S천nu seletav s천naraamat

Inimese valul채vi on 130db. Muusikaline heli:
Ideaalgaasi siseenergia on v천rdeline tema temperatuuriga: U = const . T, N채iteks 체he mooli ideaalgaasi siseenergia U = NA Ek = NA (i/2) k T = (i/2) R T, kus i on gaasimole- kuli vabadusastmete arv. Termod체naamika I printsiip : kehal v천i ainekogusel olemasoleva soojushulga Q kasv 늽Q (juurde antud soojushulk) p천hjustab siseenergia kasvu 늽U ja v천imaldab paisumisel teha t철철d A = p 늽V. Seega 늽Q = 늽U + p 늽V, diferentsiaalkujul dQ = dU + p dV. TD I printsiip on oma olemuselt energia j채채vuse seadus.
Ioonjuhtivused on v천rdelised ioonide liikuvustega u0 s.o. liikumiskiirustega 체hikulise tugevusega elektriv채ljas (1V m-1): + + 닋 + 겛 0 = Fu0 ; 겛 0 = Fu0 . (7.9) Antud iooni poolt 체lekantud elektrihulga suhet kogu 체lekantud elektrihulka nimetatakse iooni 체lekandearvuks t, mis s천ltub ioonide liikumiskiirusest v: v+ u+ 貫+ 0 貫+ 0 + 닋 t+ = v + + v 닋 = u + + u 닋 = 貫 0 + 貫 0 = 貫 0 (7.10) v닋 u닋 貫닋0 貫닋0 + 닋 t- = v + + v 닋 = u + + u 닋 = 貫 0 + 貫 0 = 貫 0 = (1 - t+) (7.11)

Igap채evases keelekasutuses on v채lja kujunenud l체hinimetused: k천iki 체hekordselt kasutatavaid keemilisi vooluallikaid (seega siis ka 체ksikuid primaarelemente) nimetatakse patareideks (nt kellapatarei) ja laetavaid allikaid (ka mitmest elemendist koosnevaid) akudeks (nt autoaku). M천nes seoses t채hendab patarei mistahes liiki keemilist vooluallikat; nii v천ib seadme (taskulambi, seinakella, juhtmeta hiire) patareitoite (s.t mitte v천rgutoite) allikaks olla 체ks v천i mitu nn 체marpatareid v천i vastavat akut.
Impulss - ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis INERTSUS-keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse v천rra peab teise keha m천ju esimesele kestma teatud aja J횛UD-vastastikm천ju m천천t H횛횛RDEJ횛UD-m천jub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele ja tekib kehade vahetul kokkupuutel, m천jub pikki kokkupuutepinda GRAVITATSIOON-Maa k체lget천mbej천ud ELASTSUSJ횛UD-keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkiv j천ud, deformatsiooniga vastassuunaline
Inertsj천ud - Seisuh천천re F=H=關0쨌N 關0-seisuh천천rde tegur (k천ige suurem) (mol) F j천ud(J) N v천imsus(W) Liugeh천천re F=mg쨌sin慣 慣-h천천rdenurk Veereh천천re F=Hv=關쨈쨌N/r Inertsj천ud(fiktiivne)-tekib teatud tingimustel ja on ainult s천ltuvad tausts체steemist.

Inertsj천ud - vektor, mis suuruselt v천rdub punkti massi ja kiirenduse korrutisega ning on suunatud vastupidiselt kiirendusele. Konstantse j천u P t철철ks A sirgjoonelisel nihutusel nim. J천u suuruse, tema rakenduspunkti nihutuse pikkuse ja j천u ning nihutuse vahelise nurga koosinuse korrutist (A=Ps*cos慣 erijuhud: 慣=0 siis A=Ps, 慣=90 A=0, 慣=180 A=-Ps) Rahvusvaheline s체steem: D탑aul(J) on t철철, mida teeb j천ud 1N kui tema rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m v천rra.
Interferents kui ruumis levib korraga mitu lainet, siis nende poolt kutsutud h채iritused liituvad. Interferents on lainete liitumisel tekkiv p체siv energia 체mberpaiknemine ruumis, mis tuleneb lainete vastastikusest 체ksteise tugevdamisest 체htedes punktides(2 닋1 = 2n A = A1 + A2) ja n천rgendamisest teistes punktides(2 닋1 = (2n +1) A = A1 닋 A2). Seinale langeva ja sealt peegelduva laine liitumisel tekib nn. seisev laine.
Ionisatsioonienergia - energia hulk, mis kulub elektroni I 琯= eraldamiseks aatomist ja tuuma m천jusf채채rist 2 elektroni afiinsus - energia, mis eraldub siis, kui elektron E liitub aatomile ja moodustub negatiivse laenguga ioon

Implusimoment - Impulsimoment L n채itab p철철rleva keha osade impulsside m천ju p철철rlemisele. Kui p철철rleva keha osa massiga m liigub joonkiirusega v piki ringjoont kaugusel r p철철rlemisteljest, siis tema impulsimoment on kauguse r ja impulsi p = m v korrutis: L = m v r . L-impulsimoment Impulsimomendi j채채vuse seadus - Impulsimomendi j채채vuse seadus v채idab, et suletud s체steemi impulsimoment on j채채v suurus.
Ilman채htused - vihm, lumi 채ike, rahe, udu jne. 6.ilmaelemendid-천hutemp,천hur천hk,suhteline 천huniiskus, tuule suund, tuule kiirus 7.kastepunkt-temp, milleni 천hk vm gaas peab jahtuma, et temas sisalduv veeaur muutuks k체llastunud auruks, see t채hendab, et kastepunktist allpool 천hus olev veeaur kondenseerub 8.kui vedelik m철철da pinda t천kestamatult laiali voolab, siis 철eldakse, et tegemist on m채rgamisega.
Ikiirendus on kokkulepitud suurus) mgh = + mgh = + potensiaalne energia - mgh g raskuskiirendus (g=9,81 m/) kulgliikumise valem - g*h= + p철철rlevaliikumise (ringliikumise) Laiendan, e. korrutan 체hte poolt 5 ja 6 횥l Plokk, mida v천ib lugeda 체htlaseks kettaks, on kinnitatud horisontaalsele teljele (joo valem - teist 2, 체hine nimetaja on 10 325g ja = 225g. = g*h = N철철r plokil ei libise.

Ibn al - Haitham (9651038) kirjutas esimese suure uurimuse, "Optika Raamatu", mis kirjeldab kuidas inimese silmal채채ts projitseerib kujutise v천rkkestale. V채ljakaevamistel Viikingite sadamalinnas Fr철jelis (Gotlandil, Rootsis) 1999. aastal tulid v채lja kvartsist Visby l채채tsed, mis on p채rit 11. 12. sajandist ja mille omadused on l채hedased 1950. aastate asf채채riliste l채채tsedega.
Infrapunakiirgus on EMK, mis langeb vahemikku 1400 THz, piirnedes 체helt poolt punase valgusega (sellest ka nimi). Infrapunast kiirgust nimetatakse sageli soojuskiirguseks, kuna inimesele tuttavad 쐓oojad (ehk ligikaudu samas suurusj채rgus temperatuuril kui inimese keha) objektid kiirgavad elektromagnetilist kiirgust, mille maksimum j채채b inimsilmale n채htamatu infrapunase kiirguse vahemikku.
Ideaalne gaas on lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestada molekulide m천천tmeid ja vastastikm천ju. Mudeli j채rgi on molekulid punktmassid (ruumala on kaduvv채ike), molekulide p천rked seintega on absoluutselt elastsed (p천rkel kiiruse v채채rtus ei muutu) ja molekulide vahel ei esine vastastikm천jusid (t천mbe-ega t천ukej천ude). Gaasi r천hk s천ltub aja체hikus seinale antud p천rgetest.

Isotermiline protsess - on protsess kus konstantsel temperatuuril(t 0) on antud gaasihulga ruumala(V) p철철rdv천rdeline r천huga(p) 5.Ideaalse gaasi oleku v천rrand- on gaas ,mille molekulide vahel vastastikuse m천jutuse j천ud puuduvad. Clayperoni v천rrand e ideaalse gaasi oleku v천rrand : pV=m/關쨌RT (R-univ gaasi konst 8,31쨌103J/kmol쨌K) m-mass V-ruumala T-Temperatuur(K) 關-gaasimoolimass p-r천hk.
Inflatsiooniline faas on seletuseks mitmele kosmoloogilisele vaatlusele, millel muud seletust pole, nimelt 궥 kosmose homogeensus (horisondi probleem) 궥 suuremastaabilised struktuurid kosmoses (galaktikad, galaktikate parved) 궥 ruumi v채ike k천verus (lameduse probleem) 궥 t천siasi, et pole vaadeldud magnetilisi monopole 1.3 Kvarkide periood P채rast 10닋33 s langes temperatuur 1025 kelvinile.
Ideaalne gaas on gaasi lihtsaim mudel - molekulidel on l천pmata v채ikeste kerakeste omadused; molekulide liikumine on kulgliikumine; l천pmatult kokkusurutav; vastasm천ju seisneb ainult molekulide omavahelistes p천rgetes; pole v천imalik veeldada Rakendatav, kui reaalses gaasis molekulide m천천tmed on t체hised v천rreldes nendevahelisi kaugusi; molekulid ei interakteeru 체ksteisega.

Isoprotsess - oleku muutumist, milles mingit parameetrit iseloomustav suurus j채채b muutumatuks 궥 isotermiline T=consT. 봘=0 Q=A, p1V1=p2V2 궥 isokooriline V=consT. 봘=Q A=0, p1/T1=p2/T2 궥 isobaariline p=consT. A=p봙, 봘=Q-A, V1/T1=V2/T2 궥 adiabaatiline (siis kui protsessi v채ltel ei ole s체steemil v채liskeskkonnaga soojusvahetust) Q=0 봘=-A, p1V1 G=p2V2 G, G= i+2/i
Ideaalgaasi siseenergia on v천rdeline tema temperatuuriga: U = const . T, N채iteks 체he mooli ideaalgaasi siseenergia U = NA Ek = NA (i/2) k T = (i/2) R T, kus i on gaasimole- kuli vabadusastmete arv. Universaalne gaasikonstant R = 8,31 J / (K mol) n채itab t철철d, mida teeb 체ks mool ideaalgaasi, paisudes isobaariliselt nii palju, et tema temperatuur t천useb 체he kraadi (1 K) v천rra.
Ideaalne gaas - koosneb elastselt p천rkuvatest m천천tmeteta molekulidest Molaarne konsentratsioon- kui palju on molekule ruumala 체hikus Ideaalse gaasi r천hk s천ltub: *molekulide massist m0 *molekulide konsentratsioonist n *molekulide liikumiskiirusest v P=mnv2/3 6. Millega v천rdub impulsi muutumise kiirus? (천p 4.7) Impulsi muutumise kiirus v천rdub J횛UGA F=impulss/aeg

I kategooria - looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad 겗 II KATEGOORIA - laste- ja 천ppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates 겗 III KATEGOORIA - segaala (elamud ja 체hiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettev천tted) 겗 IV KATEGOORIA - t철철stusala.
Induktiivsuse 체hik on 1H(henri). Juhi induktiivsus on 1H, kui voolutugevuse muutumisel 1A(amper) v천rra 체hes sekundis tekib temas eneseinduktsiooni elektromotoorj천ud 1V
Inertsimoment I -> I겒=- mglsin겒; periood : Vaatleme kujuteldavat 4-m천천tmelist ruumi l천pmata suure soojusmahtuvusega 겦(0,t)=acos겥t; Leiame v천nkumise v천rrndi suvalises x v채채rtuses (겢=x/v) -> m0 c 2s체ndmuse2 vaheline intervall (x,y,z,t). Kahe reservuaariga, saab koosneda ainult kahest I E mc E 0 m0 c 2 isotermist ja 2st adiabaadist.

Interferents kui ruumis levib korraga mitu lainet, siis nende poolt kutsutud h채iritused liituvad. Interferents on lainete liitumisel tekkiv p체siv energia 체mberpaiknemine ruumis, mis tuleneb lainete vastastikusest 체ksteise tugevdamisest 체htedes punktides(2 닋1 = 2n A = A1 + A2) ja n천rgendamisest teistes punktides(2 닋1 = (2n +1) A = A1
Impulsi muut on seega 1 궘 p= n 굸 v m궅u 2닋u1 궆 S 궘t . (3.2) 6 dp 궘 p Kahe naaberkihi vahel m천juv j천ud f= 뎵 . Seega dt 궘t 1 1 f = n굸 v m궘 u S= n 굸v m궅u 2 닋u 1 궆 S . (3.3) 6 6 Tegelikult saavad otse 체hest kihist teise h체pata vaid molekulid, mis asuvad kihist maksimaalselt molekulide keskmise vaba tee 긽 kaugusel.
Infraheliks nimetatakse helilaineid sagedusega alla 16 Hz. 횛hus on nende lainete pikkus 체le 20 meetri. Infraheli v천ib tekkida tuule liikumisel 체le suurem천천tmeliste takistuste (hoonete, elektripostide, merelainete), plahvatuste, vulkaanipursete, maav채risemise ja 채ikesega ja mitmesuguste mehhanismide t철철tamisel, masinate vibreerimisel.

Igiliikur - masin mis teeb t철철d energiat tarbimata Siseenergia muutuse v천imalused:soojusvahetuse k채igus anda kehale mingi soojushulk siis keha siseenergia suureneb, soojusvahetuse k채igus annab keha 채ra mingi soojushulga siis keha siseenergia v채heneb Soojusmasina t철철 p천him천te-seade mis muudan soojusenergia mehhaaniliseks t철철ks
Induktsiooni elektromootorj천ud on v천rdeline voolutugevuse muutumise kiirusega juhtmes ning suunatud nii, et tmea m천ju takistaks voolutugevuse muutumist juhis, ehk vastupidises suunas, nt elektrikitarrides on panud metallikeel vonkuma(magnet) tekitab see magnetvoo muutuse, mis indutseerib poolis voolu, spidomeeter, k천larid, mikrofon, elektrigeneraator.
Isoleer - ja m천천tetangid 3. Pingeindikaatorid 4. Isoleerk채epidemetega t철철riistad 5. Dielektrilised kummikindad Kuni 1000V lisakaitsevahendid: 1. Dielektrilised kummikalossid 2. Dielektrilised kummimatid 3. Isoleeralused, isoleerkatted 4. Kantavad maandused 5. T철철koha piirded 6. Plakatid ja ohu m채rgid Pildimaterjali veebis

Induktsiooni elektromotoorj천ud pinge, mis tekib juhtme otstele, kui juhtmes puudub vool 2 seadusp채rasust: 1. elektrivool + magnetv채li liikumine (Ampere seadus, elektrimootor) 2. magnetv채li + liikumine elektrivool (Lorentzi j천ud, generator) Magnetvood. Faraday induktsiooniseadus Magnetinduktsioon iseloomustab magnetv채lja 체hes punktis.
Isotermiline protsess - on protsess kus konstantsel temperatuuril(t 0) on antud 뎥);wnurkkiirus gaasihulga ruumala(V) p철철rdv천rdeline r천huga(p) 5.Ideaalse gaasi oleku v천rrand- on gaas ,mille molekulide vahel vastastikuse V천nkumiseks nim protsesse,milledel on iseloomulik teatud korduvus .Siinuseliselt v m천jutuse j천ud puuduvad.
Impulsimoment L=m*v*r 궥 J천ud (Faraday seadus) F=(K*I1*I2*l)/d 궥 쨉0*E0=1/C2 궥 Juhtmele m천juv j천ud magnetv채ljas F=B*I*l*sin慣 궥 Magnetinduktsioon B=K*I/d , vaakumis B=쨉0*I*N/l , B=M/I*S 궥 J천umoment M=F*l 궥 Lorenzi j천ud FL=q*v*B*sin慣 궥 Aine magneetiline l채bitavus 쨉=F/F0=B/B0

Impulsimoment on inertsimomendi ja nurkkiiruse korrutis. L = m v r = ( m r2) . (v / r) ja seega L = I . . See kehtib ka p철철rleva keha kui terviku kohta. Impulsimomendi SI-체hikuks on kilogramm korda meeter ruudus sekundi kohta (1 kg. m2/s). Impulsimoment kui vektor on suunatud kruvireegli kohaselt piki p철철rlemistelge.
Inertsimoment - Inertsmoment ( I ) mingi suvaliselt valitud telje suhtes v천rdub summaga , milles 체heks liidetavaks on inertsimoment ( I ) telje suhtes, mis on paralleelne antud teljega ning l채bib keha inertsikeset (raskuskeset ) ja teiseks liidetavaks on keha massi ( m ) korrutis telgede vahelise kauguse ( l ) ruuduga.
Infravalgus - kiirgavad k천ik Valguslaine on soojad v천i kuumad kehad; Valguse interferents- kahe laine ristlaine infravalgusega seotud ka nn. liitmist, mille tulemusena erinevais Kasvuhooneefekt; ruumipunktideis v천nkumised infravalgus suurema tugevdavad v천i n천rgendavad Tasa- ja keralaine lainepikkusega teinetesit.

