Esiaeg ja arheoloogia alused
Euroopa väljaspool Rooma võimuala üldiselt kirjaoskamatu, loodi ruunikiri
Asustuses peamine muutus suuremate külade kujunemine
Arengud relvastuses: 4. saj-st mõõgad tavarelvad (mitte vaid kõrgaristokraatial),
viskekirved
Sõjaline “väljaõpe” sageli Rooma leegionides
Põhjala 7.-10. sajand
Üldine kronoloogiline jaotus: Vendeliaeg (Vendeli kalmistu järgi) – 7.–8. Saj ja viikingiaeg
– 9.–10. sajand (Eestis aastani ca 1050)
Merele suunatud liikumine, ekspansioon
Kaubavahetus idaaladega, viikingiaegsete linnade kujunemine – nt Taani ja Põhja-Saksa
aladel esimesed teadaolevad (Birka, Hedeby, Kaupang, Vana-Laadoga, York jt)
Hedeby (8.–11. Saj) – valliga ümbritsetud territoorium 6 ha, valli pikkus 1300 m, paiguti
10 m kõrgune
Rauaaeg vältas sõltuvalt piirkonnast 1300-1700 aastat.
Keskused ja ääremaad. Perioodi esimesel poolel oli keskne Vahe-mere ruum, siis Põhjala
ja Läänemere idakalda maade rauaaja lõpu keskused olid pigem keskaegsed germaanlaste
riigid