Sakslased vallutasid 5. oktoobriks Saaremaa ja 21. oktoobriks Hiiumaa. Järgnevalt jäi Punaarmee kätte Eesti aladest veel vaid Osmussaar, mille garnison 2. detsembril evakueeriti. 6. detsembril saabusid saarele Saksa väeosad ja sellega oli esimene Nõukogude okupatsiooniaeg Eestis ka lõppenud. 7 1. juulil nimetas Saksa julgeolekupolitsei Eestit esimesena okupeeritud idaaladest juudivabaks. Selleks ajaks oli Kloogal ja mujal asuvates koonduslaagrites tapetud pea kõik umbes tuhat 1941. aasta järel Eestisse jäänud juudist ning ka mitusada mustlast. Järgnevalt toodi Eestis asuvatesse laagritesse ümberkaudsete alade juute ja teisi "rassiliselt alaväärtuslikke" inimesi. 1944. aasta lõpuks oli Eestis hukatud ligi 10 000 juuti. Lisaks juutidele ja teistele "madalast rassist inimestele" hukkasid sakslased aga ka paljusid
43% rahvastikust katoliiklased ja 23% protestandid. Kanada jagatakse pinnamoelt kuueks: Kanada kilp (hõlmab 50% territooriumist), mägine Atlandi rannik, Suure Järvistu ja St. Lawrence'i jõe äärne madalik, Suur Tasandik, Kordiljeerid ja Arktika saarestik. Kolmveerand Kanadast asub tasandikel ja lavamaadel. Enamik Kanadast asub parasvöötmes, põhjaosa lähisarktilises ja arktilises vöötmes. Suurem osa Kanadast on avatud arktilistele kuivadele ja külmadele tuultele, idaaladest möödub külm Labradori hoovus. Ookeanidest kaugel asuvate alade kliima on mandriline. Põhjas ja kõrgmägedes on suurtel aladel igikeltsa. Kanadas on palju jõgesid ja järvi ning mageveekogud ja märgalad hõlmavad 20% Kanada pindalast ja 9% maailma mageveevarust. Pikim jõgi on 4240 km pikkune Mackenzie. Jõed on tähtsad energiaallikad ning osa jõgesid ning ka järvi kasutatakse veeteedena. Kanadas on metsa all u. 50% territooriumist, mis on u. 10% maailma
erikomando Sonderkommando 1a osakomandod (Teilkommando) asutati kõigis Eesti piirkondades: Erinevus nõukogude NKVD ja Saksa Gestapo tegevuses seisnes aga selles, et NKVD kätte sattunuil ei olnud enam mitte mingisugust lootust enda süütust tõestada ja nende küüsist vabaneda. Gestapo aga võttis sageli tunnistajate ütlusi ja argumenteeritud süütuse tõendeid arvesse ja vabastas süüdistatava 1. juulil nimetas Saksa julgeolekupolitsei Eestit esimesena okupeeritud idaaladest juudivabaks. Kui kohalikud juudid olid likvideeritud, hakati Eestisse tooma juute teistest sakslaste poolt okupeeritud aladelt, kes siin hukati. Samaaegselt juutidega langes Gestapo küüsi ka palju eestlasi. Paljud neist kaotasid süütult oma elu seetõttu, et sakslaste kätte sattusid NKVD poolt koostatud nimekirjad, mille bolševikud olid teadlikult maha jätnud, et vabaneda vihatud kodanlikest vaenlastes.