13 Ibn Rusd 11 pühakoda islamiusulistel 7 islamiusuliste püharaamat 3.Mis juhtus neil aastatel? 622- sai alguse islamiusk 630- islami riigi teke 882- Vana-Vene riigi teke 988- Vana-Vene riigis võeti vastu ristiusk 1517- usupuhastus Saksamaal, Martin Luther 1558 - 1583- Liivi sõda, kus osalesid järgmised riigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola. Peale selle sõja lõppu jäid Liivimaa valitsejateks Rootsi, Poola. 1054- lõhenes ristiusk Lääne- ja Idakirikuks 1492- Columbus avastas Ameerika 1337 - 1453- Saja-aastane sõda 1525- Esimene teadaolev mittesäilinud eesti keelne trükitud raamat 1535- Esimene teadaolev säilinud eesti keelne trükitud raamat 1096 - 1099- I ristisõda 1147 - 1149- II ristisõda 1189 - 1192- III ristisõda 1202 - 1204- IV ristisõda 4.Seleta mõisted. patt - Jumalale meelevastane tegu Jumal - maailma looja paradiis - koht, kuhu lähevad õiged peale surma deemonid - kuradi käsilased
1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Keiser oli kõige suurema võimuga, algselt võis keisriks nimetada ainult saksa kuningaid. 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. Kirik lagunes kaheks: katoliiklikusk lääne-ja õigeusklikuks idakirikuks. Põhjuseks Rooma Paavsti taotlus pidada ennast teistest patriahridest ülemaks. Tänapäeval on ka katolik (Poola) ja õigeusukirik (Venemaa). 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Kirikupea Paavst. Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Ladina keel. 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. Gooti: sambad, kaared, võlvid ja vitraažaknad ning püüdleb kõrgustesse.
* Olulised usupühad: advent oodatakse Jeesuse sündi; jõulud jeesuse sünnipäev; ülestõusmispühad, millele eelneb Suur Reede jeesuse ristilöömine, Suur Neljapäev armulaud. Nelipühad kiriku sünnipäev; jaanipäev Ristija Johannese sünnipäev. * Sümboolika: rist surnust ülestõusnud Jeesuse rist; tagurpidi rist Peetruse ristilöömine; krutsifiks ristilöödud Jeesuse rist * Traditsiooniline kirik lõhenes lääne- ja idakirikuks. * Õigeusu kirikut juhib patriarhaat * Katoliku kirikut juhib paavst (paavstiks saab ainult abielutu mees) * Katolik vs õigeusk Neid kaht ühendab pühakirja lugemise traditsioon ja kloostrite traditsioon. * Protestandid sündisid 16 sajand. Nendega kaasnes reformatsioon ja usupuhastus. Nende jaoks oli oluline ainult pühakiri. Traditsioon heideti kõrvale. Tekkisid baptism, nelipühilus jne. * Nelipühilus olulisemaks on keeltes rääkimine ja tervenemine.
turismi veebilehti. 3 1.ÕIGEUSU TEKKIMINE Õigeusk on kristliku kiriku üks kolmest ususuunast. Kristliku kiriku erinevad ususuunad on tekkinud kolme erineva lahknemise tulemusena. Esimene lõhenemine toimus 5. sajandil, kui riigikirikust eraldus mitu idakirikut. Teine suur kirikulõhe tekkis 1054 aastal, kui kristlus lõhenes Rooma katolikuks kirikuks ehk läänekirikuks ja Kreeka õigeusu kirikuks ehk idakirikuks. „Läänes jäi rooma katoliku kiriku peaks Rooma paavst, idas sai ordodoksse ehk õigeusu kiriku juhiks Konstatinoopolis elav patriarh.“ (Underwood 1999:43) Kolmas lõhenemine toimus 16. sajandil 1517. Aastal, kui saksa munk Martin Luther hakkas katoliku kirikut arvustama ja reformima. Nende lõhenemiste tulemusena moodustus kolm suuremat kristluse haru - roomakatoliiklus, kreeka õigeusk ja protestantlus, mis omakorda hargnevad paljudeks väiksemateks harudeks
tekib maailmas järjest juurde uusi ja eripäraste tõlgendamistega kristlike rühmitusi. Kristliku kiriku erinevad ususuunad on tekkinud peamiselt kolme erineva lahknemise tulemusena. Esimene lõhenemine toimus 5. sajandil, kui riigikirikust eraldus mitu idakirikut. Teine suur kirikulõhe tekkis 1054 aastal, kui kristlus lõhenes Rooma katolikuks kirikuks ehk läänekirikuks ja Kreeka õigeusu kirikuks ehk idakirikuks. Kolmas lõhenemine toimus 16. sajandil 1517 aastal kui saksa munk Martin Luther hakkas katoliku kirikut arvustama ja reformima. Nende lõhenemiste tulemusena moodustus kolm suuremat kristluse haru - roomakatoliiklus, kreeka õigeusk ja protestantlus, mis omakorda hargnevad paljudeks väiksemateks harudeks. Jumalateenistuse laadi poolest on kristluse harud väga erinevad. Osad harud peavad kinni rangest sajandipikkustest traditsioonidest, kuid paljud moodsad kirikud
hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Katoliiklus Vennastekoguduse tegevusega ei jõudnud kristlus mõistagi mitte esimest korda eesti maarahva vaimuilma. Esimesed ristiusu mõjud saabusid Eestimaale nii kauba- kui sõjateid pidi niihästi idast kui läänest juba enne kristluse jagunemist Lääne- ja Idakirikuks 1054. aastal. Alates 13. sajandi algusest asus Läänemeremaadesse suunatud mõõgamisjonit juhtima katoliku kirik koos erinevate rüütliordudega. Katoliiklus püsis Eestis ainuvalitseva konfessiooni staatuses kuni reformatsiooni saabumiseni 16. sajandi alguses. Huvi marginaalseks taandunud katoliku kiriku pärandi ja traditsiooni vastu taastekkis eesti haritlaste ja kunstiinimeste seas 1970. 1980. aastatel. Osalt võib seda huvi seostada vanamuusika ja teiste keskaja
büntsanti vaenlaseks. Al 13saj sai türgi kes 1453 lõplikult vallutas büntsantsi. Ühikonna korraldus 1. tugev tsentraliseeritus- kõik sõltus keisri võimust. 2. raha hulgas oli valdav osa vabu inimesi,kes tegid tööd ja maksid riigile makse. 3. ametnikule ja sõduritele maksti palka kullas ja anti maad, see tagas nende rahulolu ja soovi hoida riigis kord. Vastuolud lääne maailmaga 1. 1054 toimus kiriku lõhe. Katoliku kirik jagunes vaenulikeks poolteks. Idakirikuks konstantinoopol. Lääne pool oli rooma paavst. 2. prantsusmaalt ja saksamaalt lähtuvad ristisõdurid vallutasid 1240a konstontioopoli ja hävitasid suure osa linnast. 3. hilis keskajal süvenes sõltuvus lääne kaubalinnadest. Kultuur 1. Tähtis osa oli antiik kirjandusel. 2. kirja oskus oli laialt levinud. 3. 425 asustati esimene kõrgkool 4. populaarsed olid pühakute elulood ehk hagiograafiad. 5
annaabi.ee 
