aasta septembrini, mil kirjutati alla Nõukogude Liiduga vastastikuse abistamise paktile. Selle lepinguga lubas Eesti oma territooriumile NSVLiidu väed , mis oli iseseisva riigi lõpu üheks otsustavamaks teguriks. 1940. aasta kevadel okupeerisid Nõukogude väed Eesti. Millised olid põhilised tegurid Eesti iseseivuse kaotamisel? Eesti geograafiline asend ei tulnud vabaduse säilitamisele kasuks. Olles Venemaa läänepoolne naaber, on Eesti olnud läbi aegade alati idanaabrile kui aken Euroopasse. Nii ka Nõukogude Liidu ajal. Alates 1721. aastast kuulus Eesti Vene Impeeriumi koosseisu. Kui aga impeerium Esimeses Maailmasõjas kokku varises suutis Eesti ennast sellest lahti rebida. Kui Nõukogude Venemaa oli ennast kogunud ja tundis ennast tugevamana, tahtis ta taasatada Vene Impeeriumi aegseid piire. See tähendas Balti riikide, kaasaarvatud Eesti valduste omistamist Nõukogude Liidu poolt.
Murrang Lääneriikide senises poliitikas saabus 1921.a. jaanuari teisel poolel, mil Balti riike tunnustas Antanti Ülemnõukogu. Suve jooksul tunnustamine de jure enamikult Euroopa riikidelt. Eesti ohustatus. Välispoliitika ülesannete lahendamine ja julgeoleku kindlustamine. Reaalne ohuallikas on Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. 1) Eesti tegi panuse suhete normaliseerumisele Nõukogude Venemaaga. Rajati Tallinna sadamasse laod Venemaa transiitkaubanduse arendamiseks ning lubati idanaabrile mitmeid majanduslikke soodustusi. 1922.a. esinesid Baltimaad ühiselt ettepanekuga sõlmida Moskvaga mittekallaletungi leping. Nõukogude välispoliitilise kursi tõttu ei andnud aga suhete normaliseerimise püüded piisavaid julgeolekugarantiisid. Otsiti toetust Lääne suurriikidelt. 1924.a. veendusid Eesti poliitikud lõplikult, et reaalset abi ei maksa Inglismaalt oodata. Balti liit. Suuri lootusi iseseisvuse garanteerimisel pandi 1920.a aastate algul regionaalsele sõjalis-
Eestis toodetavate venekeelsete televisioonisaadete vähesus loonud olukorra, mille puhul võib rääkida kahest teineteisest eraldatud informatsiooni- ja kommunikatsiooniruumist ühes ühiskonnas ning kus üks osapool omab riigis toimuva kohta märkimisväärselt vähem ja ühekülgsemat informatsiooni. Kaks erinevat keelegruppi on lõhkunud meie riigi ühtsust. Kas Eesti-venelased tahavadki seda, jäädes patriootideks meie idanaabrile, või ei tundu neile keele omandamine väga tähtsana? Eesti ajaloolane Marek Tamm arvab, et eestlast võiks määraleda inimesena kes räägib eesti keelt. Eesti identiteet paistab nimelt olevat oma põhiolemuselt keeleline. Me eristame ennast teistest ja samastume omavahel keele kaudu. Ta arvab, et mõistagi ei tee pelgalt eesti keele oskus ühest inimesest eestlast, vaid sellega peab kaasnema soov ennast eestlasena käsitada.
eelkõige poliitilist tahet. Üks selge probleem oli oma turu ümber orienteerumine, millega kadus Venemaa turg ja toetus, mis 1990ndate aastate alguses oli suur löök kohalikele ärimeestele. Seega tekib küsimus, miks selline otsus ikkagi vastu võeti (Kirna, 2013) Veek üks oluline mõjutaja oli Eesti liitumine NATOga, mis eristas lääneriike endisest idablokist väga selgelt. Eesti jaoks oli NATOga liitumine äärmiselt oluline just tänu agressiivse loomuga idanaabrile- Venemaale. On spekuleeritud, et sisuliselt ei oleks Eesti geograafilise positsiooniga riigil sisuliselt teist võimalust, kui kuulumine ühte- või teise liitu (Venemaa vs. Euroopa). Vaadeldes Venemaa agressiooni Krimmis ja Ukrainas, siis tuleb tunnistada, et samalaadsete sündmsute asetleidmise tõenäosus Eestis ei oleks pelgalt meie rahva hirm vaid karm reaalsus.
