Loomulik on ka see, et kes ikka tahaks oma isa-ema või kellegi muu peale kaevata, see pole tõesti meeldiv. Ma ei suuda välja mõelda, miks peaksid inimesed üksteist peksma ja vägivallatsema kodus. Nad ei mõtle vist üldse sellele, et need keda nad löövad on ju nende endi pereliikmed. Vanasti öeldi küll, et kui mees peksab siis armastab, kuid see ei pea olema ju selline. Venelased võivad olla sellised, sest see ütlus tulebki ju meie kallitelt idanaabritelt. Ma usun, et armastust võib ka ilma klobimata ka väljendada, sest see mis oli ei pea enam käima järgnevatele sugupõlvedele edasi. Palju parem oleks, kui lapsed ja lapselapsed oleksid palju rahulikumad ning nad ei peaks kannatama vägivalla all. Inimesed, kes kannatavad koduvägivalla all on täiesti tavalised, neil pole kirjutatud ette, et nad kannatavad peksmise all. Need inimesed võivad olla ka meie kõige kallimad ja samas ka kõige vihatumad
saj, mõjutusi on saanud, kirikulauludest ja luulest. Tantsulaulud, ringmängulaulud. Teemadeks sugupoolte vahelised suhted,, eluolu, reisilaulud. Enamasti meestelaul. Võeti kiiresti omaks, tundus lihtne ja vaheldusrikas. Lihtsakoeline, arusaadava rütmiga, mõistetavate sõnadega ja aktuaalsete teemadega. Sai saata viiuliga, pasunatega. Enamasti olid laulud pärit saksa keelest. Tõlgiti eesti keelde ja pandi siinsetesse oludesse. Vähesel määral laene idanaabritelt. Kajastatakse inimese eluolu ja sellega seonduvat. Humoristlik pilge oli ük enimesinenud laad. Kohati ka labane ja kahemõtteline meeste ja naiste suhted. Pilati pastoreid, mõisnike sekeldused talupoegadega. Laenud tulid Euroopast meremeeste ja sõdurite kaudu. Kuuldi mõisast, linnast, levisid trükitud noodid. Rohkesti lauldi tantsu- ja naljalaule. Pärast salmi lõbus refrään.
tulekahjuse. Peal põlengut alustati kiriku taastamist 1063. aastal ja see pühitseti sisse 8. oktoobril 1094. aastal, mis seisab nüüd vana Doodzipalee kõrval (Doge's Palace) ja seda tuntakse kui ka Chiesa d'Oro (kuldkirik). Markuse säilmed maeti marmorist kirstuga altari alla. Püha Markuse katedraal on alati olnud Lääne-Euroopas ainulaadne hoone, osaliselt arhitektoonilise vormi ja osaliselt mosaiikehiste ebatavalise lopsakuse tõttu. Mõlemad ebatavalisused pärinevad Itaalia idanaabritelt. Arvatakse, et kiriku kavand ja arhitekt pärnevad Konstantinoopolist, kelle tellis Doge Domenico Contarini, ja sellele oli eeskujuks seal asuv Justinianuse palju vanem Pühade Apostlite kirik, mis hävines türklaste vallutuse käigus. Katedraali pikkuseks on 76m, transeptide laius on 61m ja aatrium laiuseks on 47m. Katedraali läänekülg vaatab Piazza ehk linna väljaku poole. Ehitise aluskonstruktsioon on 11
· Refrääni kohtab sagedamini Lõuna-Eestis (Mulgimaa, Võrumaa, Lõuna-Tartu ehk Setumaa) ühe-kahesõnaline, vormiline mitmekesisus, murrete rohkus, arhailised keelendid, omanäoline poeetiliste kujundite maailm · Lõppheli pikendamine omane Põhja- ja Lääne-Eesti lauludele · Valdavalt ühehäälne, mitmehäälsust esineb ainult kõige lihtsamal kujul (erandiks Setu laulud, kus mitmehäälsus on pärit idanaabritelt) · Lõpeb alati teisel astmel · Sarnane Gregoriuse koraaliga · Liigid: · Töölaulud · Tavandi- ehk kombelaulud · Itkused · Karjaselaulud (ühed meloodilisemad rahvalaulud) · Isiklikke tundeid kajastavad lüürilised laulud · Lüroeepilised laulud · Põhja-Eesti regilaulus on mõjutusi Kalevalast Uus rahvalaul · Ehk uusim rahvalaul · Tekke põhjused:
salmid. Uuema rahvalauluga hakkasid tegelema ka mehed, mistõttu muutus sisu laieldasemaks ja vanamoodne keel asendus uuemaga. Laulude viisid muutusid pikemaks ja keerulisemaks, rütmipilt mitmekesistus. 2)Rahvalaulude levikualad, erinevused piirkonniti. Vanimad ülestähendused. Vanimaks rahvalaulu vormiks on regilaul, kus üldiselt oli viisi kordus ühehäälne ja monotoonne, erandiks olles setude regilaulud, kus koor laulis mitmehäälselt- komme arvatavasti idanaabritelt. Regilaul on ainult Eestile omane. Koorikultuur hakkas pihta väikestest kihelkondadest. Vanimad ülestäheldused- loitsud, joigud, itkud 3)Rahvalaulude kogumine, Jakob Hurt, Oskar Kallas, kes muusikutest kaasati aktsiooni? (Peterburgi Konservatooriumi tudengid, nimed…) Jakob Hurt (1839–1907) ja tema suur kogumisaktsioon. Üleskutsed ajakirjanduses (alates 1871, kuulsaim “Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele” 1888).
annaabi.ee 
