Võrtsjärv
Võrdlemisi viljakad on
ainult
suurema kõrgusega moreenitasandike ja voorte kamar-lettmullad ning turvasmullad
soode
serva-aladel.
Taimkate on vahelduv ja mitmekesine. Kuusemetsi ning rohumaid kohtab siin
väikeste
kõlvikutena ning enamasti tasandike servaaladel. Suur-Emajõe suudmest loodes,
paiguti ka
järve läänekaldal on laialt levinud soometsad, idakalda lõunaosas palumetsad. Suur-
Emajõe
ülemjooksul ja ka teiste jõgede ümbruses on luha- ja sooniidud. Idakaldas ulatuvad
põllustatud alad järveni.
Euroopa tasandil on suurimaks loodusväärtuseks haruldased kuivendamata sood,
märjad
metsad ja poollooduslikud lammikooslused. Kolga-Jaani vald kuulub ühte Eesti
enam
9
soostunud piirkonda. Põltsamaa jõe alamjooksu ning Pedja jõe (Pedja jõe osa
alates
Põltsamaa jõe suubumisest) mosaiiksed lammialad on märkimisväärsed kõrge
loodusliku
mitmekesisuse poolest. Pärandkultuurmaastikud, nagu puisniidud ning luhaalad koos
annaabi.ee 