Tartu rahuleping 2.veebruar 1920-teostati kuna Pariisilt abi ei saadud ja oli vaja sõda lõpetama ning riigipiirid, majanuds jms tähtsad asjad Eesti ja Nõukogude Venemaal läbi arutada. 1921. septembris võeti Eesti, Läti, Leedu vastu Rahvasteliitu. Eesti ohutatus: Eesti tegi esialgu panuse suhete normaliseerimisele Nõukogude Venemaaga. Peamiselt välispoliitilise huve silmas pidades rajati Tallinna sadamasse hiiglaslikud laod Venemaa transiitkaubanduse arendamiseks ning lubati idanaabrile mitmeid majanduslikkue soodustusi. 1922. a. esinesid Baltimaad ühiselt ettepanekuga sõlmida Moskvaga mittekallaletungi leping. Eesti otsis toetust ka Lääne suurriikidelt, mida ei saadud. Balti liit: ainus reaalne samm Balti liidu loomisel astuti 1923. a. lõpus, kui kirjutati alla Eesti- Läti kaitseliidu lepingule. Saavutati kokkulepe tulevase majandusliku koostöö osas ning pandi lõplikult paika kahe riigi vaheline piirjoon, mille pärast oli aset leidnud rida konflikte. Liitu
ja Leedu vastu Rahvasteliitu. Viimaseks tunnustajaks suurriikidest oli USA. Eesti ohustatus 1921. septembrist astus Eesti võrdväärsena rahvusvahelise suhtluse areenile. Olulisimaks ülesandeks oli julgeoleku kindlustamine. Reaalseteks ohuallikateks olid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. Eesti tegi panuse suhete normaliseerimisele 4 Nõukogude Venemaaga. Rajati hiiglaslikud laod Tallinna sadamasse ning idanaabrile lubati majanduslikke soodustusi. Samaaegselt otsiti toetust Lääne suurriikidelt. Eriti suur panus pandi Inglismaale. Balti liit Koostöö Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel oli alanud juba sõjapäevil ning 1920. aastal koostati ühise kaitsekonventsiooni projekt. Kuid viie riigi ühine tegevus osutus võimatuks peale Leedu ja Poola relvakonflikti. Üritati luua nelja riigi liitu ilma Leeduta, takistuseks sai Soome. 1923 kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule
Seevastu Nõukogude Venemaa oli valmis esimesel sobival hetkel Eesti iseseisvust hävitama, olgu siis maailmarevolutsiooni vallapäästmise või impeeriumi taastamise nimel. 5 Eesti tegi esialgu panuse suhete normaliseerimisele Nõukogude Venemaaga. Peamiselt välispoliitilisi huve silmas pidades rajati Tallinna sadamasse hiiglaslikud laod Venemaa transiitkaubanduse arendamiseks ning lubati idanaabrile mitmeid majanduslikke soodustusi. Teatud ulatuses oldi valmis tegema Nõukogude Venemaaga koostööd koguni rahvusvahelisel areenil. 1922.a esinesid Baltimaad ühiselt ettepanekuga sõlmida Moskvaga mittekallaletungi leping. Nõukogude välispoliitilise kursi tõttu ei andnud aga suhete normaliseerimise püüded piisavaid julgeolekugarantiisid. Samaaegselt otsiti toetust Lääne suurriikidelt. Juba Vabadussõja päevist tundis rahvas poolehoidu Inglismaa vastu ning seepärast pandi just
Juho Kusti Paasikivi President 1946-1956 Paasikivi liin: eesmärk usalduslikud suhted Soome ja NSVL vahel Soome loobus Marshalli plaanist Sõpruseja koostööleping NSVL-ga Kaubadusleping NSVL-ga NSVL vähendas reparatsioonimakseid Finlandiseerumine ..ehk soomestumine Soome ja NSV Liidu erisuhted, arvestamine NSVL huvidega Soome Rahva Demokraatliku Liidu suur roll Soome poliitikas 1952 Lõppes sõjahüvitiste maksmine idanaabrile Helsingis toimusid olümpiamängud 1955 NSVL loobus Porkkala sõjaväebaasist Soome sai Põhjamaade Nõukogu liikmeks Soome sai ÜRO liikmeks Urho Kaleva Kekkonen President 1956-1982 (kõige pikemat aega) Kekkoneni välispoliitika oli aktiivne neutraliteedipoliitika Osavõtt ÜRO rahuvalveoperatsioonidest Aktiivne välissuhtlus Tihedam koostöö põhjamaadega ,,ÖÖkülmade'' aeg Kriis 1958-1959 Soome ja NSVL suhetes
annaabi.ee 
