iOS Tarkvara (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

63

docx

Andmeturve konspekt / kokkuvõte

· Terviklus (integrity) -- varasid tohivad modifitseerida ainult volitatud asjaosalised · Konfidentsiaalsus (confidentiality) -- varad on kättesaadavad ainult volitatud asjaosalistele, kõige lihtsamini tagatav. Loetelule võiks veel lisada privaatsuse. Turvalisuse rikkumise tasemed Ohud · Ohtude liigid: ­ halvang - ei lase tööd teha ­ infopüük ­ modifitseering ­ võltsing · Ohustatud objektid: ­ andmed ­ tarkvara ­ riistvara ­ side · Stiihilised ohud (keskkond, tehnilised rikked, inimohud) vs ründeohud · Sisemised või välised ohud  andmed tarkvara riistvara side halvang andmete tarkvara voolukatkestus; võrgukatkestus; kustutamine kustutamine; füüsilised kaabli tarkvarale vigastused katkestus; suur

Andmeturbe alused

39

doc

Microsoft Operatsioonisüsteemid

operatsioonisüsteem, mille Microsoft laskis välja 25. juunil 1998. Windows 98 on Windows 95 järglane. Mõlemad on hübriidsed 16/32-bitised monoliitsed MS- DOSil baseeruva buudilaaduriga tooted. Windows 98-le järgnes 14. septembril 2000 Windows Me. 1.4.1.Iseloomustavad tunnused DOS-il põhinevatest süsteemidest peetakse Windows 98-t tavaliselt parimaks. Windows Me ei ole nii stabiilne, mis ilmneb siiski vaid üksikute riistvara ja tarkvara konfiguratsioonide korral. MS-DOS on integreeritud tervikusse ja nagu Windows 95-s , nii ka Windows 98-s jäi DOS-i põhiliseks ülesandeks vaid süsteemikäivitus. Windows 98-t on kaks versiooni: esialgne väljalase ja Windows 98 SE (Second Edition e teine väljalase). 5 1.4.2.Esimene väljalase Windows 98 on esimene MS-DOS-põhine operatsioonisüsteem, mis juba oma

Microsofti operatsioonisüsteemid

19

docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Välkmälukiipe monteeritakse välkmälu kaartidesse. Viimaseid esineb mitmes eri vormingus, sh. täismõõduline PC-kaart (ATA PC Card), CompactFlash, SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on samasugune 512-baidine plokisuurus nagu standardsel kõvaketta sektoril. Teine on varasem lineaar-välkmälu, mida kasutatakse ka programmide täitmiseks otse kiibilt (XIP). See nõuab Flash Translation Layer (FTL) või Flash File System (FFS) tarkvara kasutamist, et välkmälu paistaks arvutile kõvakettana. Virtuaalmälu (Virtual Memory) ­ mõned opsüsteemid (näit.MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmidkasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid

Arvutiõpetus

46

pdf

Arvutivõrgud eksamimaterjalid

3) nende eraldamine mooduliteks võimaldab neid kergemalt hooldada ja uuendada Kihid – TCP/IP ja OSI mudeli näitel Kihid ei pea teadma, kuidas teine kiht töötab. Alumine kiht lihtsalt pakub teenust ülemisele kihile ja kõige alumiseks kihiks on füüsiline kiht. Teenuseid osutatakse läbi liideste. Protokoll – reeglistik, mis määrab ära kommunikatsiooni süntaksi, semantika, ajastuse ja muud sellised reeglid. Igal kihil on enda protokoll ja igal kihil on enda riistvara ja tarkvara, mis implementeerib seda protokolli. Saatja ja vastuvõtja suhtlevad üksteisega tinglikult (kasutades alumise kihi teenuseid) ja eelnevalt kokkulepitud protokolliga. Iga kiht lisab andmete juurde päise ja edastab tulemuse madalamale kihile. Vastuvõtmisel eemaldab iga kiht temale mõeldud päise. Protokoll ehk reeglistik, mis määrab ära kuidas andmevahetus toimus, sisaldab endas kolme komponenti:

Arvutivõrgud

41

docx

IKT põhimõisted

valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) ­ omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika ­ on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus ­ on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem ­ on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem ­ infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) ­ on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite

Infotehnoloogia

70

pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

. . . . . . . . 40 2.5 Draiverid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 2.6 Diagnostika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 3 Tehniline dokumentatsioon 48 3.1 Riistvara või tarkvara kohta käiv dokumentatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . 48 3.2 Abi otsimine veebist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 3.3 Kasutusjuhendi loomine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 3.4 Hoolduse dokumenteerimine . . . . . . . . . . . . . .

Informaatika

575

docx

Nimetu

Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile

Informaatika

64

docx

Arvutivõrgud eksami vastused

vastuvõtja suutma selle biti ära lugeda. Vastuvõtja peaks töötada samas taktis nagu saatja ehk ta loeb sama kiirusega. Kui vastuvõtja loeb kiiremini, siis võib juhtuda, et loetakse mõnda bitti kaks korda või jäetakse hoopis mõni bit lugemata. Kui ühes otsas on 10Mbit/s saatja, siis teises otsas peaks ka olema 10Mb/s vastuvõtja. 5)Andmevahetuse haldamine ­ Kui hakata teise arvutisse mingit faili saatma, siis teine arvuti peab olema valmis ja seal peab olema vastav tarkvara, mis suudab seda faili vastu võtta ja siis on võimalik ka andmevahetus. 6)Vigade avastamine ja parandamine ­ Peame kindlaks tegema, kas need andmed, mis vastu võeti on õiged või ei ole. Sellest tulenevalt peame suutma vigu avastada ja parandada. 7)Voo kontroll ­ Kui saata teise arvutisse andmeid, siis teine arvuti peab olema suuteline neid sama kiirusega vastu võtma. Siin räägitakse rohkem andmevahetuse tasemel, sest sünkroniseerimine on rohkem biti tasemel.

Arvutivõrgud

Meedia

Kommentaarid (0)