04.2012 Post-embrogenees (sünnijärgne areng) Areng · Otsene o Imetajad o Linnud o Roomajad · Moondega o Vaegmoondega Muna Vastne Valmik o Täismoondega Muna Vastne Nukk Valmik Loomadel Taimedel Juveniilne staadium Algab orgnasimi sünniga Algab seemne idanemisega. ning kestab sigimisvõime Tekib idand (idanev seeme). saabumiseni. Eri Idanemise käigus kujunevad loomarühmadel on see välja taime vegetatiivsed staadium erineva kestvusega organid (juur, vars, lehed) Sel ja vältab mõnest aastast perioodil toitub idand mitmekümne aastani
Normaalsel sünnitusel saab laps normaalse mikrofloora. Keisrilõikega sünnitusel saab vältida hapnikupuudust kuid mikrofloorat laps ei saa. Nabanöör seotakse lapse naba lähedalt ja lõigatakse seejärel läbi. 9. Lootejärgne areng: Kes otse- selgroogsed- sarnanevad vanematega Moondega- kalad, kahepaiksed- ei sarnane vanematega Vaegmoone- selgrootud- täid ja ritsikad täismoone- liblikad 10.Taimede areng: Katteseemnetamede lootejärgne areng algab seemne idanemisega ning jaguneb vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks. Vegetatiivse arengu esimeseks staadiumiks on idand. Idanemise käigus kujunevad välja taime vegetatiivsed organid(juur,vars,lehed). Juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik, toimub varre pikkus-ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi veel ei moodustu. Mõne taime ontogenees lõpeb vegetatiivse arenguga. Koos sugulise paljunemise
Biogeneetiline reegel. 12.Histogenees ja organogenees, st kudede ja organite teke (mida pikemalt siin polegi!). 13.Platsenta, selle moodustumine ning ülesanded ja ainete (toit, O 2; jäägid, CO2) liikumine loote ja ema vahel. Sünnitus. 14.Lootejärgne areng: otsene areng, moondeline areng (sh selgroogsetel), täis- ja vaegmoondeline areng ning näited vastavatest organismirühmadest. (*Taime nn looteline areng lõpeb seemne idanemisega). 15.Otsene ja moondeline areng (nt kellel!?). Vaegmoone ja täismoone (putukatel). Moondelise arengu eeliseid: vastsel ja täiskasvanul sageli erinevad elupaigad, mis vähendab liigisisest konkurentsi toidule ja elupaigale; võimaldab liigi suuremat arvukust.
Embrüogenees ehk looteline areng Areng toimub: emasorganismis, munas Lõppstaadiumiks on sünd või koorumine Katteseemnetaimede embrüonaalne areng Algus: munaraku viljastumine Lõpp: idu moodustumine seemnes Embrüogeneesises kujunevad välja vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars, iduleht või –lehed Seemne kujul võib taim üleelada ebasobivad keskkonnatingimused Seemne idanemisega algab taime lootejärgne areng Inimese embrüogenees Lõigustumine – sügoodi jagunemine mitoosi teel (pildid 1-2) Kobarloode ehk moorula (pilt 3) Osaline lõigustumine, täielik lõigustumine (sama aegne pooludmine kõigis kobarloote rakkudes) Embrüo rakud paigutuvad ümber ja areneb blastotsüst, põisloote staadium (pilt 4) Blatotsüst koosneb ühest rakukihist https://www.youtube.com/watch?v=RcjJ8LUvdkc
20. Millist last nimetatakse enneaegseks? Kui laps sünnib varem kui 36. nädalal 21. Iseloomustada enneaegset last. Enneaegsete sünnikaal jääb enamasti alla 2,5 kg ja pikkus alla 46 cm. 22. Kaua kestab normaalne rasedus inimesel? Normaalne rasedus kestab 40 nädalat ehk umbes 9 kuud 23. Millega algab lootejärgne areng imetajatel, lindudel, roomajatel, kaladel, kahepaiksetel, taimedel? Koorumise, sünni või taimede puhul idanemisega. 24. Histogenees on kudede kujunemine. 2 etappi: 1)Mittespesiifiline ehk üldine etapp, kus avaldub 90-95% geenidest. Sell ajal rakud jagunevad, kasvavad, neis toimub AV ja energiavahetus. Rakkude bioloogiline roll, koeline kuuluvus pole lõplikult välja kujunenud. 2) Spetsiifiline etapp, siin algab rakkude pöördumatu diferentseerumine, mille käigus avaldub 10% geenidest. Kujuneb välja koele omane rakkude paigutus ning rakkude ja rakuvaheaine vahekord. 25
Naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine, emakasisese t0 kõikumine. Munarakk on viljastumisvõimeline 2ööpäeva vältel, 12-16 päeva enne oodatava menstruatsiooni algust. Embrüogenees-org looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussünnitajatel), koorumisega(lindudel) või idu mood. seemnes (taimedel) Taimedel:kujun taime vegetatiivsete organite algmed:idupung, -juur, -vars, -leht. Seemne idanemisega algab taime lootejärgne areng. Erinevatel loomorg embrüogenees lõpeb embrüo kinnitumisega emakaseinale ning kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ning moodustuvad platsenta. Kobarloode ehk moorula tekib sügoodi lõigustumisel munarakus tsütoplasmast saadud toitainete abil. Karikloote mood in embrüogeneesis algselt koosneb karikloode kahest rakukihist, neid nim lootelehtedeks. Varases staadiumis on eristatavad väline ja sisemine looteleht. Peagi mood
Kõik elutalitlused hakkavad aeglustuma. Kliiniline surm lakkab südame- ja hingamistegevus, elustamine on võimalik. Bioloogiline surm- aju- ja närvisüsteem ei tööta, elustamine pole enam võimalik. Taime areng. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Embrüogeneesis kujunevad välja vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars ja iduleht- või lehed. Lootejärgne areng algab seemne idanemisega ning jabuneb vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks. Vegetatiivse arengu esimeseks staadiumiks on idand. Kujunevad välja taime vegetatiivsed organid. Juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik, toimub varre pikku- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi veel ei moodustu.Õite väljakujunemisega saabub taime generatiivse arengu periood. Tolmukapeas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk.
vaegmoondeline-pole nukkumist. Lootejärgne areng: juveniilne e noorjärk, generatiivne e sigimisvõimeline staadium. Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, liigilisel ja ökosüsteemilisel. Taimede lootejärgne areng: algab seemne idanemisega. Jaguneb vegetatiivseks (idandvegetatiivsed organid(juur, vars, lehed)juveniilne staadium(juurestik, varre kasv, lehed)kasvuperioodgeneratiivne arengu periood(tolmuterad, munarakk)vananemisperiood(aeglustub ainevahetus, rakud ja koed hävivad järkjärgult) ja generatiivseks arenguks. Kobarloode-sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Menopaus-ovulatsiooni lakkamine (44-55).
mehhanismidest ja keskkonnatingimustest. Enamikul loomadel eelneb surmale agoonia, mille ajal enamiku elundkondade tegevus küll jätkub, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurduvad. Ilma abita järgneb kliiniline surm (lakkab südame ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused), millele viie minuti jooksul võib järgneda bioloogiline surm. Katteseemnetaimede lootejärgne areng algab seemne idanemisega ning jaguneb vegetatiivseks (esimeseks staadiumiks on idand, idanemise käigus kujunevad välja taime vegetatiivsed organid (juur, vars ja lehed), toitub seemnes olevatest varuainetest; juveniilses staadiumis areneb välja juurestik, vars kasvab, moodustuvad lehed; järgneb kasvuperiood) ja generatiivseks (saabub sugulise paljunemise organite (õite) väljakujunemisega, tolmukapeas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk) arenguks. Vananemisperioodis
4. Kliiniline surm- kestus on 5 minutit. 5. bioloogiline surm- Elustamine on võimatu. Ajukahjustus. Kordamisküsimused 1. Rakkude jagunemine. (interfaas, mitoos, meioos). 2.spermatogenees e spermide areng. 3.ovogenees e munaraku areng. 4.Inimese viljastumine. 5. Menstruaaltsükkel. 6. Loote areng(nädalad, biogeneetiline reegel, sünnitus). 7. Loote järgne areng. Katteseemnetaimede areng Katteseemnetaimed on kõik õistaimed. Katteseemnetaimede areng algab seemne idanemisega. Areng jaotatakse kaheks osaks: 1) vegetatiivne areng juured ja idu. Toimub varuainete baasil. 2) keneratiivne areng- Jaguneb omakorda veel noorjärguks, kasvuperioodiks ja vananemisperioodiks. Noorjärgus arenevad välja juurestik, varred ja lehed. Kasvuperiood on kasv õite moodustumiseni. Keneratiivne areng- arenevad õied ja viljad.
juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Sel perioodil hõlmavad muutused peaaegu kõiki elundkondi. Koos vananemisperioodiga ilmnevad mitmed patoloogilised muutused organismis. Elundkondade talitused häiruvad, sellega kaasnevad haigused ning elutegevusprotsessid aeglustuvad. Koos vananemisega muutub looma välisilme. 16. Taimede arengu iseärasused katteseemnetaimede lootejärgne areng algab seemne idanemisega ning jagunev vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks. Vegetatiivse arengu esimeseks staadiumiks on idand . Idanemise käigus kujunevad välja taime vegetatiivsed organid (juur, vars, lehed) , sel perioodil toitub idand põhiliselt seemnes olevatest varurainetest. Juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi veel ei moodustu. Mõned
8.Iseloomusta noorjärku ja vananemis perioodi. Noorjärk sünnist suguküpsuseni organism kasvab, elundkonnad ja refleksid täiustuvad, kujunevad välja suguelundid Vananemis periood Elundkondade talitus häirub, tekivad mitmesugused haigused, elutegevus ja ainevahetus aeglustuvad, kaob paljunemisvõime, muutub välimus. 9.Kirjelda taimede lootelist ja loote järgset arengut. Õistaimede looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõppeb õistaime moodustumisega Seemne idanemisega algab lootejärgne areng. Mis jaguneb vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks Dna A T G C Komplementaarsus t-t-c-c-c-g-a-a-t-c-g-a a-a-g-g-g-c-t-t-a-g-c-t a-t g-c dna replikatsioon’ a-a-g-g-g-c-t-t-a-g-c-t t-t-c-c-c-g-a-a-t-c-g-a a-a-g-g-g-c-t-t-a-g-c-t t-t-c-c-c-g-a-a-t-c-g-a rna transkriptsioon a-a-g-g-g-c-u-u-a-g-c-u translatsioon mRNA a-a-g-g-g-c-u-u-a-g-c-u AuG |a-a-g|-g-g-c|-u-u-a|-g-c-u Mõisted
puhul aitab doonor Bioloogiline sobimatus Naise tugevad happelised suguteede eritised, immuunsuse kujunemine spermide vastu, naise ja mehe anatoomiline või psühholoogiline sobimatus – kehasisene või kehaväline viljastamine ONTOGENEES ERINEVATEL ORGANIMIDEL Vegetatiivselt paljunevadel organismidel – algab emaorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga Eoselise paljunemisega organismidel – algab eose idanemisega ja lõpeb surmaga Suguliselt paljunevadel organismidel – algab viljastumisega ja lõpeb surmaga, areng jaguneb kaheks etapiks (embrüogenes ja postembrüogenees) Embrüogenees Viljastumine – sügoot (viljastunud Postembrüogenees emarakk) Koorumine, sünd, idanemine Lõigustumine – moorula (kobarloode) Juveniilne iga (arenemine erinevate
Mitoos karüokinees metafaas Tsütokinees anafaas telofaas Varajase embrüogeneesi toimumist Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. *Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja vegetatiivsed organite algmed: idupung, idujuur jne. Seemne idanemisega algab taimel juba lootejärgne areng. * Inimesel on lõigustumine ( vahetult viljastumisele järgnev mitoosi protsess. Kõik rakud poolduvad üheaegselt. See algab munajuhas ja lõppeb emakas. *esmalt tekib lõigustumisel kobarloode ehk moorula. Sellest areneb välja plastotsüst ehk (alamatel)põisloode( 7 päeva pärast) *embrüoplast, semine rakkude mass, millest areneb inimene. * Siis tekib järgmisena karikloode ehk gastrula(pole veel loode). Algselt koosneb embrüoplastist arenev
