Iatrokeemia
Iatrokeemia on tugevate alkeemiliste mõjutustega ravimiteaduse osa. Sellega tegeleti
16 kuni 18 sajandil renessansi ajal. Kõige populaarsem tegeleja ja põhitõdede kirja
panija oli Paracelsus. See on erinev varasematest meetoditest selle poolest, et
ravimtaimede ja looduslike ravimimeetodite asemel kasutati keemiliselt saadud
preparaate.
Iatrokeemia õpetus põhineb erinevate ainete tasakaalul kehas. Inimene on haige siis,
kui ainete tasakaal kehas ei ole paigas. Peamiselt keskendutakse iatrokeemias
kehavedelike ja kolme keemilise aine- elavhõbeda, soola ja väävli- tasakaalule
organismis.
Paracelsus oli palju õppinud mees. Ta reisis päealt ülikoolis lõpetamist mööda
Euroopat ning Aasiat ringi, omandes erinevaid teadmisi. Paracelsus arvas, et inimese
keha on keemiliste ainete ning protsesside kogum. Ta mõtles välja täiesti omamoodi
lähenemise ravile.
Paracelsus
Paracelsus päris nimega Philippus Aureolus Theophrastus Bombastus Von
annaabi.ee 
