hakati eitama skolastilist teaduslikku meetodit. Teadus põhines nüüd kogemustel. Pelaetungivad haigused andsid hoogu haiglate, meditsiinikutse ja arstiõppe arengule. Reaktsioon rahvameditsiini vastu- arstkond lõi süsteemi, et iseravijaid turult välja tõrjuda. Ülikoolide areng- meditsiiniülikoolidest juhtivad Padova ja Leyden. Meditsiinis humoraalpatoloogia tasa asendumine iatrokeemiaga (nägi haiguse taga eeskätt keemilisi protsesse). Kehamahlad asenduvad keemiliste elementidega. Hakati jälle tegelema esmaabiga. Nimetage Renessanssi perioodist olulisi arstiteaduse ajalukku läinud inimesi Leonardo da Vinci (anatoomia uurimine- silma ehitus, kapillaarid jms). Andreas Vesalius (juhtiv anatoom). Girolamo Francastro (nakkushaiguste spetsialist). Ambruanz Pare (kirurgia, eeskätt haava ravi ,,isa". Lisaks verejooksu kontrolli alla
mitmedki edaspidi olulised tendentsid nt ülikoolide areng. Meditsiiniülikoolidest said juhtivaks Padova ja Leyden (15. sajandil üldse Euroopas ca 40 ülikooli). Õpingutes sai oluliseks practica (entsüklopeediline ülevaade haigustest ja nende ravist). Lisaks ilmuvad veel õppevormid nagu consilia (juhtumianalüüs), regimens (nö tervishoid isiklikul ja ka laiemal tasemel), experimenta (retseptiteadus), materia medica (rohuteadus). Meditsiinis hakkas humoraalpatoloogia asenduma iatrokeemiaga (alkeemial põhinev kontseptsioon, mis näeb haiguse ja terviuse taga eeskätt keemilisi protsesse kehamahlad asenduvad piltlikult keemililiste elementidega). Algas natuurfilosoofia võidukäik, mis andis oma positiivse panuse looduse seletamisele. Toimus ka teatav üldine lähenemisnurkade muutus nt hakati jälle tegelema esmaabi jms-ga. Keskajal oli esmaabi valdkond, mis kiratses. Nt suhtumine enesetapjatesse
annaabi.ee 