Induktsiooni elektromotoorj천ud f체체sikaline suurus, mis iseloomustab induktsioonielektriv채lja (p철철riselektriv채lja) ning v천rdub v채lja poolt laengu 체mberpaigutamisel kogu suletud kontuuri ulatuses tehtud t철철 ja laengu suuruse suhtega. Ei = Ak / q. Ei [1V = 1J / 1C]. Elektromagnetilise induktsiooni seadus *** Elektromag.
Intervallide korral on k천rvutised v채rvitoonid sanasemad (ja teatud piirist ka eristamatud). V채rviskeemi CMYK-koodid, alustades punasest ja l천petades helerohelisega (liigume vasakult paremale) , on: (254; 253; 136) (10; 244; 138) (24; 240; 138) (34; 214; 125) (42; 255; 128) (58; 234; 157) Kahe v채rvikomponendi v천rdlus
Isotroopsed ained ained, milles f체체sikalised omadused on igas suunas 천hesugused. Nt. elektrijuhtivus, soojusjuhtivus,. Tavaliselt pol체kristallilised ained, vedelikud. Nt. kattes metallplaadi pinna 천hukese parafiini kihiga ning puudutades plaadi poolt kuuma n천elaga sulab parafiin 체mber puutepunkti 체htlaselt.

Ideaalne soojusmasin soojusmasin, mis t철철tab iseaalse soojusmasina ts체kli ehk Carnot`ts체klil. Ideaalse soojusmasina ts체kkel--ts체kkel, mis koosneb isotermilisest paisumisest temperatuuril T1, soojusvahetusteta paisumisest, isotermilisest kokkusurumisest temperatuuril T2 ja soojusvahetuseta kokkusurumisest.
Inertsij천ud on mitteinertsiaalsetes (kiirendusega liikuvates) s체steemides kehadele m천juvad j천ud, mis eksisteerivad ainult mitteinertsiaals체steemiga seotud vaatleja seisukohalt ja mille ainsaks p천hjuseks on inerts ehk liikuva keha kiiruse j채채vus v채liste m천jude puudumise v천i kompenseerituse korral.
Isotermiline T-const nt:1)aeglaselt toatempil aku t체hjakslaadimine,; 2) gaasimull on vees erinev s체gavus, samal temp p천hjas mull v채ike, pinnal suur, r천hk v채h ja ruumal suuren; Isobaariline p-const nt: 천hupall k체lmas ruumis viies p채ikse k채tte temp t천useb, r천hk sama, sest ruumal suuren;

Isotermiline protsess on isoprotsess, mis toimub j채채val temperatuuril, . Isobaariline protsess on isoprotsess, mis toimub j채채val r천hul, . Isohooriline protsess on isoprotsess, mis toimub j채채val ruumalal, . Isoprotsesse kirjeldavad v천rrandid saadakse l채htudes ideaalse gaasi olekuv천rrandist: .
Isoprotsess termod체naamiline protsess, mille k채igus 체ks olekuparameetritest (p, V, T) on j채채v.
Ideaalne gaas on lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide m천천tmeid ja vastastikm천ju (toimuvad ainult elastsed p천rked). Ideaalse gaasi olek on makrok채sitluses olukord, mis on m채채ratud gaasikoguse r천hu p, ruumala V ja absoluutse temperatuuri T konkreetsete v채채rtustega.

Inertsiaals체steem tausts체steem, milles keha, millele ei m천ju j천udusid v천i need j천ud tasakaalustatakse liigub 체htlaselt ja sirgjooneliselt v천i seisab paigal resultantj천ud e. j천udude vektorite suma on selline j천ud mille m천ju kehale on samasugune kui talle rakendatud k천ikide j천udude koosm천ju
Ioonidel on oluline osa atmosf채채ri aerosooli tekkimisel ja pilvede arengus. Juba 19. sajndil t천estas lord Kelvin, et mida v채iksem on veetilk, seda aeglasem on veeauru kondenseerumine ja kiirem tilga aurumine.Kui tilga l채bim천천t oleks sajandik mikromeetrit, siis peaks ta silmapilkselt auruma.
Inerts keha혻omadus혻s채ilitada혻liikumise혻kiirus혻ja혻suund Newtoni혻III혻seadus kaks혻keha혻m천jutavad혻alati혻teineteist혻suuruselt혻v천rdsete혻kuid혻vastandlikult혻suunatud혻j천ududega. 혻혻혻혻혻F1혻=혻혻짯 혻F2혻.혻혻혻혻 혻M천ju혻ja혻vastum천ju혻on혻v천rdsed. Newtoni혻kolmas혻seadus

Inertsimomendi arvutus steineri lause: keha inertsimoment suvaliselt valitud telje suhtes v천rdub summaga, mille 체heks liidetavaks on inertsimoment I0 telje suhtes, mis on paralleelne antud teljega ja l채bib keha massikeset ning teiseks liidedavaks keha massi korrustis telgedevahelise kauguse ruuduga.
Impulss - e. liikumishulk on vektoriaalne suurus, mille suund 체htib kiirusvektorti suunaga, impulss s천ltub keha massist, v천rdub keha massi ja kiiruse korrutisega: p=mv Impulsi j채채vuse seadus- suletud s체steemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikm천jul j채채v.
Inertsimoment on avaldatav keha mass ja mingi karakteerse m천천tme K천ik inertsiaalsed tausts체steemid on nendes kulgevate f체체sikaliste ruudu korrutisena ,mille juurde kuulub keha geomeetrilisest kujust protsesside kirjeldamisel samav채채rsedKeha massi ja energia olenev dimensioonita tegur.

Ideaalne gaas on gaasi mudel kus molekulide vahelised j천ud loetakse tohutult v채ikeseks, f체체sikaliselt t채hendab see, et vaadeldakse ainult molekuli liikumist (kineetilist energiat), potensiaalset energiat loetakse v천rdseks 0ga. Reaalsuses on sarnane ideaalsele gaasile, v채ga h천re gaas.
Induktiivtakistus - elektritakistus, mis esineb vahelduvvoolu korral ja mida p천hjustab takisti.
Inertsimoment - I n채itab p철철rleva keha osade massi jaotust p철철rlemistelje suhtes. Keha element (pisike osa) massiga m , asudes kaugusel r p철철rlemisteljest, omab inertsimomenti I = m r2. Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel.

Isokooriline protsess on protsess,kus temperatuuri t천usmisel 1궛C v천rra vaja 천la pikkust(l) ja v천nkeperioodi (T). T=2 닖I /mgl kus I = ml 2 suureneb iga gaashulga r천hk 1/273 v천rra selle gaasihulga r천hust temperatuuril 5.Tahke keha joonpaisumine tahke keha joonm천천tmete muutumine temp
Impulss p=p0e-걿Tcos(겥t+겒0+겧), kus p0=ma0겥0 ja 겕쏙겕 궏 nihutamisel tuleb teha t철철d, mis on x 'ワ겣t ' 田 T 첖 kx 2 x x tan겧=- 겥/걿. Eksponenttegur muudab ellipsi x 田 A 꺋 F dx 꺋 kxdx Lambda= 2*10- 7 m. 0 0 2 spiraaliks.
Induktsiooni elektromotoorj천ud on alati vastassuunaline pingega kondensaatoril, voolutugevuse faasinurk j채채b t채pselt nende vahele ("vektor" IR on kaksiknoolega ULUC risti). Loeng 15 Mootorit sisaldav vahelduvvooluahel (eelmise semestri laborit철철 "Voolutarbija tunnusjoonte m채채ramine" anal체체s).

Ii printsiibil on mitmeid erinevaid s천nastusi, mis oleneb sellest, milliseid protsesse vaadeldakse. N채iteks, kui vaadeldakse s체steemi olekuid, siis v천ib termod체naamika teist printsiipi s천nastada nii: suletud s체steem p체체ab 체le minna korrastatud olekust korrastamata olekusse.
Induktsiooni n채htus on elektrigeneraatorite, induktsioonmootorite ja trafode t철철p천him천tte alus). Sarnaselt, muutuv elektriv채li tekitab magnetv채lja. Sellise elektri- ja magnetv채lja vastastikuse s천ltuvuse t천ttu on m천istlik neid k채sitleda seotud n채htusena - elektromagnetv채ljana.
Ir i - ai:e, mili: la:: '$ on l:' errrn irrg L mp l, . u c l lC . -r le . . b . la s r, : , ok c s < k o Lm ; , s kr: rs,:.3a1500 cm; iilata lair eallikast 4 m I'u,psel asuy: p,.!iki i h5l re ja kLirendrs i : :.n <- :en d il 1-2 lr hetkel f : 0 oli ;rllira v, nliefaar rmll.

Infravalgusega on seotud ka nn. 쐊asvuhoone efekt, mille puhul valgusenergia muutub mullas soojusenergiaks ning muld kui soe keha hakkab kiirgama infravalgust. Kuna s체sihappegaas ja veeaur takistavad infravalguse levikut maailmaruumi, hakkab Maa keskmine temperatuur t천usma.
Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse v천rra peab teise keha m천ju esimesele kestma teatud aja. Suure inertsusega kehade kiirust on raskem muuta (veoauto vs. m채nguauto). Mida suurem on keha inertsus seda suurem on tema mass.
Infrapuna t채hendab ladina keelest t천lgituna쏿llapoole punase, sest punase valguse lainepikkus on suurim n채htava valguse spektrist .Infrapunakiirgus on ligikaudu lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Kiirgusspektri infrapunaosal on palju tehnoloogilisi kasutusv천imalusi.

Infravalguse allikad on n채iteks P채ike, h천천glamp, ahi, automootor ning inimkeha.
Ioonside on positiivse ja negatiivse iooni vahel tekkinud elektroni, j채ttes selle elektronkattesse augu, mis t천mme. Aines on osakesed - aatomid v천i ioonid - alati vastastikuses m천jutuses, mis n채itab, et nende vahel on siirdub soojusliikumise toimel valentsitsooni.
Iga체ks meist on n채inud 채ikesetormi ajal v채lku, kuid v채hesed teavad t채pselt, millega tegu on. 횆ikese v천imsusest r채채gib minevik, mil vanaaja jumalate relvaks oli v채lk (Zeus, Eesti rahvausundis Pikker v천i Pikne). Ma tahtsin v채iksena alati teada, miks v채lk tekib.

Impulss on vektor. Kuid kui on oluline t철철 tegemise hindamine, siis pole suund oluline, oluline on keha energia. Selle iseloomustamiseks pole suund oluline: ei oma m천tet r채채kida energia suunast. Kineetiline energia on skalaar, sest m on skalaar ja v2 on skalaar.
Impulsimoment on v천rdne keha inertsimomendi ja nurkkiiruse korrutisega.
Inerts k천ikide kehade omadus s채ilitada oma liikumise kiirus muutumatuna. 1kg. Newtoni 2. seadus: kiirendus, millega keha liigub on v천rdeline kehale m천juva j천uga ja p철철rdv천rdeline keha massiga Keha mass keha omadus, mis on keha inertsi m천천duks - m

Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks mingi suuruse v천rra, peab teise keha m천ju kestma teatud aja. Mida suurem on see aeg, seda inertsem keha on. Mida suurem on keha mass, seda v채iksem on kiirendus, mida ta vastastikm천just saab.
Inimsilm on k천ige tundlikum rohelisele valgusele lainepikkusega 555 nm. 2. Valguslaine 체ldomadused: 1) on ristlaine 2) levib vaakumis 300000km/s 3)Lainepikkusest s천ltub valguse v채rvus 4) koosneb elektri- ja magnetv채ljast 3. Silm on tundlik elektriv채lja suhtes.
Iiprintsiip - kasulik t철철 tekib ringiprotsessil siis kui kokkusurumine toimub madamalal r천hul kui paisumine, et v채iksem r천hk antud suumala juures t채hendab madalamat temperatuuri tuleb t철철tavat gaasi enne kokkusurumist jahutada p채rast kokkusurumist soojendada.

Igap채evasest elust on ju n채ha, et toad vajavad koristamist ka siis, kui keegi neid pole kasutanud. Kunagi ei leia ka aset protsessid, kus 천hupall iseenesest t채ituks, tuba l채heks korda vms. Seejuures pole 체kski neist protsessidest vastuolus energia j채채vuse seadusega.
Induktiivtakistus p천hjuseks induktiivpool, p천hjuseks endainduktsioon, p천him천ttliselt lisavooluallikas, mis takistab voolu muutumist, soojust ei eraldu, voolu kasvu korral pool salvestab energiat, kahanedes annab v천rku tagasi, I j채채b Ust T:4 v천rra maha XL=w*L
Ideaalne soojusmasin on selline, mis tagab isoleeritud s체steemis parima soojuse 채rakasutamise, st suurima kasuteguri. Ideaalse soojusmasina kasutegur: ideaalne soojusmasin on selline, mis tagab isoleeritud s체steemis parima soojuse 채rakasutamise, st suurima kasuteguri.

Ise채ralikud on suured kraatrid, mis on t채idetud v채iksemate kraatritega nii, et k천igil on 체hine kesk- punkt. Suurim taoline moodustis kannab nime Valhalla . Tema heleda keskosa l채bim천천t on 600 km. Suure veesisalduse t천ttu on Kallisto reljeef kaunis tasane.
Isover rek - 25. Puidust horisontaalkarkass 50 korda 50 S 600. Soojustus ISOVER 565 KL-50. Soojustuse laius peab j채채ma karkassi vahest ligikaudu 1,5- cm v천rra suurem, siis liibub vill tihedasti konstruktsiooni vastu, v채listade ohtlikke 천hukanalite tekke.
Induktsiooni elektromotoorj천ud - Kuna voolu tekkeks suletud kontuuris on vajalik elektromotoorj천u olemasolu, siis elektromagnetilise induktsiooni n채htusest j채reldub, et suletud juhtivat kontuuri l채biva magnetvoo muutumine p천hjustab selles kontuuris elektromotoorj천u tekke.

Ia r체hm oks체datsiooniaste I IIA r체hm oks체datsiooniaste II IIIA r체hm ainult alumiinium, oks체datsiooniaste III B r체hm + 체lej채채nud a r체hma metallid: oks체datsiooniaste muutuv (AGA POSITIIVNE) ERAND: Sn tina oks체datsiooniaste on II
Igiliikur on niisugune kujuteldav mehhanism, mis liigub igavesti iseenesest ja teeb t철철d (n채iteks t천stab mingit koormat), saamata energiat v채ljastpoolt. Sellist mehhanismi pole veel kellelgi 천nnestunud ehitada, kuigi seda on juba ammu p체체tud teha.
Interferents on mitme laine liitumine 체heks resultantlaineks Min kui langevad kokku 체he laine hati ja teise p천hi Max kui kohakuti satuvad ja lained v천imendavad 체ksteist V채lise j천umomendi puudumisel st duletud s체steemis on impulsimoment j채채v

Induktsiooniga magnetv채lja muutus tekitab elektriv채lja. Vastavat elektrivoolu nimetatakse induktsioonivooluks. Magnetvoog 過 n채itab, millisel m채채ral l채bivad magnetv채lja j천ujooned vaadeldavat pinda selle pinna suruse ja asendi t천ttu magnetv채ljas.
Impulsimoment on v천rdne keha inertsimomendi ja nurkkiiruse korrutisega L=mrv L=m쓳2 L=I Impulsimomendi j채채vuse seadus: 궥 V채lise j천umomendi puudumisel on keha impulsimoment j채채v 궥 J천umoment p천hjustab p철철rlemist s.t. nurkkiiruse muutumist
Inertsiks nim. n채htust, kus keha, v채liste m척jude tasakaalustumisel, s채ilitab oma liikumisoleku muutumatuna (seisab v척i liigub 체htlaselt sirgjooneliselt). 28. Inertsus v채ljendub keha omaduses avaldada vastupanu oma liikumisoleku muutusele.

Inertset massi nimetatakse Newtoni seaduste kontekstis lihtsalt massiks m. Massi SI-체hikuks on kilogramm (1 kg). Ruumala체hiku kohta tulevat massi nimetatakse tiheduseks = m/V. Mass iseloomustab keha, tihedus aga ainet, millest see keha koosneb.
Ideaalne gaas on tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus: a) molekulid loetakse punktmassideks; b) molekulide p천rgetel anuma seinaga nende kiiruste v채채rtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund; c) molekulide vahelist vastastikm천ju ei arvestata.
Infravalgusega on tihedasti seotud Maa suurim probleem, mida rahvakeeli nimetatakse 엒asvuhoone efektiks. Selle probleemi tuum seisneb selles, et Maa keskmine temperatuur peaaegu, et ei alane vaid t천useb pidevalt v채ikeste p체galate v천rra.

