Eesti keskaeg
Valitsemine: Riia peapiiskop resideeris
Riias või selle lähedal olevates linnades ja linnustes (Üksküla/Koknes). Stifti
valtisesid stiftifoogtid, keda oli 2. Vaimulikes asjades abistas toompraost. Lisaks
osales Riia toomkapiitel valitsemises, selle liikmetel oli õigus valida peapiiskoppi
ning aruatada kõiki olulisemaid vaimulikke ja ilmalikke asju peapiiskopkonnas.
Likvideerimine: 1559. aastal Riia peapiiskopkond sattus ohtu Liivi sõja ajal, sest
venelased vallutasid idaalasid. 1561. aastal toimus Riia peapiiskopkonna kui ka ordu
valduste otse liitmine Poolaga. Aastast 1563 ei määratud enam Riia peapiiskopiks
kedagi.
Tartu piiskopkond - Tartu piiskopkond loodi pärast Tartu alistamist Riia piiskopi ja
Mõõgavendade ordu poolt 1224. aastal. Piiskopi ametinimetus loodi alles 1235.
aastal, kuni selle ajani oli ta ametlikult Lihula piiskop. Seda seetõttu, sest esimene
Tartu piiskop Hermann von Buxhövden oli varem määratud Lihula piiskopik. Kui