importi polnud palju vaja. Teisalt oli laialdaselt käibel raha. Keskajal polnud münt väärtuse hind vaid väärtus ise. Mündi hind oli nii suur, kui temas oli väärismetalli. Võis maksta ka ehtetükkidega jms. Raha ei loetud vaid kaaluti. Varakeskajal merovingide ajal olid kasutusel kuldmündid solidused, mille germaani vaste on silling. Karolingide ajal tulid kasutusele hõbemündid denariused ehk fennid või pennid. Väärismetalli oli vaja selleks, et tasuda idamaalastele, kuna läänes polnud nii palju väärtuslikku, mida nad tahtnuks. Kuldmündid polnud aga sobilikud igapäevaseks kauplemiseks need olid liialt väärtuslikud. Samuti kulus palju kulda ehete jaoks. Karl Suur viis läbi rahareformi, mille loodud uus süsteem koosnes kolmest ühikust: nael (libra - £) 20 gillingit (sillingit) 12 denaari (penni). Sealjuures valmistati ainult penne, teised olid mõõduühikud. UKs kehtis see süsteem 1971. aastani. Üks nael kaalus pisut üle 400 grammi
Seal paiknesid suuremad templid ja valitsejate lossid, elasid paljud ülikud ja enamik käsitöölisi ning kaupmehi. Toonasest linnaolustikust annavad ettekujutuse arheoloogiliste kaevamiste leiud. Nende põhjal võib öelda, et tüüpilises Mesopotaamia linnas olid kitsad ja kõverad tänavad, mille ääres seisid külg külje kõrval lameda katusega kaetud ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest majad. Tänavale avanesid vaid poed, kus käis tollalgi, nagu arvata võib, idamaalastele omane elav ja häälekas kauplemine. Pereelu koondus maja väikesele nelinurksele siseõuele, kust pääses tubadesse. Suuremates kahekorruselistes majades paiknesid alakorrusel töö-, külalis- ja söögiruumid, ülal pererahva elutoad. Perekonnas oli mehel peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Mesopotaamias ei kujunenud ühtset vaidlustamatut versiooni maailma loomise kohta. Siiski usuti peaaegu üldiselt, et kõigepealt oli vesi ning sellest sündisid taevas ja maa. Inimene
annaabi.ee 