Infravalgus - valgus,mille lainepikkus on suurem kui 760 nm. Kasulik: 1)toidu k체psetamine, 2) soojusravi, 3)laserside. Kahjulik: 1)Kavuhooneefekt, 2) Liiga suures koguses p천letab nahka(p채ike). 3) Liiga suures koguses, siis taimed h채vivad.
Inertsus - keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse v천rra peab teise keha m천ju esimesele kestma teatud aja Newtoni teine seadus- keha kiirendus on v천rdeline temale m천juva j천uga ja p철철rdv천rdeline
Ideaalne gaas - gaas, milles molekulidevahelised t천mbej천ud puuduvad, tegelikkuses ideaalseid gaase ei ole. Pikem: Ideaalne gaas on gaas, mille osakesed ei ole omavahel mingis vastastikm천jus ning nende m천천tmed v천ib j채tta arvestamata.

Isobaariline on selline protsess, mis toimub j채채val r천hul(Ruumala v천ib kasvada). 3) Charlesi seadus: J채채val ruumalal on antud gaasihulga r천hk v천rdeline tema absoluutse temperatuuriga. 12. Ideaalse gaasi oleku v천rrandi tuletamine?
Impulsimoment - keha impulsi ja p철철rlemis raadiuse korrutis reaalse keha imp-keha 체ksikute punktide impulsi momentide summa Impulsimomendi j채채vuseseadus-v채li e j천umomendi puudumisel (st. suletud s체steemis) on impulsimoment j채채v.
Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse v천rra peab teise keha m천ju esimesele kestma teatud aja. 궥 J천ud on kehale suunatud toime, mis v천ib m천jutada tema liikumise iseloomu v천i tema

Inertsiaalseks tausts체steemiks nimetatakse tausts체steemi, mille suhtes keha seisab paigal v천i liigub j채채va kiirusega kui talle ei m천ju teised kegad v천i kui teiste kehade m천ju talle on tasakaalus. L체hemalt: On olemas inertsiaalsed tausts체steemid.
Irregular satellites on kuud, mis tiirlevad 체mber oma primary suhteliselt kaugelt, nende orbiit ei kulge ringikujuliselt, orbiidi keskpunktiks pole planeet ja neil on retrograde orbit ehk nad tiirlevad vastassuunas oma planeedi p철철rlemisega.
Impulsi t채hiseks on (pulsus ladina k l철철k, impulss) ning see on defineeritud keha massi ja kiirusvektori korrutisena: Impulsi m천천t체hikuks on 1 kg줺/s. Tegemist on vektoriaalse suurusega, mille suund 체htib kiirusvektori suunaga.

Ideaalset gaasi on kerge Ideaalne gaas ja v채ga Suure tihedusega kokkusuruda ning ta on h천re reaalne gaas reaalset gaasi on raske l천pmatult kokkusurutav (ideaalil채hedane) on kokkusuruda Ideaalset gaasi saab v채ga sarnased.
Immobilaiseri m천te on selles, et aktiveerituna katkestab ta mitu auto mootori t철철tamiseks vajalikku ahelat, n채iteks k체tusepumba, s체체teahela, starterivoolu jne. Olenevalt s체steemist v천idakse kasutada neist m천nda v천i ka k천iki.
Inertsmoment on skalaarne suurus Keha inertsmoment mingi telje suhtes iseloomustab keha massijaotust selle telje suhtes Inertsmoment mingi telje suhtes on alati mittenegatiivne suurus 202. Keha inertsmoment punkti suhtes

Intensiivsem on see lainepikkustel 10 ja 12 mikromeetri vahemikus, s천ltuvalt kiirgava pinna temperatuurist. P채ikesekiirgus on k천ige intensiivsem silmaga n채htava valguse lainepikkustel natuke alla 500 nm ehk 0.5 mikromeetri.
Impulss keha v천ime vastastikm천ju korral teist keha m천jutada (p = mv) Impulsi j채채vuse seadus 엟채liste m천jude puudumisel on s체steemi koguimplulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikm천jul j채채v
Vote UP
-1
Vote DOWN
Inertsiaalne tausts체steem - kehtivad Newtoni ja teised mehaanikaseadused st seisab paigal v천i liigub 체htlaselt sirgjooneliselt Igasugune tiirlev, p철철rlev keha saab olla ainult mitteinertsiaalne Inertsij천ud Fi - kujuteldav j천ud, mis m천jub kehale kiirendusega liikuvas tausts체steemis, suund on s체steemi kiirendusele vastupidine [F i = m*a] Coriolise j천ud - n채iv j천ud, mis m천jub liikuvatele kehadele p철철rlevas tausts체steemis

Intensiivsuse si - 체hikuks on 1 W/m 2 . Heli intensiivsuse nulltasemeks (kuuldel채veks) loetakse I0 = 10 -12 W/m 2. Heli valjus detsibellides (dB) on m채채ratud valemiga 10 log (I/I0), kus I on vaadeldava helilaine intensiivsus.
Isoprotsessid - nim gaasi oleku muutumist, kus 체ks olekuparameetritest on konstantne (ei muutu) Isohooriline protsess- gaasi oleku muutumine j채채val ruumalal (teodorandipudel l천kkes) gaasi r천hk on v천rdeline temperatuuriga
Induktsioon ON ? ,SEDA M횛횛DETAKSE HENRIDES (H). INDUKTIIVSED ELEMENDID ON: POOLID, TRANSFORMAATORID EHK TRAFOD DROSSELID JNE. ENAMASTI KASUTATAKSE NEID V횛NKERINGIDE TEGEMISEKS, KOOS KONDEDEGA, NING PINGETE MUUTMISEKS.

Inerts on n채htus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha s채ilitab v채lisj천udude puudumisel oma liikumise v천i paigalseisu Inertsus on f체체sikas keha omadus, mis n채itab, kui raske on keha liikumisolekut muuta.
Infrapunakiirgusel on ravitoime paljude haiguste ja seisundite korral, n채iteks reumatoidartriit, osteoartriit, krooniline kaela- ja alaseljavalu, samuti ealiste muudatustega kaasneva liigesj채ikuse ning valulikkuse leevendamisel.
Isotermiliseks nimetatakse protsessi, mille k채igus gaasi temperatuur ei muutu Isobaariliseks nimetatakse protsessi, mille k채igus gaasi r천hk ei muutu Isohooriliseks nimetatakse protsessi, mille k채igus gaasi ruumala ei muutu

Ideaalne gaas a)molekulid on punktmassid (V loetakse kaduvv채ikeseks) b)molekuli p천rked anuma seintega on absoluutselt elastsed c)molekulide vahel ei ole vastastikm천ju Ideaalne gaas on v채ga tugevasti h천rendatud gaas.
Ideaalseks gaasiks nim. sellist gaasi, mis Isotermilise protsessi puhul viiakse gaas k채itub j채rgmiste seadusp채rasuste kaudu: 체hest olekust teise j채채val temperatuuril, pV= const (Boyle`i-Marioette`i temperatuur ei muutu.
Iooniline side - 체ks aatom v천tab teiselt elektroni 채ra, iooniline side moodustab kristalli, kuna struktuur v천ib j채tkuda l천pmatuseni. Positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel tekib t천mme, mis seostab ioonilise sideme.

Infrapunaastronoomia on valdkond, mida kasutavad astronoomid, et registreerida alles tekkivaid kui ka kustuvaid t채hti, mida nende gaasi ja tolmupilved ei v천imalda tavalise valgusega n채ha k체ll aga infravalgusega saab seda teha.
Impulssgeneraatori signaalita on selleks sirgjoon). 6. L체litage sisse impulssgeneraator (asub stendis ostsillograafist vasakul). 7. Saavutage ostsillograafi s체nkronisatsiooniseadme abil ekraanil seisev kujutis sumbuvatest v천nkumistest.
Isoprotsessid neist m천ni on const; nt p=const, T=const, V=const. 7. V천imsuse 체hik W, tuletatud 체hik N=A/t=1/s=W 8. Newtoni I seadus kui liikuvat keha miski ei m천juta, siis j채tkab ta liikumist 체htlaselt.

Ideaalne gaas on lihtsaima gaasi mudel: a) molekulid on punktmassid (molekulide ruumala loetakse kaduvv채ikseks) b) molekulide p천rked anuma seintega on absoluutselt elastsed (molekuli kiiruse v채채rtus ei muutu p천rkel.
Ideaalseks gaasiks nimetatakse lihtsaimat gaasi mudelit (moekulid on punktmassid, molekulide p천rked anuma seintega on absoluutselt elastsed, molekulide vahel ei ole vastastikm천ju). Aja체hikus seinale antav impulss on j천ud.
Ii seadus ehk mehaanika p천hiseadus 체tleb: kui kehale m천jub j천ud, siis saab ta kiirenduse, mis on v천rdeline selle j천uga ning p철철rdv천rdeline keha massiga: a = kiirendus ; F = j천ud ; m = mass ; Sl 체hik 1 m/s2

Inertsj천ud - paigal seisvale kehale m천juvad j천ud on tasakaalustunud(N1.S). N채iteks inimene vankri peal, kui vanker hakkab liikuma vasakule,siis inimene selle peal kaldub paremale, vakri kiirenduse vastassuunas.
Ideaalne gaas molekulaarkineetilises teoorias luuakse gaasi lihtsustatud mudel, mille matemaatiline kirjeldamine on suhteliselt lihtne, kusjuures selguvad seadusp채rasused on heas koosk천las katsete tulemustega.
Indutseeritud elektromotoorj천ud on p철철riselektriv채lja iseloomustav f체체sikaline suurus, mis v천rdub laenguga osakeste 체mberpaigutamisel kogu kontuuri ulatuses k천rvalj천udude tehtud t철철 ja selle osakese laengu suuruse suhtega.

Impulss - keha massi ja liikumise korrutis,liikumisehulk,purustamisv천ime.[p=Fr] Impulsi j채채vuse seadus- suletud s체steemi kogu impulss on j채채v s체steemi kuuluvate kehade mistahes vastastikm천jude korral.
Induktiivsus f체체sikaline suurus, mis iseloomustab keha suutlikust tekitada magnetvoogu ja endainduktsioonieleltomotoorj천udu n채itab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab juhi korral 체hikuline voolu muutus.
Isotoop - keemiline element, mille prootonite arv on sama, aga neutronite arv erinev looduslik radioaktiivsus - tuumade iseeneslik sisemine 체mberkorraldumine, paiskavad v채lja alfa, beeta v천i gamma osakesi

Ionosf채채r on Maa 체mber olev ioone ja elektrone sisaldav elektriliselt aktiivne atmosf채채rikiht (lisa 4), mis tekib P채ikeselt Maa atmosf채채ri j천udvate elektromagnetkiirguse ja elementaar- osakeste toimel.
Ii seadus - iga keha puhul on kiirendus v천rdeline sellele kehale m천juva j천uga ning kF p철철rdv천rdeline tema massiga a = . Seda valemit nim. klassikalise mehaanika p천hi- m valemiks, kus k on v천rdetegur.
Infrapunatermomeetrid on ideaalsed t철철riistad m천천tmaks liikuvate, raskesti ligip채채setavate, elektrivoolu all olevate v천i ohtlikult kuumade objektide pinnatemperatuuri. Laserit kasutatakse ka kiiruse m천천tmiseks.

Inertsus keha omadus,mis seisneb selles,et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse v천rra peab ta teise keha m천ju esimesele kestma teatud aja. Mida pikem on see aeg,seda inertsem on keha.M천천duks mass.
Induktsioonivool on elektrivool, mis tekib suletud juhtmekeerus magnetv채lja muutumisel Induktsiooni elektromotoorj천ud on pinge, mis tekib magnetv채ljas liikuva juhtmel천igu otstel siis, kui juhtmes puudub vool.
Ionosf채채r on planeedi atmosf채채r plasmaolekus v채liskiht, mida iseloomustavad elektronide ja ioonide suur kontsentratsioon, hea elektrijuhtivus, raadiolainete peegeldamise, murdumise ja neeldumise v천ime.

Isokooriline protsess - Sellel protsessil j채채b konst ruumala (V=const) t/p=const p1/p2=T1/T2 p-r천hk T- temperatuur Temp t천usmisel 10C v천rra suureneb iga gaasihulga r천hk 1/273 v천rra selle gaasihulga r천hust temp
Inertsiseadus - iga keha p체sib paigal v천i liigub 체htlaselt ja sirgjooneliselt kuni m천ne teiste kehade m천ju ei sunni seda olekut muutma (N I). Tausts체steemi, milles N I seadus kehtib nim. inertsiaalseks.
Ilmumisest on teateid aastast 239 eKr. . K채esoleval sajandil on Halley komeet P채ikese l채hedalt m철철dunud 1910 a. ja 1985. a. Uuesti on teda oodata 2061. a. Tema tiirlemisperiood on 76 aastat.

Induktsioonivool on v천rdeline juhtivat kontuuri l채biva magnetvoo muutumise kiirusega. *** Induktsiooni elektromotoorj천ud on arvult v천rdne kontuuri l채biva magnetvoo (- m채rgilise) muutumise kiirusega.
Interferents on lainete liitumine, mille korral tekib ruumis v천nkumiste p체siv jaotus amplituudi j채rgi. P체siv interferensipilt tekib siis, kuivaadeldavasse piirkonda j천udnud lained on koherentsed.
Infrapunakiirguses on suits rohkem l채bipaistev kui valguses,seep채rast kasutavad tulet천rjujad infrapunakiirguses n채itavaid seadmeid tulekahjude kustutamisel,kui nad t철철tavad suitsuga t채idetud aladel.

Interferents - lainete liitumine, mille tulemusel lained kas n천rgendavad v천i tugevdavad teineteist Koherentsed valgusallikad-valgusallikad, mille v천nkesagedused on v천rdsed ja faaside vahe j채채v.
Induktiivtakistus - selle tekitavad poolid S천ltub: 1) vahelduvvoolu sagedusest (v천rdeliselt, suurem sagedus = suurem takistus) 2) pooli induktiivsusest (v천rdeliselt) XL = * L Sirge juhtme korral 0.
Isotoop - erineva prootonite ja neutronite termotuumareaktsioon: tuumareaktsioon, kus arvutdega tuum/aatom kergemate aatomituumade tuuma체hinemise tulemusel k천rge temperatuuri ja r천hu juures

Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutumiseks antud suuruse v천rra, peab teise keha m천ju olema teatud aja. 2. V천imsus n채itab, kui palju t철철d tehakse aja체hikus.
Induktiivsus on f체체sikaline suurus, mis iseloomustab juhi elektrimagnetilise induktsiooni seisukohalt ning v천rdub endainduktsiooni elektromotoorj천u ja voolutugevuse muutumise kiiruse suhtega.
Iv etapp - Kui tepmeratuur on t천usnud 10 milj숦 ja algavad termotuuma reaktsioonid, siis t채ht s체ttib (plahvatab) ja paiskab endast eemale k체lma gaasipilve, millest hiljem v천ivad tekkida

Induktiivsus l on f체체sikaline suurus, mis arvuliselt v천rdub kontuuris tekkiva endainduktsiooni elektromotoorj천uga, kui voolutugevus muutub kontuuris 체he 체hiku v천rra 체he aja체hiku jooksul.
Inimkond on suudab juba praegu potentsiaalseid ohustajaid purustada v천i Maast k천rvale juhtida, kui nad 천igel ajal 체les leitakse, n채iteks satelliidi teel juhitavate tuumarakettide abil.
Isev천nkumine - v천nkumine, mie korral v천nkuv energiast tarvitist eraldub): Trafo-Elektromagneetilise induktsioonil p천hinev seade s체steem t채iendab ise v채lisest allikast oma energia varusid.

Interferents on (koherentsete) lainete liitumisel tekkiv p체siv energia 체mberpaiknemine ruumis mis tuleneb lainete vastastikusest 체ksteise tugevdamisest 체htedes punktides ja n천rgendamisest
Isoprotsessideks nim. Gaasi oleku muutust,kui 체ks oleku parameeter j채채b muutumatuks Isobaariline protsess on gaasi oleku muutus j채채val r천hul isotermiline protsess on isohooriline protsess on
Ideaalne soojusmasin on suurima kasuteguriga ja selle t철철ts체kkel koosneb kahest isotermilisest ja kahest adiabaatilisest protsessist ning sellist ts체klit nimetatakse Carnot [karnoo] ts체kliks.

