus taastada varasem idaorientatsioon ja tihedad majandussidemed Venemaaga ehk idaorientatsioon. Kaubanduse arengut soodustas Vene transiit - 1922. aastal läbis Eestit 350 000 tonni Vene import- ja eksportkaupu.
vaenlasetele. Võõrandatud maa läks riigifondi. Põllumaad jagati välja asunudtaludena ja just esmajoones Vabadussõja meestele. Sellega asendus suurmaapidamine väikemaapidamisega (talud), kadusid teravad sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud ja vähenes maata meeste arv, tekkis ka lojaalne väikeomanike kiht Maaseaduse täiendamine – maa päriseks ostmine, tasude maksmine, popsiseadus, uusasundustegevus; maareformi elluviimine ja selle tagajärjed. Majandusbuum: idaorientatsioon, tööstuse arendamine, kaubandus, krediidipoliitika; Vabadusõjale järgnes kiire majanduslik tõus. Selle peamiseks eeldusteks olid maailmaturul valitsev soodne konjuktuur ning lootus taastada tihedad majandussidemed Venemaaga. Eestis pidasid end paljud heaks Venemaa tundjaks, ning see süvendas soovi murda Vene turule. Moskva silmis oli ka Eesti esimene, kes nendega rahu sõlmis ning ka teised lääneriigid vaatasid idaturu poole
annaabi.ee 
