Iga teksti, aga siis ka kultuuri unikaalsus seisneb selles, et ta on üheaegselt avatud ja suletud; tekst on pidevas liikumises ja arengus. See liikumine on paradoksaalne. Tuum. Eesti kultuuril on selleks tuumaks eesti keel. Eesti kultuur on kinni, sõltuv sellest maast, kus teda luuakse ja tarbitakse. Iga kultuuri areng on olemuselt dialoogiline, eesti kultuur on dialogismist sõltuvuses. Eesti kultuur ise eksisteerib kahe suure paradigmaatiliselt erineva lääne- ja idakristliku kultuuriareaali piiril, niisiis "puutepunktide eikellegimaal". Baltisaksa valgustuse rüpes kujunenud eesti rahvuslik eneseteadvus oli vähemalt retoorilises opositsioonis oma kolonisaatoritega, võttis aga samas üle selle kultuurimustri. Noor-Eesti kultuuriliikumine hülgas selle opositsioonilisuse ning asus aktiivsesse ja simultaansesse dialoogi Euroopa kultuuridega. Just selle aktiivse dialoogi käigus kujuneski 1930-ndate lõpuks eesti kultuuri oma nägu.
eesti kultuur on identsed. Iga kultuuri areng on olemuselt dialoogiline. Kusjuures sellel dialoogil on nii ajaline kui ka ruumiline mõõde. Kui üks neist jääb teostamata, nõrgeneb või kaob ka dialoogilisus. Dialoog on kultuuri kujunemise ja kestmise vältimatu eeltingimus. Eesti kultuuri sisemise dünaamika jälgimine näitab veenvalt, et tema produktiivsus sõltub otseselt dialogismist. Seda enam, et eesti kultuur ise eksisteerib kahe suure paradigmaatiliselt erineva lääne- ja idakristliku kultuuriareaali piiril, niisiis "puutepunktide eikellegimaal".Eesti rahvuskultuur tekkis 18. sajandi Euroopa romantismi ühe haru, baltisaksa järellainetusena. Baltisaksa valgustuse rüpes kujunenud eesti rahvuslik eneseteadvus oli vähemalt retoorilises opositsioonis oma kolonisaatoritega, võttis aga samas üle selle kultuurimustri. 20. sajandi algul vallandunud Noor-Eesti kultuuriliikumine hülgas selle opositsioonilisuse ning asus aktiivsesse ja simultaansesse dialoogi Euroopa kultuuridega
Kesk-Euroopasse, Saksamaa mõjusfääri kuulusime me keskajal ja lühikest aega XX sajandilgi, Saksa okupatsioonide ajal. Praegu on Saksamaa huvi meie vastu nõrk ja teise vähegi arvestatava Kesk-Euroopa riigi - Poola - huvi õieti olematu. Kui aga haarata mõttega kogu Euroopa ruum ja ajalugu, siis muutub Eesti koht selles üsnagi selgeks. Me asume Vahe-Euroopas, vaheruumis läänekristliku "tõelise" Euroopa ja idakristliku "mitte päris" Euroopa vahel. See ruum on siirdeala isegi looduslikult: üleminek mägede ja madalike mosaiigilt üksluistele tasandikuavarustele, mereliselt kliimalt mandrilisele. Vahe-Euroopa on saanud kultuurimõjusid nii läänest kui idast (kagust) ja mõlemad on Vahe-Euroopa rahvaste kultuuris silmapaistvad. Vahepealne on meie majanduse areng ja tase - hilisem areng ja väiksem jõukus kui läänes, varasem ja jõukam kui idas.
hersog JAKOB (1642-1682 valitses), kes ajas agaralt merkantilistlikku poliitikat, tõi Hollandist laevaehitajad VENTSPILSI ja rajas lühiajaliselt kolooniaid Lääne- Aafrikas(Gambia) ja Kariibi merel(Tobago). - Leedu ja Poola võimul idapoolsete slaavi alade üle oli otsustav mõju ruteenide arenemisel eriilmelistekstrahvustks: ukrainlasteks ja valgevenelasteks. - Uniaadikirik (kreekakatoliiklased, kes tunnustasid Rooma paavsti, kuid säilitasid idakristliku riituse). Paljud õigeusu piiskopid olid uniaadikriku vastu, tekkis ruteeni alade õigeuskliku elanikkonna seas usulõhe. - Rzeczpospolita tõusule Ida-Euroopas andis tugeva hoobi kasakate ülestõus Poola isandate vastu Ukrainas. (tapsid kümneidtuhandeid juute) 1648.aastal PEREJASLAVI lepinguga andisid mässulised kasakad ennast Moskva kaitse alla. - Vilniuse langus esimest korda 1655.aastal, tsaar ALEKSEI. Rootsi kuningas KARL X
annaabi.ee 