Ioonid - Keemilised omadused sarnased, kuid f체체sikalised omadused erinevad (?) Looduslik radioaktiivsus- looduses on selliseid aineid, mis iseeneslikult kiirgavad radioaktiivkiirgust.
Infrapunakiirguse m천천tmisest on teada, et peegeldusudud on tumedatest ududest palju kuumemad. Peegeldusudus v천ib osakeste temperatuur k체체ndida 200 kraadi 체le nulli, tumedas j채채b see -250 C째 piiresse.
Ioonkanaleid on suletud. Osad kanalid k채ituvad takistitena, teised alalditena(soodustavad 체hesuunalist voolu) 꺖 Mahtuvus Mahtuvus tekib mittejuhtiva (lipiid) ja juhtiva kihi olemasolust.

Iii seadus - kui keha M1 m천jub kehale M2 j천uga F21, siis keha M2 m천jutab keha M1 j천uga F12. J천ud millega kehad 체ksteist m천jutavad on alati v천rdsed ning suuna poolest vastupidised.
Inertsus on k천ikide kehade omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks peab teise keha m천ju sellele kehale kestma teatud aja. Mida suurem on see aeg, seda inertsem on keha.
Infrapuna soojusel on muide suurep채rane p천letikuvastane toime, kuna see parandab pehmete kudede verevarustust ning v천ib seet천ttu suurendada valuvaba funktsionaalset liikumisulatust liigestes.

Infrapunakiirgus ehk infrapunane kiirgus ehk infrapunavalgus ehk infrapunane valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus j채채b n채htava valguse ja mikrolainekiirguse lainepikkuse vahele.
Impulsimoment on suurus, mis m천천dab p철철rleva keha p철철rlemishulka, kusjuures mida suurem mass, mida kaugemal p철철rlemisteljest ning mida kiiremini p철철rleb seda suurem impulsimoment.
Irregulaarsed - selge struktuur puudub, sisaldab nii noori kui ka vanu t채hti, v채ga palju gaasi ja tolmu, aktiivne ja j채tkuv t채heteke, t채hed ja gaas on v채ga korrap채ratutel orbiitidel.

Isoprotsess termod체naamiline protsess, mille k채igus 체ks olekuparameetritest (p, V, T) on j채채v. Neid nimetatakse isobaarilisteks, isohoorilisteks ja isotermilisteks protsessideks.
Inerts - n채htus, kus k천ik kehad p체체avadoma liikumise kiirust s채ilitada MASS-inertsuse m천천t KEHA KAAL-j천ud, millega keha m천jutab tuge v천i riputusvahendit raskusj천u t천ttu
Induktiivsus on f체체sikaline suurus, mis v천rdube arvuliselt voolukontuuris tekkiva eneseinduktsiooni elektromotoorj천uga, kui voolutugevus selles muutub 체he 체hiku v천rra aja체hikus.

Inertsij천ud - j천ud, mis on v천rdeline keha massi ning inertsiaalse ja mitteinertsiaalse tausts체steemi suhtes v천etud kiirenduste vahe vastandm채rgilise korrutisega: Fin=-m(w-w쨈)=-ma
Isotermiline gaasi oleku muutus j채채val temperatuuril (천hupalli pigistamine), j채채val temperatuuril on gaasir천hk p철철rdv천rdeline ruumalaga, T2>T1, h체perboolgraafik isoterm,
Isotoop - keemilise elemendi teisik, mille aatomituumas on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Tuuma seoseenergia- nukleonide vastastikm천juenergia vastandv채채rtus.

Impulss kehale m천juva j천u ja aja korrutis I=F*t ( I-impulss; F-j천ud; t-aeg ) 16. Kuidas lahutada vektorid kaheks liidetavaks? Mis peaks olema teada? Joonis ja sammud.
Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetv채li takistaks muutust, mis voolu p천hjustab v천i siis b)induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale p천hjuseleehk
Interferentsiks nim. kahe laine liitumist, mille tulemusena tekib maksimum- v천i miinimumpunkt. 38. M천iste: Lainete difraktsioon: Difraktsiooniks nim. lainete paindumist t천kete taha.

Inertsmoment - ainepunktide s체steemi ( keha) inertsimomendiks z telje suhtes nim summat, mille iga liidetav on ainepunkti massi korrutis tema kauguse ruuduga p철철rlemisteljest z.
Isotroopia gaaside, vedelike ja pol체kristallide omadus, mis seisneb selles, et aine f체체sikalised omadused (n채iteks l채bipaistvus, soojusjuhitavus jne.) ei s천ltu suunast.
Igasugune liikumine on suhteline, st., et kui 체he keha suhtes v천ib keha liikuda, siis teise keha suhtes v천ib ta paigal olla. Trajektooriks nimetatakse joont, mida m철철da keha liigub.

Inertsus - keha omadus, mille t천ttu keha kiiruse muutmiseks peab vastasm천ju kestma mingi aja. Mass- keha inertsuse m천천t, mida suurem on mass, seda suurem on keha inertsus.
Infrapuna - termograafia on kontaktita ja uuritavat objekti mitte kahjustav testimeetod, et n채idata ja salvestada temperatuurimuutusi ja temperatuure 체le terve objekti pinna.
Ilma ennustus on tulnud meteoroloog Lewis Richardsoni m천ttest, kus ta arvas, et kuna atmosf채채r allub f체체sikaseadustele, v천ib ta ilma ennustada matemaatiliste arvutuste abil.

Impulsiks ehk liikumishulgaks. Impulsi v채ljendatakse massi (m) ja kiiruse (v) korrutisena ja t채histatakse t채hega p . M천천t체hikuks 1 kgm/s. Impulss on vektoriaalne suurus.
Impulsimomendi si - 체hikuks on 체ks kilogramm korda meeter ruudus sekundi kohta (1 kg . m 2/s). P철철rdliikumise d체naamika p천hiv천rrand on Newtoni II seadus p철철rdliikumise kohta.
Induktiivsus kontuuri iseloomustav suurus, mis s천ltub kontuuri m천천tmetest ja kujust ning on v천rdne eneseinduktsiooni elektromotoorj천u ja voolutugevuse muutumise suhtega.

Iateirtkr sagecu - sete ;ilJti"1li;",,llii.. .a 8i0Hz 5. VtLhetduwoolu torsneb rhe, r1.]U,l,lll lootisr,jr , -*^0._L2H j3 r;rflsrrs(ga = 22e, ri t?''Fia lr:*: t'l'ki:ir'st R= rzrxi.
Isotoobid - 체he ja sama keemilise elemendi aatomid, millede tuumas on sama arv prootoneid, aga erinev arv neutroneid. Sellisel elemendil on mitu erineva massiarvuga aatomit.
Ideaalne gaas on mudel, mis v천imaldab klassikalise f체체sika seisukohalt vaadelda suurt hulka mikroosakesi ja 체hitada neid makrosuurusteks mida saab m천천ta (p,V,T ja tihedus)

Impulss - Liikumishulgaks ehk impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist p(vektor)=m*v(vektor). Impulss on vektoriaalne suurus st. Tal on suund ja arvv채채rtus.
Inertsij천ud on j천ud, mis p천hjustab tausts체steemi kiirendust: Raskusj천ud on kehale m천juv j천ud, mis on p천hjustatud peamiselt gravitatsioonij천ust ja tsentrifugaalj천ust.
Infrapunane kiirgus on osa ..........ja ta kujutab endast╈. . 2. Raadiolainetest pikadest-, kesk-, l체hi- ja ultral체hilainetest on k천ige ulatuslikum levikuala Maa tingimustes.

I keha on paigal v천i liigub 체htlaselt sirgjooneliselt kui j천udude resuntand on 0. II Kiirendus on v천rdeline kehale m천juva j천uga ja p철철rdv천rdeline keha massiga.
Ideaalne gaas on reaalse gaasi mudel, kus molekule loetakse punkmassideks ja molekulide p천rgetel anuma seinaga nende kiiruse v채채rtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund.
Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse v천rra peab teise keha m천ju esimesele kestma teatud aja. Inertsuse m천천t on mass.

I seadus - inertsi seadus- Iga keha p체sib paigal v천i on 체htlases sirgjoonelises liikumises, seni, kuni teiste kehaade m천ju ei sunni teda seda liikumisolekut muutma.
Inertne mass on t채pselt T | 겥 겥 | kaalutu ja venimatu niidi otsas on riputatud ainepunktSamas sihis toimuvate v천nkumiste liitmine (valem?)?x=x1+x2 v천rdsed.
I printsiip - termod체naamilisele s체steemile juurdeantav soojushulk l채heb s체steemi siseenergia suurendamiseks ja s체steemi poolt v채lisj천udude vastu tehtavaks t철철ks

Ioon - suitsuanduri t철철p천him천te (skeem)........................................................................................... 8 Suitsuanduri toiteallikas.
Ideaalne gaas molekulaarf체체sikas kasutatav idealiseeritud objekt, mida iseloomustatakse termod체naamikas ja molekulaarkineetilises teoorias erinevate tunnuste kaudu.
Ideaalne gaas on lihtsaima gaasi mudel: a) molekulid on punktmassid b) molekulide p천rked anuma seintega on absoluutselt elastsed c) molekulide vahel pole vastastikm천ju.

Iraser on infrapunalaser, evaser on ultraviolettlaser, raser v천i xaser on r채ntgenikiirguse gasser gammakiirguse laser Aktiivlaine oleku j채rgi eristatakse gaas-,
Inertsus Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub teatud aeg. Keha inertsust iseloomustab f체체sikaline suurus, keha mass.
Infravalgus on n채htamatu valgus, mille abil soojenevad kehad see p채ras nimetatakse seda ka soojus kiirguseks . Ultravalgus on organismidele ohtlik n채htamatu valgus.

Inflatsioon t채hendab laialipuhumist, ning s채채rasel Universumil on analoogia t채ispuhutava seebimulliga, mille pind kujuneb siledaks v채lis- ja sisej천udude m천jul.
Isolaatorites on vabu laengukandjaid v채ga v채he, 1 cm3 ca 106 .... 1015 . Pooljuhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon juhtide ja dielektrikute oma vahepeal.
Isotermiline 혻Boyle짯Mariotte셢혻seadus:혻j채채val혻temperatuuril혻kulgevas혻tasakaaluprotsessis혻on혻antud혻 gaasimassi혻r천hk혻p철철rdv천rdeline혻ruumalaga혻

Ilm on pidevalt muutuv atmosf채채ri olek, mida p천hjustavad p채ikeseenergia m천jul ja aluspinna kaastoimel atmosf채채ris kulgevad f체체sikalised protsessid.
Impulsimomendi si - 체hikuks on kilogramm korda meeter ruudus sekundi kohta (1 kg. m2/s). Impulsimoment kui vektor on suunatud kruvireegli kohaselt piki p철철rlemistelge.
Infrapunatermomeetrid on ideaalsed t철철riistad m천천tmaks liikuvate, raskesti ligip채채setavate, elektrivoolu all olevate v천i ohtlikult kuumade objektide pinnatemperatuuri.

Ioonsaba on suunatud alati P채ikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida p채ikesetuul komeedist eemale puhub. Tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest.
I printsiip siseenergia ja selle muundamine t철철ks (energia ei teki ega kao niisama). II printsiip soojus ei saa iseenesest 체le minna k체lmalt kuumemale.
Ideaalset gaasi on kerge reaalne gaas Suure tihedusega reaalset kokkusuruda ning ta on (ideaalil채hedane) on v채ga gaasi on raske l천pmatult kokkusurutav sarnased.

Inertsiaals체steemis on igal s체ndmusel neli koordinaati - kolm ruumikoordinaati ja 체ks ajakoordinaat. Need pole absoluutsed suurused, nad s천ltuvad inertsiaals체steemist.
Isoprotsessiks nimetatakse protsessi, mille k채igus gaasikoguse mass on j채채v ja kolmest olekuparameetrist (p, V, T) muutub ainult kaks, st 체ks parameeter ei muutu.
Isotermiliseks nimetatakse protseessi, kus gaasi temperatuur on konstantne T=const, siis p1V1=p2V2 Isobaariliseks nimetatakse protsessi, kus gaasi r천hk on konstantne

I seadus m채채rab 채ra millal keha seisab paigal v천i liigub 체htlaselt ja sirgjooneliselt kui talle ei m천ju teised kehad v천i need kehad tasakaalustuvad.
Ideaalne gaas gaas, kus molekulide vahlised t천mbej천ud puuduvad, t천ukej천ud m천juvad aga molekulide omavahelisel p천rkumisel ja p천rkumisel vastu anuma seina.
Inertsimoment on avaldatav 2 keha mass ja mingi karakteerse m천천tme ruudu korrutisena ,mille juurde kuulub keha geomeetrilisest kujust olenev dimensioonita tegur.

Isev천nkumine v천nkumine, mille korral t채iendab v천nkering oma energiat ise v채lisest energiaallikast. Elektrogeneraator seade isev천nkumise tekitamiseks.
Inertsikeskmeks on punkt, mille asukoha ruumis m채채rab 2 raadiusvektor Energia ja e. j채채vuse seadus Inertsikeskme koordinaadid on v천rdsed r c projektsioonidega.
Infrapuna - ja ultraviolettkiirguse registreerimiseks kasutatakse tavalisi optilisi teleskoope, kuid vastavalt lainealale tuleb kasutada sobivaid detektoreid.

Insolatsioon kiirgusvoog horisontaalsele pinnale S=S*sin h0 Summaarne kiirgus - horisontaalsele pinnale j천udnud p채ikese otsese ja hajusa kiirguse summa.
Ideaalne gaas on tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus: molekule loetakse punktmassideks, mis liiguvad kulgevalt, pidevalt omavahel p천rkudes ja suunda muutes.
Isotoobid on mingi keemilise elemendi aatomi t체체bid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. J채rjenumber ehk aatominumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku.

Impulsi muut on aga p천hjustatud erinevate kiirustega molekulide vahetumisest kihtide vahel, st., et siseh천천re gaasides on puhtalt impulsi 체lekande n채htus.
Impulss liikumishulk, . Selle muutumiskiirus on v천rdne kehale m천juvate j천udude summag,, mis korral on esitatav kujul . 7. Newtoni II ja III seadus.
Induktiivtakistus - on p천hjustatud sellest, et vahelduvvoolu korral hakkab juht toimima vooluallikana, mis pidurdab v채ljastpoolt peale sunnitavat voolu muutumist.

Isotoopidel on k체ll fikseeritud j채rjekorranumber tabelis (seega ka kindel laenguarv). 겗 Isotoopide hulgas esinevad tavaliselt ka radioaktiivsed isotoobid.
Ilmutuslik info on info, mille omaja on kindlalt veendunud info t천esuses, kuid ei oska selgitada, millisest ja 3 mil viisil t철철deldud aistingust see p채rineb.
Induktsioon on suur. Trafode, el.mootorite, generaatorite jm. s체damikud valmistatakse pehmest ferromagneetikust, millede j채채kinduktsioon on h채sti v채ike.

Ioon - on aatom v천i molekul, mis on kaotanud (v천i juurde saanud) 체he v천i mitu elektroni, mis annab talle positiivse v천i negatiivse elektrilaengu.
Isotoop - sama aine keemilisel elemendil Z (laeng/prootonite arv) sama, N (neutronite arv) on erinev.(aatommassi m채채rab p체sivaim isotoop looduses)
Ideaalne gaas 1)molekulid on punktmassid 2)molekulide p천rked on elastsed seintega ( kiiruse v채채rtus ei muutu) 3)molekulide vahel puudub vastastikm천ju.

Indutseeritud gammakiirgus on tuumareaktsioon, milles peale aatomituuma osalevad ainult footonid (款). Gammakiirguse neeldumisel tuumas l채heb tuum ergastatud seisundisse.
Interpreteerimiseks on vajalikud elektroonilised muusikainstrumendid v천i laiemalt elektrooniline muusikatehnoloogia ja mille esitamiseks on vajalik heliv천imendus.
I printsiip s체steemile juurde antav soojushulk kulub s체steemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks t철철ks, mida tehakse v채lisj천udude vastu.