bioloogiline surm. Ontogenees taimeriigis 1. Embrüogenees katteseemnetaimedel algab õie emaka alumises osas ehk sigimikus. Ühinevad tolmutera ehk isassugurakk ja emassugurakk, toimub viljastumine. Viljastunud munarakust arenevad seemned, mis sisaldavad taime kasvuks vajalike lähteosasid, ehk idu. Idu koosneb idupungast, idulehest, iduvarrerst ja idujuurest. Seeme ei pea minema kohe postembrüogeneessesse arenguetappi. 2. Postembrüogenees algab seemne idanemisega. a. Vegetatiivne ehk kasvu periood taimel arenevad kõik maapealsed vegetatiivsed osad. b. Generatiivne periood õied arenevad, valmivad seemned. Mitmeaastastel taimedel toimuvad kaks eelpool mainitud etappi vaheldumisi paljude aastate jooksul. c. Vananemine taim ei õitse enam. Taime maapealsed osad hakkavad taandarenema. diploidne kromosoomistik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena
), et enam ei taastu. 46. Miks peab raske trauma korral kiirabi saabuma 5 minuti jooksul? Sest kui ajurakud on ilma hapnikuta olnud kauem kui 5 minutit, siis need enam ei taastu. 47. Kas agoonias inimesel on süda seiskunud? Ei, aeglustub.? 48. Orangutangi ontogenees algab munaraku viljastumisega ja lõpeb surmaga. 49. Maisi embrüogenees algab munaraku viljastumisega ja lõpeb eo moodustumisega?- ga seemnes. 50. Maisi postembrüogenees algab seemne idanemisega ja lõpeb vananemise-ga (taim ei kasva enam). 51. Kapsaliblika embrüogenees algab munaraku viljastumisega ja lõpeb munast koorumise-ga. 52. Inimese postembrüogenees algab sünniga ja lõpeb surmaga. 53. Miks emaahven peab tekitama ligi miljon munarakku, aga elevant vaid mõnikümmend, kuigi mõlema liigi arvukus aastate jooksul ei muutu? Ahvenal kehaväline viljastumine elevandil aga kehasisene. Kehasisesel on viljastumise tõenäosus suurem. 54
suguküpsuse ilma selgelt eristatavate vaheetappideta. Organism koorumisel ei ole sarnane oma vanematele ning saavutab suguküpsuse, läbides arengus selgelt eristatavaid vaheetappe. Vananemine on geneetiliselt määratud, kuid on oluliselt mõjutatud väliskeskkonna poolt. · Päevitamine · Haigused · Toitainete vaegus · Kehavõõraste ainete kuhjumine · Rakkude jagunemisvõime langus Taimede lootejärgne areng: Algab seemne idanemisega. Jaguneb vegetatiivseks ja generatiivseks. Vegetatiivse arengu 1. Staadium: IDAND ehk idanev seeme. Kujunevad vegetatiivsed organid- juur, vars, lehed. Toitub seemnes olevatest varuainetest. Vananemisperiood: Aeglustub taime kasv; Rakud ja koed hävivad järk-järgult; Maapealsed osad hävivad, kuid maa-alused osad säilivad.