Ideaalne gaas on gaas, mille molekulid on punktmassid, molekulide p천rked anuma seintega on absoluutselt elastsed ning molkulide vahel ei ole vastastikm천ju.
Iii etapp - Gloobulite keskosas, gaaside siseh천천rde t천ttu temperatuur t천useb, kuid k체lmad v채liskihid takistavad kiirguse p채채semist Maailmaruumi.
Inerts - n채htus, kus k천ik kehad p체체avad oma liikumise kiirust s채ilitada Inertsiaalsed tausts체steemid- tausts체steemid, kus kehtib inertsiseadus

Inertsj천ud on n채iv j천ud, mis m천jub kiirendusega liikuvale kehale, kui me vaatleme seda keha paigalseisvana. Tuntuim inertsj천ud on tsentrifugaalj천ud.
Impulsimomendi si - 체hikuks on 체ks kilogramm korda meeter ruudus sekundi kohta (1 kg . m 2/s). NB! Millegi moment f체체sikas = see suurus ise x mingi pikkus.
Induktsiooni voolusuund on alati selline, et ta oma magnetv채ljaga p체체ab takistada Magnetv채ljas liikuvale elektrilaengule teda esile kutsunud magnetvoo muutumist.

Isev천nkumiseks nimetatakse sumbumatut v천nkumist, mis ei toimu perioodiliselt muutuva v채lisj천u toimel, vaid s체steemi endasse kuuluva energiaallika arvel.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Isobaariline protsess - on protsess,kus temperatuuri t천usmisel 1째C v천rra suureneb iga (J). gaasi ruumala 1/273 v천rra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 0째C. 5.Aine agrekaatoleku muutused- Sulamine - aine 체leminek tahkest olekust vedelasse 5.Soojusmasina kasutegur-n채itab, kui palju kogu t철철st muudab soojusmasin kasulikuks soojuse juurdevoolu t천ttu.
Isoprotsessid kui mingi protsessi k채igus gaasi koguse mass on j채채v ja 체ks kolmest parameetrist (p, V, T) ei muutu, siis on tegemist isoprotsessiga.

Inimeste arv on ligikaudu 5땯109. Lihtne arvutus annab, et inimese kohta tuleb 10 000 tonni! P채rast lumesadu on k천ik kuidagi salap채raselt vaikne.
Ilmataadil on j채채 otsas, aita tal seda valmistada! Ilmataat korraldab vihmale ja p채ikesele 체hise peo, mis juhtub? Ilmataat tahab lilli kasvatada.
Interferents on f체체sikaline n채htus, kus kahe (v천i mitme) 체hesuguse lainepikkuse ja konstantse faasinihkega laine liitumisel tekib uus lainemuster.

Isokooriline protsess on protsess,kus temperatuuri t천usmisel 1째C v천rra suureneb iga gaashulga r천hk 1/273 v천rra selle gaasihulga r천hust temperatuuril 0째C.
Imaginaarne aeg see k천lab muidugi ilmeliselt, kuid on tegelikult t채pselt defineeritud matemaatiline m천iste : imaginaararvudes Arengulugu reaalajas
Inertsiaals체steemideks nimetatakse tausts체steeme, mis on seotud kiirenduseta s.o. 체ksteise suhtes 체htlaselt sirgjooneliselt liikuvate kehade e. vaatlejatega.

Inertsus 혻n채htus,혻kus혻kehal혻on혻kalduvus혻mitte혻muuta혻oma혻liikumisolekut혻ehk혻혻kehadel혻on혻inertsus. Inertsuse혻m천천duks혻on혻mass
Isegi varu - diiselgeneraatorid h채vinesid, mis olid paigaldatud selleks, et anda voolu jahutuss체steemile juhul kui jahutuss체steem j채채b vooluta.
Isolaatoritel on omane tugev iooniline v천i kovalentne side, mist천ttu on elektronid lokaliseeritud ja neil puudub v천imalus liikuda m철철da kristalli.

Isotoobid on sellised elemendid, millede aatomituumad sisaldavad v척rdse arvu prootoneid, kuid neutronite arv ja j채relikult ka massiarv on erinev.
Ideaalses gaasis on molekulid punktmassid, molekulide p천rked anuma seintega on absoluutselt elastsed, molekulide vahel pole vastastikm천ju. PV = m/M횞RT
Integreerimisel v - st l천pmatuseni; aga v천ib ka integreerida suvalises vahemikus, saades teatud kiiruste vahemikku kuuluvate molekulide suhtelise hulga.

Isobaariline gaasi oleku muutus j채채val r천hul (ratas), j채채val r천hul on gaasi ruumala v천rdeline temperatuuriga, p1>p2, sirgegraafik isobaar.
Imaginaarajas on t천epoolest kinnised pinnad, siis tuleneks sellest p천hjapanevaid filosoofilisi j채reldusi ning oletusi selle kohta, kust me tuleme.
Induktiivsuse 체hik on 1 H ( henri). Valem : 琯= L* 늽l:늽t 琯 = elektromotoorj천ud L = juhi induktiivsus 늽l = voolu muutus 늽t = selleks kulunud aeg.

Indutseeritud ehk sunnitud kiirguse tekkimise tingimuseks on 쏿ktiivse keskkonna loomine, milles suurem osa aatomeid oleks ergastatud seisundis.
Inertsus keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse v천rra peab teise keha m천ju esimesele kestma teatud aja.
Isotermiline protsess T=const kulgevad tasakaalu e min pot. E poole e entroopia kasvu Kasulik t철철 t철철, mis ei ole seotud rummalamuutusega suunas.

Impulss - liikumishulk Impulsi j채채vuse seadus Suletud s체steemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikm천jul j채채v.
Isobaariline protsess on protsess, kus temperatuuri t천usmisel 1 0C v천rra suureneb iga gaasi ruumala 1/273 v천rra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 0 0C.
Isotoobid on aatomid, mille tuumas on sama arv prootoneid, aga erinev arv neutroneid, mis t채hendab et isotoobid erinevad tuuma masside poolest.

Ideaalne gaas selline gaas, mille molekulide m천천tmeid pole vaja arvestada ja mille molekulidevaheline vastastikm천ju on t채htsusetult v채ike.
Iii seadus Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu orbiitide suurte pooltelgide kuubid. 1 AU (Astronoomiline 체hik) = 150 mlj km
Inimesed ise on k천ndinud meie loodusliku kaaslase pinnal kuus korda, neist viimane missioon, Apollo 17, k체lastas Kuud enam kui 35 aastat tagasi.

Ioniseeriv kiirgus kiirgusm mis tekitab vabu elektrone, l철철b aatomist v채lja elektroni ja tekitab vaba radikaali, mis v천ib tekitada v채hkkasvaja.
Isotoop keemilise elemendi teisend, kus on sama arv prootoneid aga erinev arv neutroneid aatomituumas Radioaktiivse lagunemise seadus
I etapp - T채ht hakkab tekkima h천redast, k체lmast, vesinikurikkast gaasipilvest, mis gravitatsiooni t천ttu hakkab aeglaselt kokku t천mbuma.

Imelikul kujul on n채ha Marsi pinnal n채gusid(Lisa 9). Esmakortselt, kui oli n채ha piltidel n채gusid olid teadlesed v채ga skeptilised selle suhtes.
Isobaariline 혻Charles셢혻seadus:혻j채채va혻ruumala혻juures혻on혻antud혻gaasimassi혻r천hk혻v천rdeline혻gaasi혻 absoluutse혻temperatuuriga혻
Infrahelil on ka positiivseid k체lgi, n채iteks maav채risemisele v천i tsunamile eelnev infraheli v천ib hoiatada l채heneva loodus천nnetuse eest.

Iooniline side polaarse kovalentse sideme piirjuht, kus 체hine elektronpaar on t채ielikult 체le l채inud elektronegatiivsema elemendi aatomile.
Ilmataat on lumest t체dinud, aita teda! Laps valib sahvrist vajalikud elemendid vastava loodusn채htuse 쐖almistamiseks. Katrin Kamarik
Induktiivsus - eneseinduktsiooni elektromotoorj천ud on v천rdeline voolutugevuse muutmumise kiirusega, mida nimetatakse ka juhi induktiivsuseks.

Intensiivsustakistus - on nt poolil kui asetada pool alalisvoolu v천rku siis ta takistus ei s천ltu induktiivsusest .Selle tekke p천hjuseks on eneseind.
Induktiivsus on v천rdne induktsiooni emj. Poolis, kui pooli l채biv muutumise kiirus on 1t/s. Induktiivsus s천ltub juhi m천천tmetest ja kujust.
Induktsiooni elektromotoorj천ud on v천rdeline voolutugevuse muutumise kiirusega juhtmes ning suunatud nii, et tema m천ju takistaks voolutugevuse muutumist juhis.

Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Infravalgus on n채htamatu soojuskiirgus, suurema lainepikkusega kui punane valgus.
Infravalgus - elektromagnetlained, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel, soojuskiirgus. Kiirgavad k천ik soojad v천i kuumad kehad.
Ideaalne gaas on lihtsaim gaasi mudel, mis sisaldab seda 체ldist, mis on omane R = universaalne gaasikonstant R = kN A = k천ikidele gaasidele.

Interferentsiks nimetatakse kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides v천nkumised tugevdavad v천i n천rgendavad teineteist.
Ionisatsioonenergia - elektronide eraldumine neutraalseist aatomeist v천i molekulidest. See teooria kestis 11. Aastat, enne kui tuli kvantmehaanika.
Isobaariline 혻Gay짯Lussaci혻seadus:혻J채채val혻r천hul혻on혻antud혻gaasikoguse혻ruumala혻v천rdeline혻gaasi혻 absoluutse혻temperatuuriga혻

Isotoop on 체he ja sama elemendi teisend, millel on erinev neutronite arv, aga laenguarv Z on k천igil sama elemendi isotoopidel seesama.
Ii lr - r1ir )ru l -u ' s . i ltt l,,t 11 0 .i)'5 , t i' r.i li I ".'\ F2 ' : tt' l'tl 1eI Jr (n \) ' t 1i,'' l' r ' 7 . ,'J'14q1r,(l
Interferentsiks nimetatakse lainete liitumisefekti, mille korral liitlaine intensiivsus ei v천rdu liidetavate lainete intensiivsuste summaga.

Ideaalgaas on reaalse gaasi mudel, mille korral j채etakse arvestamata: 1) molekulide m천천tmed ja 2) mole- kulide vahel m천juvad j천ud.
Interferents - valguslainete liitumist,mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb v천i v채heneb nim valguse intr.
Isotoobid 체he ja sama keemilise elemendi erineva massiarvuga aatomid (prootonid peab olema 체hepalju, aga neutronite arv erinev).

I seadus - iga keha p체sib kas paigal v천i 체htlases sirgliikumises seni, kuni teiste kehade m천ju ei sunni teda seda olekut muutma.
Ila - Q.t!:;r-a,t-l tiu-d i-i,i-gia a: (,5{' tiocl, 궗- ttt .i ,,'c,,",ckrl ra- -,/ (''aa.l.L':.( L.L-l-clc.".t' .NL<,,i'l'{a'
Impulsil on v채ga huvitav ja t채htis omadus, mis iseloomustab ainult v채ga v채heseid f체체sikalisi suurusi. See on j채채vuse omadus.

Impulsimoment punktmassi p철철rlemishulk, t채his 5. MKT p천hiv채ited seletab gaaside omadusi, tegeleb molekulide liikumisega.
Inerts on k천igi kehade lahutamatu omadus, mis on neile omane s천ltumatult nende f체체sikalisest olekust ja keemilisest loomusest.
Inerts on n채htus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha s채ilitab v채lisj천udude puudumisel oma liikumise v천i paigalseisu.

Inertsi seadus - Iga keha seisab paigal v천i liigub 체htlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud j천ud seda olekut ei muuda.
Inertsiks nim. materiaalsete kehade omadust s채ilitada oma liikumise olek Muutumatuna j천udude puudumisel v천i nende tasakaalu puhul.
Infrapunaastronoomias on kasutusel teleskoobid,mis on varustatud infrapunasensoritega, nendega n채iteks avastatakse ja uuritakse molekulaarpilvi.

Io pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse l채hedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega.
Ii langemis - ja murdumisnurga siinuste suhe on j채채v suurus ja seda nim teise keskkonna murdumisn채itajaks esimese keskkonna suhtes.
Impulsimoment Impulsimomendiks ehk punktmassi p철철rlemishulgaks nimetatakse tema impulsi ja trajektoori k천verusraadiuse korrutist.

Isotoop - 체he ja sama keemilise elemendi teisendid, millel on aatomituumas 체hesugune arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid.
Impulsimoment on Plancki konstandi t채isarvkordne: , n=1,2,3,... 3. Vastupidiselt klassikalise elektromagnetteooria ennustusele lubatud
Inertsus on keha omadus, mis tuleneb inertsist ja mis kuulub keha kiiruse muutumiseks vastastikm천ju tagaj채rjel mingi aja jooksul

Interferentsiks nimetatakse lainete liitumisel (kohtumisel) esinevat amplituudi muutumist. See esineb ainult koherentsete lainete korral.
Ionisatsioonikamber teatud v채ljatugevusest hakkavad nad gaasi neutraalsete osakestega nii tugevasti p천rkuma, et vabanevad uued laengud.
Ioonilistes materjalides on k천ik positiivsed ioonid 체mbritsetud v천rdse arvu ligimate negatiivsete ioonidega k천igis kolmes suunas ja vastupidi.

Ideaalne gaas Molekulid on punktmassid P천rgetel anuma seintega kiirus ei muutu Molekulide vastastikm천ju ei arvestata Kehtib seos
Infravalgusega on seotud ka nn. 엒asvuhoone efekt, mis seisneb selles, et Maa keskmine temperatuur ei muutu v천i t천useb tasapisi.
Isobaariline soojusmahtuvus on isohoorilisest suurem, sest gaasile antud soojushulk kulub lisaks siseenergia muutmisele ka t철철ks v채lisj천u vastu.

Inertse - ja raske massi ekvivalentsus on klassikalises mehhaanikas kogemuslik t천siasi, millel puudub teoreetiline p천hjendus.
Intefrents kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruuumipunktides v천nkumised tugedavad v천i n천rgendavad 체ksteist.
Ise채ralikud on suured kraatrid, mis on matrjo큄ka moodi t채idetud v채iksemate kraatritega nii, et k천igil neil on 체hine keskpunkt.

Isoprotsessideks nimetatakse selliseid gaasi olekuv천rrandeid, kus 체ks parameetritest (temperatuur, r천hk, ruumala) j채채b muutumatuks.
Isotroopia Gaaside,vedelike ja pol체kristallide omadus, mis seisneb selles, et aine f체체sikalised omadused suunast ei s천ltu.
Igm MNS-s체steem. Avastati 1947.a. MN- ja Ss-antigeenid p채randuvad p천lvest p천lve (emalt-isalt lastele) muutumatult.

Interferents - kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides v천nkumised tugevdavad v천i n천rgendavad teineteist.
Ii seadus on kiirendusega liikumisest: Kehale m천juv j천ud v천rdub keha massi ja selle j천u poolt antud kiirenduse korrutisega.
Ilminguteks on faklid, loited, protuberantsid, hiidmullid jne. Kauguse 체hikud m천천tmiseks P채ikeses체steemis ja t채htede vahel.

Impulss on m채채ratud tema massi ja kiiruse korrutamisega p=mc 9. Metalli valgustamisel kollase valgusega fotoefekti ei teki.
Induktsiooni seadus ehk Faraday seadus, valemi kujul: 琯 =-(붞/봳), kus 琯 = elektromotoorj천ud 붞= magnetvoo muut ja 봳= aja muut.
Inerts on aine omadus, mille t천ttu iga materiaalne keha s채ilitab v채lisj천udude puudumisel oma liikumise v천i paigalseisu.

Inerts on 체htlase sirgjoonelise liikumise v천i paigalseisu s채ilitamise n채htus, mis ilmneb teiste kehade m천ju puudumisel.
Iooni tasakaalupotentsiaal on selline membraani puhkepotentsiaal , mille tekitaks 체ht t체체pi ioon, kui membraan oleks l채bilaskev vaid sellele
Islandil on vulkaanide omap채raks see, et neid katab j채채kilp, purskega kaasneb j채채 intensiivne sulamine ja vooluvete teke.

Isotroopia - gaaside, vedelike ja pol체kristallide omadus, mis seisneb selles, et aine f체체sikalised omadused ei s천ltu suunast
Impulss on keha liikumise hulk (p=mv). Impulsi muutus on v천rdeline j천uga ja selle m천jumise ajaga ning toimub j천u suunas.
Impulssmoment on f체체sikaline suurus, mis iseloomustab p철철rdliikumises olevat keha, so tema raadiuse ja impulsi vektorkorrutis.

Inertsiaalne tasuts체steem On tausts체steem mis on kiirenduseta ehk tausts체steem, mis liigub 체htlaselt sirgjooneliselt v천i seisab paigal
Inertsj천uks nimetatakse j천udu, mis on n채iv ja mis m천jub kiirendusega liikuvale kehale, kui vaatleme seda keha paigalseisvana.
Inerts - keha v천ime iseenesest s채ilitada oma liikumisseisundit muutumatult seni, kuni ... 8.2 G.Galilei m천tteline katse

Inertsus keha omadus s채ilitada oma liikumisolek muutumatuna, kusjuures liikumisoleku muutmiseks kulub alati teatud aeg.
Igiliikurite konstruktoreid on apaelunud ka kapillaarn채htus William Congrave oli talendikas mehaanik, koguni mingi lahinguraketi konstruktor.
Infrapun - soojuskiirgus, lainepik on suurem kui 760 nm.omad: suur l채bitungimisv천ime, keemiline toime,bioloogiline toime.

Infrapuna - soojuskiirgus, lainepik on suurem kui 760 nm.omad: suur l채bitungimisv천ime, keemiline toime,bioloogiline toime.
Interferents on n채htus, kus lainete liitumise tulemusena keskkonna m천ne punkti v천nkeamplituud suureneb, teisel aga v채heneb.
Infravalgust soojuskiirgusena, v채rvitud pindade kuivatamiseks, toidu k체psetamiseks, soojusravis, laserites, s천janduses.

Insolatsioon kiirgusvoog horisontaalsele pinnale S=S*sin h0 Summaarne kiirgus Otse- ja hajuskiirguse summa Q=S+D
Iso - sama 1)isotermiline protsess Temp.ei muutu R천hk on p철철rv천rdeline ruumalga p1V1=p2V2 2)isobaariline protsess
Interferents on f체체sikaline n채htus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem v천i v채iksem.

Isobaarne - r천hk on j채채v V/T=const P isohoorne- ruumala on j채채v =const T isotermiline- temperatuur on j채채v pV=const
Igale 천lile on omistatud t채htedest ja numbritest koosnev mark, mis selgitavad m천ningaid ta omadusi ja kasutusvald- konda.
I seadus - s체steemile antud Q-ga arvelt suureneb tema siseenergia ja s체steem teeb v채lisj천udude 체letamiseks t철철d.

Induktsioon on k천igil juhtudel v천rdeline magnetv채lja tekitava voolu tugevusega ja s천ltub B m채채ramispunkti kaugusest.
Infraheli on heli, milles r천hu muutumise sagedus on alla 20 Hz.Infraheli v천nkumised avaldavad inimesele tugevat m천ju.
Interferents on n채htus kus lainete liitumise tulemusena keskkonna erinevad punktid hakkavad v천nkuma erineva amplituudiga.

Isotermiline protsess on protsess kus konstantsel temperatuuril (t0 ) on antud gaasihulga ruumala (V) p철철rdv천rdeline r천huga (p).
Ideaalne gaas on gaas, mille osakesed ei ole omavahel mingis vastastikm천jus ning nende m천천tmed v천ib j채tta arvestamata.
Ii postulaat - Kui elektron liigub 체helt orbiidilt teisele siis ta vastavalt kiirgab v천i neelab energiat kvantide kaupa.

Indutseeritud v채li on algv채ljale vastupidise suunaga, paramagneetikud, , v채ljad on samasuunalised, ferromagneetikud, .
Isev천nkumine - vooluringis on alalisvooliallikas, millest saadava energiaga kompenseeritakse energiakaod v천nkes체steemis.
Induktsioonij천ud dipoolide ja indutseeritud dipoolide vastastoime e j천ud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel.

Infra - ja ultraheli Infraheliks nimetatakse helilaineid sagedusega alla 16 Hz. 횛hus on nende lainete pikkus 체le
Isohooriline protsess - s체ndmus, mille korral ruumala on j채채v e. j채채val ruumalal ja j채채val gaasi massil toimuv isoprotsess.
Iapetus on huvitav kahepalgeline kuu. Selle liikumise poole suunatud k체lg on k체mme korda tumedam kui vastask체lg.

Ideaalses raketis on k체tuse massi ja raketi kogumassi suhe (massifraktsioon) 0,91. MF= raketi k체tuse mass/ raketi kogumass.
Inerts on keha v천ime iseenesest s채ilitada oma liikumisseisundit muutmatult seni, kuni talle ei m천ju teine keha.
Inertsimoment - Impmom on inmom ja nurkkiiruse korrutis L=I쨌. Inertsmom on suurus ,mis arvestab massi jaotumist kehas.

Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui n채htaval valgusel ja v채iksem kui raadiolainetel.
Intermediate - Level Waste) moodustavad mahult umbes 7% ja nende aktiivsus 4% k천ikidest radioaktiivsetest j채채tmetest.
Ioonsaba on suunatud alati P채ikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida p채ikesetuul komeedist eemale puhub.

Ioonside - 2 keemilise sideme liiki,kristallide korral r채채gitakseioonsidemel nt.keedusool NaCl- koosneb ioonidest.
Iseasi on ainult see kas inimene ise ka on teadlik sellest, et nendes igap채evastes vahendites on lasertehnoloogai
Induktsiooni elektromotoorj천uks nimetatakse t철철d, mis juhet liigutav j천ud teeb 체hikulise positiivse laengu l채biviimisel vooluringist.

Induktsiooniseadus - Kontuuris indutseeritud elektromotoorj천ud on v천rdeline kontuuri l채biva magnetvoo muutumise kiirusega.
Inertsiaalne tausts체steem - tausts체steem, mille suhtes keha v채liste m천jude kompenseerumisel liigub 체htlaselt ja sirgjooneliselt.
Ioonside on molekul, mis koosneb positiivsest ja negatiivsest ioonist ning neid hoiab koos elektriline t천mbej천ud.

Ideaalgaasi r천hk on seega v천rdeline molekulide tihedusega ruumala체hikus ja 체he molekuli keskmise kineetilise energiaga.
Igasugune magnetvoog on v천rdeline magnetilise induktsiooniga B, viimane on omakorda v천rdeline teda tekitava voolutugevusega.
Inertsimoment on aditiivne suurus, mis t채hendab, et keha inertsimoment on v천rdne tema osade inertsimomentide summaga.

Inertsus - n채htus, mis seisneb selles, et kui tahame keha kiirust muuta, peame teda m천jutama teatud aja jooksul.
Ioniseeriv kiirgus - kiirete mikroosakeste voog ja l체hilaineline elektromagnetkiirgus, mis ioniseerib aatomeid ja molekule.
Inertsiseadus ehk Newtoni esmene seadus paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes tausts체steemides.

Iseasi on muidugi nn. molekulaarsed voolud, mis avalduvad aine magnetiliste omaduste kaudu (vaata 11. loengut).
Isotoobid keemiliste elementide erimid, millede tuumades on v천rdne arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid
Isotoopide f체체sikalis - keemilised omadused on peaaegu identsed, sest nende elektronkatted on k천igil isotoopidel 체hesugused.

Induktori poolused on kinnitatud silindrilise terasikke k체lge, mis on samaaegselt masina kereks kui ka magnetahela osaks.
Inertsimoment - kindel suurus, mis s천ltub keha kujust, massist, p철철rlemistelje asukohast ja massi jaotusest kehas.
Infravalgus - Suurema lainepikkusega n채htavast valgusest Valguse difraktsioon- valgus satub varju piirkonda Hygens

Interferents - lainete liikumine, mille tulemusena m천nes kohas lained muutuvad suuremaks, teises kohas v채iksemaks.
Intertsiaalne tausts체steem - tausts체steem, kus ehtivad Newtoni seadused, kas on paigal v천i liigub 체htlaselt ja sirgjooneliselt.
Isotermiline temperatuur on j채채v, muutuvad r천hk ja ruumala T =const 넂 pV =const 넂 p 1 닕 V 1= p2 닕 V 2

Ii lang - ja murdumisnurga siinuste suhe on antud kahe keskkonna jaoks konstantne suurus ehk muutumatu suurus.
Ii printsiip Kasulik t철철 tekib ringprotsessil siis, kui kokkusurumine toimub madalamal r천hul, kui paisumine.
Ikka tegelikult on vaimne kas ja mis on lihtsalt eluvaldkond, kus me ainult soovime rahuldada oma vaimseid p체체dlusi.

Induktiiv - poolist. Thompsoni vaelm v천nkeperiood on v천rdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest.
Induktiivtakistus on f체체sikaline suurus, mis iseloomustab induktiivkoormuse omadust piirata voolutugevust vooluringis.
Interferentsi miinimum kui lained liituvad vastupidustes faasides, st k채iguvahesse d mahub paaritu arv poollainepikkusi.

Isotermiliseks nimetatakse sellist termod체naamilist protsessi, mis toimub p체sival temperatuuril (T=konst. ja dT=0).
Isotoop Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite t체체bid, mis erinevad massiarvu (A) poolest.
Isotroop keemilise elemendi teisend, mille aatomituumas on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid.

Ideaalne gaas lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide m천천tmeid ja vastastikm천ju.
Induktsioonivool elektrivool, mis tekib suletud kontuuris, kui muutub kontuuriga piiratud pinda l채biv magnetvoog.
Inerts n채htus, iga materiaalne keha s채ilitab v채lisj천udude puudumisel oma liikumise v천i paigalseisu.

Isoprotsessiks nimetatakse sellist oleku muutumist, milles mingi olekut iseloomustav parameeter j채채b konstantseks.
Isotoop on keemilise elemendi aatomid, mille tuumades on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid.
Ideaalne soojusmasin on selline, mis tagab isoleeritud s체steemis parima soojuse 채rakasutamise, s.t. suurima kasuteguri.

Igiliikur e. Perpetuum mobile?: Kui s체steemile soojust ei anta, saab ta t철철d teha ainult siseenergia arvel.
Ii printsiip soojusmasinaga pole v천imalik moondada kogu kulutatud soojusenergiat teisteks eneriga liikideks.
Impulss Impulss ehk liikumishulk on f체체sikaline suurus, mis v천rdub keha massi ja kiiruse korrutisega.

Induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetv채li takistab induktsioonvoolu esile kutsuva magnetv채lja muutumist.
Inertsiks nimetatakse k천igi kehade visa p체체du s채ilitada 체htlase liikumise olekut(sealhulgas paigalseisu).
Inertsimoment I=mr2 Inertsimoment on massiga analoogne suurus p철철rdliikumise puhul fikseeritud telje 체mber.

Inertsus - n채htus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks teatud suuruse v천rra peame kulutama aega.
Isokoorne protsess ruumala j채채b muutumatuks, V=const N채iteks: kinnises anumas toimuvad protsessid p1 p 2 = T1 T2
It ld - "8 u- -pF ,r tla {:'= td ,* (,)= ilov, 7궗 rqif Pr- S;.!&- t F U,= l)ov +.1 b.'Ao, S $. :41 lL- K

Inertsj천ud on n채iv j천ud, mis m천jub kiirendusega liikuvale kehale, kui me vaatleme seda keha paigalseisvana.
Infrapunasel kiirgusel on palju kasutusalasid ( 철철n채gemine, kommunikatsioon, soojendamine, termograafia) N채htav valgus
Interferentsi min - lained liitumisel n천rgendavad 체ksteist,kui lainete k채iguvahe on paaritu arv pool lainepikkust.

Ideaalseks gaasik nimetatakse lihtsaimat gaasimudelit, mis sisaldab seda 체ldist, mis on omane k천ikidele gaasidele.
Igasugune elektri - v천i magnetv채lja muutus levib ruumis lainena. Tekkivat lainet nim Maxwell elektromagnetlaineks.
Induktiivsus ehk eneseinduktsioonitegur n채itab, kui suur eneseinduktsooni elektromotoorj척ud tekib poolis, kui

Isoprotsess on gaasi 체leminek 체hest olekust teise nii, et 체ks kolmest olekuparameetrist (p, V, T) ei muutu.
Isotoobi i - 135 poolestusaeg on 6,57 tundi, sellest tekibksenoon-135. Xe-135 on potentsiaalne reaktorim체rk.
Isuprotsessideks nimetatakse 체hest olekust teise 체lemineku protsesse, mille korral 체ks parameetritest on j채채v.

I l - L,tztt R,=zz$l Q-P.* Po=22+420./12Q (.':Z= $lF= {,{-q-tt: X, =q,cL 7, 2 = eZy. 0rrZ 5 fl =2o -?
Ilma ennustamiseks on vajalikud v천imsad arvutid, mis teeksid 채ra matemaatilisi arvutusi kiiresti ja ilma vigadeta.
Induktsiooni seadus - elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorj천ud on v천rdeline magnetvoo muutumise kiirusega.

Inertne mass on ekvivalentsed; pole olemas f체체sikalist eksperimenti, mis v천imaldaks nende vahel vahet teha.
Isohooriline ruumala on j채채v, muutuvad temperatuur ja r천hk T T T V =const 넂 =const 넂 1 = 2 p p1 p 2
Isotermiline protsess - s체ndmus, mille korral temperatuur on j채채v e. isoprotsess, mis toimub j채채val temperatuuril.

Iraagis on t채nap채evani hukkunuid palju, nii iraaklasi kui rahuvalvajaid, neist ka Eesti mehed on surma
Iseeneslikud ehk mitte v채lism천just tingitud protsessid kulgevad kehade s체steemi energia kahanemise suunas.
Isobaariline r천hk on j채채v, muutuvad ruumala ja temperatuur V V V p=const 넂 =const 넂 1 = 2 T T 1 T2

Isotoop - keemilise elemendi tuumad, milles prootonite arv on j채채v, kuid neutronite arv v천ib muutuda.
Interferents n채htus, kus kahe v천i enama laine liitumisel tekib uus lainemuster (min, max interferents)
Irgusdoosid - on-kardetust-vaiksemad?id=61740076 겱 http:// et.wikipedia.org/wiki/Fukushima_I_tuumaelektri

Iseloomulik suurus - mass Tunneme meeltega Aine v천ib muutuda v채ljaks ja vastupidi, liigub tohutu suurel kiirusel
Isotermiline - isoprotsess, toimub j채채val temperatuuril b. Isobaarline-isoprotsess, toimub j채채val r천hul
Iii seadus - Kaks keha m천jutavad teineteistsuuruselt v천rdsete ja vastassuunaliste j천ududega F12= - F21

Inerts - keha omadus s채ilitada oma liikumiskiirus, kui teiste kehade m천ju kompenseerub v천i puudub.
Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena lained tugevdavad v천i n천rgendavad 체ksteist.
Isoprotsess Isoprotsess on TD-line protsess, mille k채igus 체ks olekuparameetritest p, V, T on j채채v.

Ideaalne gaas on seega l천pmatult kokkusurutav ja teda ei ole v천imalik veeldada. Boyle-Mariotte셢 seadus
Ilm on suhteliselt k체lm, ilmateates 철eldi, et 천hutemperatuur on miinus k체mme kraadi Celsiust.
I postulaat - Elektronid liiguvad aatomis kindlatel orbiitidel ja siis nad ei kiirga ega neela energiat.

I1 faasinurk on 慣 + , voolu I2 faasinurk aga 慣. Vektordiagrammis on siinussuuruste liitmine oluliselt
Impulsi edasikandjateks on vabad elektronid, mis magnetv채lja kiirendava toime t천ttu neutront채he pinnalt lahkuvad.
Impulsiseaduse s천nastus - ainepunkti impulsi tuletis aja j채rgi on v천rdne punktile m천juvate j천udude resultandiga.

Infravalgus on tavaliselt valgus, mille lainepikkus on suurem kui 760 nm. ning me tajume seda soojusena.
Inimk천rv on v채hem tundlik madalatele sagedustele (alla 1000 Hz) ja tundlikum k천rgetele sagedustele.
Interferents on kahe v천i enama laine liitumisel tekkiva liitlaine amplituudi s천ltuvus liituvate lainete

Irdjuht teistest juhtides nii kaugel olev keha, et teiste kehade elektriv채ljad seda ei m천juta.
Iss on mikrogravitatsioonilise keskkonnaga uurimislabor, kus kosmonaudid viivad l채bi muu hulgas
Impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist: p = mv . Impulssi iseloomustab purustusv천ime.

Inertsiaalne tausts체steem on tausts체steem, milles kehad liiguvad j채채va kiirusega, kui neile ei m천ju teised kehad.
Iso 8253 sisaldab infot testimise keskkonna ja operaatori poolt teostatavate protseduuride kohta
Isotoop on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid neutronite arv on erinev.

Ijp - )lTffi\*ruil- $\ *fl*T $x^* "'ft.l t,hu^ wt- ,',,t{*tt ' \4 tr!q'+"r a,+rJ^at *^r{ q\ 1F
Impulss on keha liikumisolekut iseloomustav suurus, mis v천rdub keha massi ja kiiruse korrutisega.
Impulss on vektor, mille suund 체htim kiiruse suunaga ja moodul keha massi ja kiiruse korrutisega.