o Keha § Kael + vaheosa § Kaelas tsentriool ja vaheosas mitokondrid o Saba § Vibur liikumiseks ONTOGENEES • Ontogenees erinevatel organismidel o Vegetatiivsetel paljunevatel: algab emaorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga o Eoselise paljunemisega organismidel: algab eose idanemisega ja lõpeb surmaga o Suguliselt paljunevatel organismidel: algab viljastumisega ja lõpeb surmaga, areng jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesika EMBRÜOGENEES POSTEMBRÜOGENEES • Viljastumine, sügoot • Koorumine, sünd, idanemine • Lõigustumine, moorula • Areng erinevate tüüpide järgi
KORDAMINE BOTAANIKA KT 1. Taime kasv ja areng a. Taime 4 arengujärku 1) Embrüonaalne e. looteline arenguijärk – embrüa moodustumine. Algab see faas õies munaraku viljastumisega ja lõpeb seemne (embrüa) valmimisega. 2) Noorus- e juveniilne järk– algab see faas seemne idanemisega, järgneb taimede aktiivne kasv. See faas lõpeb, kui taim saab suguküpseks – hakkab moodustama õisi. 3) Täiskasvanu e matuune arengujärk. Intensiivne rakkude pooldumine (aktiivne kasv) aeglustub ning algab sugu- e. generatiivorganite moodustumine - õiepungade teke. 4) Raukus- e. seniilne järk. Taime loomuliku arengu lõppfaas: kasvu järkjärgulise aeglustumine, lõpuks taim sureb. b
. Vastsündinut ühendab emaga nabanöör, mis lõigatakse lähedalt läbi ja seotakse kinni. Vastsündinu nutmisega puhastab oma hingamisteed ja alustab iseseisvalt hingamist. 6. Ontogenees. Ontogenees ühe isendi areng viljastumisest surmani. Suguline jaguneb : Embrüonaalne algab viljastumisega, imetajad sünniga, linnud munast koorumisega, taimed seemne kujunemisega, lõppeb surmaga Postembrüogenees algab sünniga lõppeb surmaga, imetajad, taimedel seemne idanemisega, lõppeb surmaga 1) otsene: · inimesed, linnud · juveniilne noorukiiga, ei ole paljunemisvõimeline, intensiivne kasvamine · generatiivne suguküpse, töövõimeline, järglaste üles kasvatamine · raukumisiga intensiivne organismi vananemine · lõppeb surmaga 2)moondega · täismoone: 1)vastne 2)nukk 3)valmik Nt liblikas
Paljunemisorganid on õied Õites asuvates tolmukates valmivad tlmuterad ja emakas asuvates seemnealgmetes munarakud. Enamikul taimedel on tolmukad ja emakad ühes õies Vähesed on tuultolmlejad, enamikul tolmeldavad õisi putukad Seemend arenevad kinnises emakas, kus nad on välisolude eest paremini kaitstud Katteseemnetaimede seemned ja viljad ning nende levimisvõimalused on väga mitmekesised Katteseemnetaimed on kõik õistaimed. Katteseemnetaimede areng algab seemne idanemisega. Areng jaotatakse kaheks osaks: 1) vegetatiivne areng juured ja idu. Toimub varuainete baasil. 2) keneratiivne areng- Jaguneb omakorda veel noorjärguks, kasvuperioodiks ja vananemisperioodiks. Noorjärgus arenevad välja juurestik, varred ja lehed. Kasvuperiood on kasv õite moodustumiseni. Keneratiivne areng- arenevad õied ja viljad. a.i.2. Viiruste kasutamine geenitehnoloogias a.i.1
Järgneb kudede teke e histogenees. Erinevatest koetüüpidest tekivad organid organogenees. POSTEMBRÜONAALSE ARENGU ETAPID LOOMADEL. Juveniilne periood on kuni suguküpsuse saavutamiseni. Toimub organismi pöördumatu kasv, keerustub käitumine. Sigimisperiood. Raugastumisperioois muutub elundkondade töö järjest ebaefektiivsemaks, kuni lakkab sootuks. Enamikel loomadel lõppeb eluiga sigimisperioodi lõpuga. POSTEMBRÜONAALSE ARENGU ETAPID TAIMEDEL. Lootejärgne areng algab seemne idanemisega. Järgneb vegetatiivne periood (idand) kujunevad välja taie vegetatiivsed organid. Juveniilne areneb juurestik, kasvavad varred ja lehed. Kasvuperiood. Generatiivne periood õitsemine ja viljumine. Vananemine. 5 VI PÄRILIKKUS REPLIKATSIOON e DNA SÜNTEES. Toimub rakutuumas, rakujagunemise eel (interfaasis)
toitaineid rohkem- platsenta (ainevahetus, antikehade tootmine lootele, kaitse-ema veres olevad ained, hormoonide tootmine-hoiab uute munarakkude küpsemise ja viljastumise) Katteseemnetaimed Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Embrüogeneesis kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed. Seemne kujul on võimalik üle elada halvad keskkonna tingimused, idanemisvõime säilib pikaks ajaks. Idanemisega algab looteline areng. Lõigustumine. 32 Tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine- kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Saab alguse munajuhas, lõppeb emakas. Esmalt moodustub kobarloode ehk moorula (siis toimub lõigustumine). Moorulast areneb seest õõnes
annaabi.ee 