Inertsij천ud on j천ud millega keha m천jutab teisi keha mis takistavad sellel j채tkata endist liikumist.
Interferents on valguslainete liitumine mille tulemusena lained 체ksteist tugevdavad v천i n천rgendavad.
Islami kalender on ametlik kalender m천nedes P채rsia lahe 채채rsetes riikides, seal hulgas Saudi Araabias.

Isolaatoriks on enamasti parafineeritud paber, pol체st체rool- v천i vilgukivilehed v천i keraamilise aine
Infravalguse omadusteks on soojuslik toime, suur l채bitungimisv천ime, keemiline toime, teatud bioloogiline toime.
Isev천nkumine - v천nkumine, mie korral v천nkuv vahelduvvoolu ja pinge muutmiseks konstantsel sagedusel.

Isobaariline muutumatuks j채채b r천hk, p=const N채iteks: gaasi kuumutamine liikuva kolbiga anumas.
It v - 'i i. .. x".",,",....{r.tY..[,.:..'i... MACNETISM, VONI{UMISED,LA]NED 10. novenber 2004
I seadus Iga planeet liigub 체mber P채ikese m철철da ellipsit, mille 체hes fookuses on P채ike.

Induktsiooni elektromotoorj천ud on arvuliselt v천rdne kontuuri l채biva magnetvoo elektromagnetilise muutumise kiirusega.
Isolaator tahkis, milles esinevad vaid t채ielikult t채idetud ja p채ris t체hjad energiatsoonid.
Isotermiliseks nimetatakse protsessi, mille k채igus ei muutu gaasi temperatuur ja seega ka siseenergia.

Impulsi muut on seda suurem, mida suurem resultantj천ud m천jub kehale ja mida kauem aega see m천jub.
Impulss e. liikumishulk on keha liikumist iseloomustav suurus, massi ja kiirusvektori korrutis.
Induktsiooni elektromotoorj천ud - pinge, mis tekib magnetv채ljas liikuva juhtme l천igu otstele kui juhtmes puudub vool.

Inertsij천uks nimetatakse n채ivat j천udu, mis m천jub kiirendusega liikuvas s체steemis asuvale kehale.
Inertsus on keha omadus, mille t천ttu keha kiiruse muutmiseks peab vastasm천ju kestma mingi aja.
Isep채rased konstruktsioo - nid eraldatakse m천nedes liigitustes omaette r체hmaks erimootorratas- teks. Toim.

Isotermiline protsess - isot nim protsessi siis ,kui gaasi temp ei muutu . pV=const e p 1/p2=V1/V2 p-r천hk v-
Isotoopidel on k체ll fikseeritud j채rjekorranumber tabelis (seega ka kindel laenguarv). 5.massiarv,
Ideaalne gaas on selline gaas, mille osakesed on punktmassid ning mille vahel vastastikm천ju puudub.

Inertsiaalsed tausts체steemid on tausts체steemid, kus kehtivad inertsiseadus(newton 1) ja teised mehaanika seadused.
Inertsij천ud j천ud, mis m천jub kiirendusega liikuvates tausts체steemides paiknevatele kehadele.
Inertsij천ud - kujutletav j천ud, mis m천jub kiirendusega liikuvas tausts체steemis m천juvale kehale.

Interferents lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad v천i n천rgendavad 체ksteist.
Interferentsi miinimumid ehk valguslainete n천rgenemine toimub siis, kui liituvad vastasfaasides olevad lained.
Isokoorne on halvim, sest t철철 on 0. Isotermne on parim, sest seal on t철철 hulk k천ige suurem.

Indutseeritav elektromootorj천ud on seda suurem, mida suurem on magnetvoo tihedus ja mida kiiremini juhe seda l천ikab.
Indutseeritud laeng - juhtiva keha pinnale elektrilaengu kujunemine. Summaarne elektriv채li juhis puudub.
Infrapunakiirguse abil on v천imalik m천천ta ka kehade temperatuuri: selleks on olemas infrapunatermomeetrid.

Inserts - N채htust, kus kehad p체체avad oma liikumisolekut s채ilitada, nimetatakse inertsiks.
Interferentsi max - lained liitumisel tugevdavad 체ksteist,kui pool lainepikkust on lainete k채iguvahe.
Iseasi on siis, kui v천nkuv punkt saab energiat juurde, n채iteks harmoonilise j천u allikalt.

Isoleeritud s체steem puudub nii energia- kui ka kajastab sooja 체lekannet ja s체steemis tehtud t철철d.
Induktiivsus on juhti iseloomustav f체체sikaline suurus, mis s천ltub juhi m천천tmetest ja kujust.
Induktsioonivoolu suund Vasak k채si; B peopessa; s천rmed v suunas; siis p철ial induktsioonivoolu suunas.

Inertsij천udu nimetatakse n채ivaks j천uks, sest see pole mitte kiirenduse p천hjus, vaid tagaj채rg.
Inertsj천ud - j천ud, mis m천jub kiirendusega liikuvates tausts체steemides paiknevatele kehadele.
Inflatsiooniline faas on seletuseks mitmele kosmoloogilisele vaatlusele, millel muud seletust pole, nimelt

Isobaarne protsess - s체ndmus, mille korral r천hk on j채채v e. isoprotsess, mis toimub j채채val r천hul.
Isotoop isotoobid on elemendid, kus on prootoneid tuumas sama palju, kuid neutronite arv
Isotoop keemilise elemendi tuum v천ib sisaldada erineva arvu neutroneid, kuid sama palju

Igiliikur on v천imatu! Soojusmahtuvus s천ltub vaadeldava aine M천ningaid m천isteid: kogusest.
Ii seadus keha kiirendus on v천rdeline talle m천juva j천uga ja p철철rdv천rdeline massiga.
Impulsimoment - f체체sikaline suurus, mis v천rdub keha inertsimomendi ja nurkkiiruse korrutisega.

Inerts on n채htus, kus keha v채lisj천udude lakkamisel v천i tasakaalustumisel s채ilitab oma
Inertsij천ud on tingitud tausts체steemist, milles keha vaadeldakse, mitte teiste kehade m천just.
Inertsij천ud on fiktiivne j천ud, ta on teooria lihtsustamiseks kunstlikult sisse toodud m천iste.

Interferentsi maksimumid ehk valguslainete tugevnemine toimub siis, kui liituvad samas faasis olevad lained.
Ioon on neg laetud osake, mis tekib, kui aatom haarab elektronkattesse elektrone juurde.
Isobaariliseks protsessiks nimetatakse j채채val r천hul p ja tingimustel m=conts ja M=conts toimuvat protsessi.

Ideaalgaas on gaas, mille molekulidel puuduvad m천천tmed ja molekulide vahel ei m천ju j천ude.
Inertsij천udu nimetatakse n채ivaks sellep채rast, et see pole kiirenduse p천hjus, vaid tagaj채rg.
Interferents - lainete liikumine, mille korral tekib ruumis v천nkumiste p체siv jaotusamplituudi

Isotoop Kujutavad endist 체he ja sama prootonite arvu, kuid erineva massiarvuga tuumi.
Isotoop - sama laenguga erineva massiarvuga element.Laenguarv-Z koosneb prootonite arvust.
Igas punktis on elektriv채lja j천ujoone puutuja sama suunaga nagu elektriv채lja tugevusvektor.

Iii printsiip entroopia kasvab suletud s체steemis toimuvate soojuslike protsesside k채igus.
Inertsus - on f체체sikas keha omadus, mis n채itab, kui raske on keha liikumisolekut muuta.
Inimloomuses on ikka olnud tahtmine tulevikku m천jutada v천i v채hemasti ees ootavat ennustada.

Interferentsi miinimum kui lained liituvad vastupidustes faasides, st k채iguvahesse 灌 mahub paaritu
Ideaalne gaas - reaalse gaasi mudel, mis kirjeldab seda 체ldist mis iseloomustab k천iki gaase.
Iseloomustavaks suuruseks on voolu tugevus, mis n채itab kui suur laeng l채bib juhiristl천iget aja 체hikus.

Isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, millel on erinev neutronite arv ja massiarv
Ideaalne gaas on h천re. 2. Energiakadu ei ole, molekuli kiirus j채채b p채rast p천rget samaks.
Ii etapp - Kokkupuutavas pilves tekivad v채ikesed tihendid, mida nim. Gloobuliteks (lad.

Iii seadus kaks keha m천jutavad teineteist v천rdsete kuid vastassuunaliste j천ududega.
Impulsi t채hiseks on p. Kehadevahelise m천ju v채ljendamiseks kasutatakse m천istet vastastikm천ju.

Interferents lainete liitumine mille tulemusena m천nes punktis valgus tugevneb ja teises
Ioonjuhtivusega elektrijuhid on vedelas olekus soolad ja elektrol체체did, n채iteks happe- v천i soolalahused.
Ioonside - Positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel tekib t천mme, mis neid koos hoiab.

Isotoobid on 체hesuguste keemiliste omadustega, kuid nad erinevad radioaktiivsuse suhtes.
Isotoop keemilise aine teisendid, mis erinevad 체ksteisest neutronite arvu poolest.
Impulss Impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist.

Induktiivsus iseloomustab pooli v천i m채hist (magnetvoo muutumine kutsub esile indukts.
Inertsiaalne tausts체steem on tausts체steem, kus kehtivad Newtoni 1. Seadus ja teised mehaanika seadused.
Inhibiitor 엖egatiivne katal체saator, aeglustab reaktsiooni (nt antioks체dandid)

Inimese silm on v천imeline eristama erineva lainepikkusega lained erinevus 5 nm v천rra.
Isegi 천li on miljonite aastatega taimestikku ja loomastikku salvestunud p채ikeseenergia.
Ilma p채ikeseta on v천imatu elada, inimesed ju armastavad P채ikest, kasv천i killukest temast.

Ilmad on kuivad, kasvavad laengud m채rgatavalt suuremaks kui niiskete ilmade puhul.
Impulsimoment p철철rleva liikumise jaoks kasutusele v천etud impulsiga analoogne suurus.
Impulss on j채채v suletud s체steemides, kus kehad on vastastikm천jus ainult omavahel.

Inertsiaals체steemid kiirenduseta, 체ksteisesuhtes 체htlaselt, sirgjooneliselt liikuvad kehad.
Inertsus on keha omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub teatud
Irdjuhiks nimetatakse juhti, mis on teistest juhtidest ja laetud kehadest v채ga kaugel.

Isotoobid on tuumad, mis sisaldavad sama arvu prootoneid, kuid erineva arvu neutroneid.
Ideaalne soojusmasin on selline, mis tagab isoleeritud s체steemis parima soojuse 채ra kasutamise.
Ii seadus Planeedi raadiusvektori poolt v천rdsetes ajavahemikes kaetud pindalad on

Induktsiooni elektromotoorj천ud on pinge magnetv채ljas liikuva juhtmel천igu otstel, kui juhtmes puudub vool.
Indutseerib - neis vahelduva emj., mis muutub sama sage- dusega kui magnetvoog poolides.
Inertsiaalne maapind, liikumisvahendid mis liiguvad 체ksteise suhtes sirgjooneliselt.

Inertsimoment on massiga analoogne suurus p철철rdliikumise puhul fikseeritud telje 체mber.
Infraheli on helilaine sagedusega 16 Hz, 천hus on nende lainete pikkus 체le 20 meetri.
Infraheli eest on raske end kaitsta, sest see tungib seintest l채bi oluliselt n천rgenemata.

Integraal m채채ramata integraaliks nimetatakse funktsiooni algfunktsiooni leidmist
Interferents - lainete liitumine, liituda saavad ainult 체hesuguse lainepikkusega lained.
Isoprotsessid on protsessid, mille puhul 체ks makroskoopilistest parameetritest on j채채v.

Isotoop - mingi keemilise elemendi aatomite t체체bid,mis erinevad massiarvu poolest.
Inertsus on keha 체htlase sirgjoonelise liikumise v천i paigaoleku s채ilimise omadus.
Infrapunane kiirgus on laialdaselt kasutuses USA kliinikutes v채hihaigete suu lihaskesta ravis.

Ioon - suitsuandur (fotol t철철 p천him천te) sisaldab k체ll radioaktiivset ainet.
Isotoop keemiline element, mille prootonite arv on sama, neutronite arv erinev.
Igm P-s체steem. 1927.a avastatud P-antigeen on Parvoviiruse B19 retseptor.

Inerts - keha p체체ab oma liikumisolekut s채ilitada New. II seadus- liikumishulga
Inertsiaalne tausts체steem - tausts체steem, mis liigub 체htlaselt sirgjooneliselt v천i seisab paigal.
Inertsmoment I n채itab p철철rleva keha osade massi jaotust p철철rlemistelje suhtes.

Infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalgust kiirgavad k천ik soojad v천i kuumad kehad.
Iseloomustamiseks on kasutusele v천etud f체체sikalised suurused: v천nkeamplituud, periood ja
I ruumpaisumisel on vedelike ja gaaside ruumala muudud v천rdelised temperatuuri muutudega.

Impulsimoment - ehk punktmassi p철철rlemishulk, impulsi ja trajektoori k천verusraadiuse
Impulss p kg*m/s Keha kiirus v m/s Vabalangemise kiirendus g 9,8 m/s2
Impulss - on f체체sikaline suurus, mis v천rdub keha massi ja kiiruse korrutisega.

Induktiivsusega vooluringis on selleks p천hjuseks voolu takistav endainduktsiooni elektromotoorj천ud.
Induktsioonvool - on elektrivool, mis tekib suletud juhtmekeerus magnetv채lja muutumisel.
Inertsus on keha omadus, mis iseloomustab selle v천imet liikumisolekut s채ilitada.

Igiliikur perpetuum mobile seadmed, mis teevad t철철d energiat kasutamata.
Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetv채li takistaks muutust, mis voolu p천hjustab.
Inertsiks nimetatakse n채htust, kus kehad p체체avad oma liikumisolekut s채ilitada.

Inertsimoment - I n채itab p철철rleva keha osade massi jaotust p철철rlemistelje suhtes.
Inertsmoment on 3.0 kg m2, kui ta k채ed on laiali, ja 2.2 kg m2, kui k채ed on rinnal.
Inerutsus on keha omadus, mis n채itab keha Impulsi j채채vuse seadus- suletud sust.

Inimese hing on materiaalne ja koosneb samuti aatomeist, inimese surres need hajuvad.
Intensiivseteks nimetatakse neid mis ei s천ltu valitud s체steemi suurusest v천i massist.
Interferentsi maksimum kui lained liituvad 체hesugustes faasides, st k채iguvahesse 灌 mahub

Ioonsaba on sirge, punaka tooniga heledam tolmusaba k천verdub komeedi liikumisel.
Immobilaiser on auto 채randamisvastane seade, mille aktiveerimisel auto ei k채ivitu.
Induktsiooni elektromotoorj천ud on v천rdeline 체mbritsetud pinda l채biva magnetvoo muutumise kiirusega.

Induktsioonivool on elektrivool, mis tekib suletud juhtmekeerus magnetv채lja muutumisel.
Inerts - keha soov s채ilitada oma kiirust p채rast teise keha m천ju l천ppemist.
Inertsi peatelk - inertsikeset ehk raskuskeset l채bivad omavahel risti asetavad teljed.

Isa jean - Jacues oli edukas mees, omades maja Lyonis ning suvilat Poleymieuxis.
Isoprotsessideks nimetatakse selliseid protsesse, mille k채igus mingi kindla gaasikoguse
Ideaalne tasalaine on laine, millel on 체ks kindel lainepikkus, sagedus ja v천nkeperiood.

Imaginaarajas on mulli k천ige t천en채osem lugu t채iesti sile ja 체marik p채hklikoor.
Inerts - n채htus, kus k천ik kehad p체체avad oma liikumise kiirust s채ilitada.
Inerts - n채htus, kus k천ik kehat p체체avad s채ilitada oma liikumise kiirust.

Interferents - n채htus, kus kahe v천i enama laine liitumisel tekib uus lainemuster.
Ioon on sf채채riline kera, mille elektriv채li on ruumis 체htlaselt jaotunud
Isolatsioonitakistus 혻kondensaatori혻takistus혻nimipingest혻madalamale혻 alalispingele

Isoprotsessiks nimetatakse oleku muutumist, kus olekut iseloomustav parameeter j채채b
Isotermses protsessis on temperatuur konstantne, r천hk ja ruumala p철철rdv천rdelises seoses.
Impulss - on vektoriline suurus, mis on v천rdne massi ja kiiruse korrutisega.

Inertsus keha omadus, mis n채itab, kui raske on keha liikumisolekut muuta.
Integraali summana - kusjuures nad k천ik on integraalid aja, mitte koordinaatide j채rgi.

Isoprotsessid protsess, mille puhul 체ks oleku parameetritest on j채채v suurus.
Impulss keha impulls ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis.
Inertsiaals체steemid tausts체steemid, mis liiguvad 체ksteise suhtes ilma kiirenduseta

International commission on Radiological Protection Rahvusvaheline Radioloogiakaitse Komisjon
Ises체ttimine on mootorile kahjulik ning v채hendab selle kasutegurit ja v천imsust.
Isokooriliseks nimetatakse protsessi, kus gaasi ruumala on konstantne V=const, siis

Induktiivtakistus on seda suurem, mida suurem on pooli keerdude arv ja voolu sagedus.
Inertsiaalne tausts체steem tausts체steem,kus kehtivad k천ik mehaanikaseadused ja Newtoni I
Isotoobid on 체he ja sama aine aatomid, mis erinevad neutronite arvu poolest.

Isotoop - Element, mille prootonite arv on sama, aga neutronite arv erinev.
Induktiivsus on L. Seejuures on ? vahelduvvoolu ringsagedus * Mahtuvustakistust
Inerts n채htus, kus kehad 체ritavad oma liikumisseisundit s채ilitada.

Inertsimoment on v천rdeline j천umomendiga ja p철철rdv천rdeline nurkkiirendusega.
Infravalgus on n채htavast valgusest pikema lainepikkusega elektromagnetlained.
Inimsilmale on ultraviolettkiirgus n채htamatu, putukad tajuvad seda osaliselt.

Interts n채htus,kus kehad p체체avad oma liikumise kiirust s채ilitada .
Ioniseeriv kiirgus on v천imeline aatomitest ja molekulidest elektrone v채lja l철철ma.
Iseloomulik v채listunnus on tagasil철철- gid karburaatorisse, mis sarnanevad aevastamisega.

Isoleeritud s체steem s체steem, kus ei teki elektrilaenguid juurde ega ei h채vi neid
Ii printsiip protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund.
Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund 체htib kiirusvektori suunaga.

Impulss on vektor, mis on v천rdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega.
Induktiivtakistus - takistus, mille tekitab vahelduvvoolu ahelasse l체litatud pool.
Ioonsaba on suunatud alati P채ikesest eemale ja koosneb laetud osakestest,

Ioonsaba 혻laetud혻osakestest,혻mis혻on혻suunatud혻P채ikesest혻eemale.
Isobaarne protsess - tegemist on protsessiga, mille puhul j채채b r천hk konstantseks.
Isotermiline protsess - protsess kus const temp on antud gaasihulga V p철철rdv천rdeline

Impulsimomendi muutus on v천rdeline j천umomendiga ja toimub j천umomendi 깤 M =I 깤琯
Induktsioon ON PINGE TEKE ELEKTRI JUHIS, KUI SEE LIIGUB L횆BI MAGNET V횆LJA.
Induktsioonvoolu magnetv채li on keerus m천juvale v채ljale vastassuunaline (takistab magnetvoo

Inertsimoment on p철철rleva keha inertsi m천천t, massi analoog kulgliikumisel.
Inimesele ohtlik - 4 Sv 17. 慣- ja 棺- kiirte eest kaitseb iga k채ep채rane varje.
Interferents - lainete liikumine, mille tulemusena lained kas tug.v천i n천rg.

Ionosf채채r on atmosf채채ri osa, mis on p채ikesekiirguse poolt ioniseeritud.
Isoprotsess on selline protsess, kus 체ks olekuparameetritest on konstantne.
Isotermiliseks nimetatakse protsessi, mille k채igus gaasi temperatuur ei muutu.

Ienergia on ligikaudu 1eV. Seega m천천detud tulemus ei ole v채ga kaugel.
Inerts on n채htus, kus kehad p체체avad s채ilitada oma liikumiskiiruse.
Inimeste k채es on j채rjest v천imsam tehnika ja 체ha suuremad energiaressursid.

Inimorganismil on v채ga mitmekesised v천imed, mis tunduvad lausa uskumatutena.
Inklinatsioon - nurk, mis tekib Maa magnetv채lja ja horisontaaltasandi vahel.
Intervall kahe s체ndmuse e. punkthetke vastastikune eraldatus ajas ja

Isobaarilisel protsessil on ideaalse gaasi ruumala v천rdeline absoluutse temperatuuriga.
Isobaarses protsessis on r천hk konstantne, ruumala ja temperatuur v천rdelises seoses.
Isokoorses protsessis on ruumala konstantne, r천hk ja temperatuur v천rdelises seoses.

Isotermne protsess - tegemist on protsessiga, kus temperatuur j채채b konstantseks.
Ivanenko prooton - neutronmudel: Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest
Ideaalgaasi siseenergia on v천rdeline tema temperatuuriga: U = c T, kus c on konstant.

Igg K-s체steem. Proua Kelli seerumis 1946.a avastati antigeen.
Impulsimoment - Punktmassi impulsi ja trajektoori k천verusraadiuse korrutis.
Inertsus on keha omadus avaldada vastupanu oma liikumisoleku muutusele.

Intensiivsusele on v천imalik m채채rata teatud vea piires selle vanus aastates.
Ioonilist sidet on otstarbekas vaadelda elektrostaatilise teooria seisukohalt.
Isev천nkumine - v천nkumine, mie korral v천nkuv voolutugevuse ja pinge vahel.

Isohooriline - V-const nt: gaasi kuumutam gaasiballoonis j채채val ruumalal.
Isokooride ehk samaruumalak천verate graafikud on toodud joonisel 6 (a-c).
Isoprotsessiga on tegu siis, kui 체ks kolmest olekuparameetrist on muutumatu.

Isoprotsessiks nimetatakse protsessi, kus 체ks olekuparameeter on konstantne.
Ideaalne soojusmasin on ideaalse gaasiga Carnat셢 ts체klit sooritav soojusmasin.
Impulss on j채채v, kui sellele s체steemile ei m천ju v채liseid j천ude.

Inerts on keha omadus s채ilitada keha paigalolek v천i liikumissuund.
Isobaariline protsess on ideaalse gaasi r천hk v천rdeline absoluutse temperatuuriga.
Isohooriliseks nimetatakse protsessi, mille k채igus gaasi ruumala ei muutu.

Isokooriliseks nimetatakse protsessi, mille k채igus gaasi ruumala ei muutu.
Isomeraasid katal체체sivad struktuurseid muutusi 체he molekuli sees.
Isoprotsessid protsessid, mille k채igus 체ks olekuparameeter ei muutu.

Isotoobid - erineva massiarvuga tuumad, milles on sama arv prootoneid.
Inerts on n채htus, kus keha 체ritab oma liikumisolekut s채ilitada.
Io pinnal on palju m채gesid, millest mitmed 체letavad Mount Everesti.

Iriidiumisisalduse - 30 korda suurema kui varasemates ja hilisemates kihtides.
Isokoorne protsess - tegemist on protsessiga, kus ruumala j채채b konstantseks.
Isotermiline protsess gaasi oleku muutus, mille korral temperatuur on j채채v.

Isotoop - Sama j채rjekorranumbriga, kuid erineva massiarvuga tuumad
Impulsimoment Keha impulsi ja trajektoori k천verusraadiuse korrutis.
Induktsiivsus on v채ga oluline m천iste elektriv천rkude projekteerimisel.

Inerts keha v천ime s채ilitada oma liikumist v천i paigalseisu.
Inertsiks nimetatakse keha p체체et s채ilitada oma liikumise kiirust.
Iriidiumianomaaliaid on avastatud 30 kohas Euroopas, Uus-Meremaal ja Ameerikas.

Isobaariliseks nimetatakse protsessi, mille k채igus ei muutu gaasi r천hk.
Isobaariliseks nimetatakse protsessi, mille k채igus gaasi r천hk ei muutu.
Ideaalne gaas on gaasi mudel, mis rahuldab alati selle olekuv천rrandit.

Impulssmoment on kehade p철철rlemise ja tiirlemisega m채채ratud suurus.
Inertne mass - m채채ratakse j천u poolt kehale antava kiirenduse kaudu.
Inklinatsioon - Maa magnetv채lja ja horisontaaltasandi vahel olev nurk.

Isegi s천jav채em채채rustikes on sees punkt, mis keelab sildade 체letamise marsisammul.
Isotermiline on gaasi oleku muutus mille korral on temperatuur j채채v.
Isotoop on aatom 체he elemendi puhul ,kus on erinev arv neutrone.

Inerts On n채htus kus, keha p체체ab s채ilitada oma kiirust.
Inertsus on keha omadus p체체da s채ilitada oma liikumise kiirust.
Interferents Mitme laine liitmine, kus tekib 체ks resultantlaine.

Ioonside on positiivse ja negatiivse iooni vahel tekkinud t천mme.
Iseeneslik protsess t채hendab suletud s체steemi l채htudes makrok채sitlusest.
Isohooriliseks nimetatakse j채채val ruumalal V ja tingimusel m = const.

Ideaalgaas gaas, mille molekulide vahel vastastikm천ju puudub.
Isokooriline protsess gaasi oleku muutus, mille korral ruumala on j채채v.
Isotroopiaga on tegemist juhul, kui aine omadused ei s천ltu suunast.

Induktsioonvool magnetv채ljas liikuvas juhtmes tekkiv elektrivool.
Inertia - - loidus, laiskus) kui v천imele s채ilitada oma olek.
Inimkond on alates tule avastamist pidevalt kasutanud energiat.

Inklinatsioon nurk maa magnetv채lja ja horisontaaltasandi vahel.
Inkvinatsioon nurk Maa magnetv채lja ja horisontaaltasandi vahel.
Ionisatsioonienergia energia, mille tulemusel elektron lahkub aatomist.

Iseloomu v채ljaselgitamine on aga h채davajalik tema p체sivuse kindlakstegemiseks.
Isobaariliseks nimetatakse j채채val r천hul p ja tingimusel m = const.
Isokooriliseks nimetatakse protsessi, kus gaasi ruumala on konstantne

Isotermiliseks nimetatakse j채채val temperatuuril toimuvat protsessi.
Illustreerivad fotod on v천etud mitmetelt erinevatelt veebilehek체lgedelt.
UFO
Impulsi t채hiseks on p, massi t채hiseks on m ja kiiruse t채hiseks on v.

Impulsimoment on kauguse r ja impulsi p = m v korrutis: L = m v r .
Infraheli - heli, milles r천hu muutumise sagedus on alla 20 Hz.
Inimese silmale on vaja suuremat hulka kogust valgust, et keha n채ha.

Inklinatsioon - Nurk maa magnetv채lja ja maa horisontaalpinna vahel
Isegi paberileht on talle l채bimatu t천ke, r채채kimata inimese nahast.
Isobaariline protsess gaasi oleku muutus, mille korral r천hk on j채채v.

Impulss liikumishulk keha massi ja kiiruse korrutis.
Impulss keha massi ja kiiruse korrutis p=mv 체hik kg*m/s
Induktiivsus on v채ikesed, mist천ttu v천nkesagedus on v채ga suur.

Inerts on keha omadus s채ilitada liikumise suund ja kiirus.
Inerts KEHA혻P횥횥AB혻S횆ILITADA혻LIIKUMISE혻KIIRUST.혻
Inerts on keha omadus s채ilitada liikumise kiirus ja suund.

Inertsimoment - Steineri valem r:l=Lo+mr2, def mingi telje suhtes.
Inertsimoment on tema massi ja p철철rlemisraadiuse ruudu korrutis.
Inertsus - keha omadus, et keha kiiruse muutmiseks kulub aega

Infrapunane - , ultraviolett- ja r철ntgenkiirgus on n채htamatud.
Inimkeskses k채sitluses on keskkonnaproblemid inimeste eluh채irivad tegurid.
Interferents n채htus, kus lainete liitumisel tekib uus muster

Isotermiline protsess on protsess kus konstantsel temperatuuril ( t 0 ) on
Isotoobid on 체he ja sama keemilise elemendi erinevad aatomid.
Isotoopideks nimetatakse 체he elemendi erineva massiarvuga tuumi.

Inertsiaals체steemid on tausts체steemid, milles kehtib Newtoni I seadus.
Inertsij천ud on j천ud, mis p천hjustab tausts체steemi kiirendust:
Inertsimoment on aga konstantne siis, kui keha kuju on muutumatu.

Inertsj천ud - J천ud, mille p천hjustab tausts체steemi kiirendus.
Infravalgus - kiirgavad k천ik kuumad kehad (p채ike, h천천glamp)
Interferents on see, mis teeb seebimullid nii mitmev채rviliseks.

Isa Tallinnas merev채e 체leajateenija- allohvitser.
Iseloomustavad suurused Seismilisi laineid m천천detakse seismomeetriga.
Isobaariline on gaasi oleku muutus mille korral on r천hk j채채v.

Isokooriline on gaasi oleku muutus mille korral on r천hk j채채v.
Isotermiline protsess - nim gaasi oleku muutumist j채채val temperatuuril.
Isotroopia f체체sikaliste omaduste mittes천ltuvus suunast.

I tuumareaktsioon - 1919.a E Rutherford , He + N-> O+ H, alfa osake.
Impulsimoment on vektor, mis on suunatud pikki p철철rlemistelge.
Impulsimuut on v천rdne j천u ja j천u m천jumise aja korrutisega.

Inferferents mitme laine liitumist 체heks resultantlaineks
Inimese silm on v천imeline eristama erineva pikkuse laineid
Isobaariline protsess on protsess, kus r천hk ei muutu ehk on konstantne.

Impulsiks nimetatakse keha massi ja tema kiiruse korrutist.
Impulss on vektor . P=mv 43.Impulss s천ltub keha massist.
Inerts - kehade p체체d s채ilitada oma liikumise kiirust.

Inertsiaals체steem - tausts체steemi milles kehtivad Newtoni seadused
Inertsus keha omadus/v천ime liikumisv천imet s채iltada.
Inimh채채l - 60- 1200 Hz 7. Heli iseloomustavad suurused

Isoprotsessid - gaasi 체helt olekult teise 체lemineku protsess.
Isotermiline protsess s체steemi olek muutub j채채val temperatuuril.
Igamehel on oma t천de, 체kski t천de pole teisest t천esem.

Impulssiks nim. f.s, mis v천rdub keha massi ja Ja sirgjoon.
Induktiivsus on L. Seejuures on vahelduvvoolu ringsagedus.
Indutseeritud elektriv채li on see ,mis paneb elektronid liikuma piki juhet.

Inerts - kehade kalduvus oma liikumisolekut s채ilitada.
Infrapunakiirgus on leidnud laia rakendust ka arstlikus praktikas
Iseloomustava graafiku kuidas muutub vankrikeste asend aja jooksul.

Isoprots gaasis - isoterm,isobaar,isohoor.isoterm-j채채val temp.
Isoprotsessid on soojusprotsessid 체he muutumatu parameetriga.
Igale operaatorile on v천imalik vastavusse seada nn kaasoperaator.

Ilu - toravere-observatooriumi-umbruses?id=71037635
Impulsimoment impulsi ja tema k천verusraadiuse koorutist.
Induktsioonkuumutusega wok - pliit on v채ga turvaline ja keskmiselt kiire.

Inertsiaalne tausts체steem tausts체steem, milles kehtib inertsiseadus.
Inertsiaalne tausts체steem on tausts체steem,kus kehtivad Newtoni seadused.
Inertsiaalsed tausts체steemi - keha kiirus ilma teise keha m천juta ei muutu.

Inferents - mitme laine liitumine 체heks resultantlaineks
Insolatsioon on maksimaalne juunis ja minimaalne detsembris.
Ioonilisest sidemest on vesinikside ligikaudu 10 - 20 korda n천rgem.

Iris - vikerkaar), millest tuligi iriidiumi nimetus.
Isoleeritud s체steem - puuduvad v채lisj천ud v천i nad kompenseeruvad.

Isotermiline - s체steemi olek muutub j채채val temperatuuril.
Isotroopia on see, kus kristalli omadus ei s천ltu suunast.
Ilmaselge on see, et maailmaruum aina paisub ja avardub.

Induktiivtakistus - XL- on tingitud endainduktsiooni n채htusest.
Inertsikeskme kiirus on rc diferentsiaal aja j채rgi: p철철rlemisel.
Infraheli on kasutatud kontsertidel ja teatrietendustel.

Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm.
Intrigeerivalt on tuvastatud, et Merkuuril leidub j채채katet.
Iooon on laengu omandanud aatom v천i aatomite r체hm.

Isoprotsess - Protsess, kus 체ks olekuparameeter ei muutu.
Isotoobid on Mendeleejevi tabelis 체hes ja samas ruudus.
Ilma jututa - lapsed imiteerivad, zestikuleerivad v천luri