Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Idatuuled idatuuled on püsivad tuuled, mis puhuvad poolustest parasvöötme suunas.
Informatsioon maa - ameti mullakaardi andmebaasist: Mulla nimetus: LkG(LG1) Komponent 1: LkG 85% Komponent 2: LG1 15% Lõimis 1: l130 Lõimis 2: l80-120/ls_2 Võrdlus Maa-ameti ja meie andmete kohta: Võib öelda, et meie andmed ning Maa-ameti mullakaardi andmed langesid kokku mulla nimetuse osas, kuna mullakaart näitas, et 15% ulatuses on tegemist leede-gleimullaga, milleks ka meie selle määrasime.
Isoetes on näiteks laialt levinud selgeveelistes mägijärvedes mitmetes kliimavöötmetes. Kasutatakse mõistet soontaimed (vascular plants), mis hõlmab nii õis- kui sõnajalgtaimi. Magevete soontaimi jagatakse kaldavee-, ujulehtedega, uju- ja veesisesteks taimedeks.Nende levik sõltub konkreetsetest tingimustest.
Informatsioon maa - ameti mullakaardi andmebaasist: Mulla nimetus: LP Lõimis: v°_3sl30-60/v°_3ls_1 Huumushorisondi tüsedus: 30-35 cm Võrdlus Maa-ameti ja meie andmete kohta: Meie andmed ning Maa-ameti mullakaardi andmed ei langenud kokku mulla nimetuse osas ega ka lõimiste osas.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Insolatsioon – Päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal-ja kaldpinnale; insolatsioonatmosfääriülemiselpiiril(S’): S’= S * sinh☺, kus S - insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril, kui päikesekiired langevad pinnaga risti, h☺- päikesekiirte langemisnurk Solaarkonstant(S)-Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus; S = 1380 ± 30 W/m2 ; (S = 2,00 ± 0,04 cal/cm2 *min1)
Idatüüpi rabad on kumertad ja neil puudub selgesti väljakujunenud järsk nõlv. Idatüüpi rabadel kasvab hanevits, mis on meie aladele tulnud idast, läänetüüpi rabades puudub. Viimasel leidub aga raba-jänesvilla ja porssa, mis on läänepoolse päritoluga.
Ilm on meteoroloogiliste elementide kompleks antud kohas antud ajahetkel (mõõtmismomendil). Kliima on antud kohale iseloomulik ilmade režiim pika ajavahemiku vältel (vähemalt 30 aastat). Tänapäeval vaadeldakse kliimat kui kliimasüsteemi.
Igale ajastule on olnud omased teatud tõekspidamised, mis sümboolselt on väljendunud ka arhitektuuris ja aiakunstis. Kaasaegses infoühiskonnas puutuvad vähesed kokku “päris loodusega”. Asulakeskne elukorraldus soosib asulakeskseid tegevusi.
Informatsioon maa - ameti mullakaardi andmebaasist: Mulla nimetus: LPG Lõimis: sl80/+ls_1 Huumushorisondi tüsedus: 0/th23 Võrdlus Maa-ameti ja meie andmete kohta: Andmed ei kattunud mulla nimetuse osas, kuid kattusid osaliselt lõimiste osas.
Informatsioon maa - ameti mullakaardi andmebaasist: Mulla nimetus: S''' Lõimis: t_1100/t_250 Võrdlus Maa-ameti ja meie andmete kohta: Võib öelda, et meie andmed ja Maa-ameti mullakaardi andmed langesid kokku mulla nimetuse osas.
Isomorfism - nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt.
Informatsioon maa - ameti mullakaardi andmebaasist: Mulla nimetus: Ko Lõimis: v°_3sl40/v_3ls_1 Huumushorisondi tüsedus: 30 cm Võrdlus Maa-ameti ja meie andmete kohta: Andmed langesid kokku mulla nimetuse osas.
Iib põltsamaa - Jõgeva – domineerivad juba leetjad mullad ja analoogsed soostunud mullad IIc Maidla-Peressaare – natuke kehvem piirkond, sest siin on juba ka piisavalt palju mittetüüpilisi muldi.
Istutamisel on oluline jälgida, et puu ümber oleks piisavalt mulda, kuhu juured saaksid kinnituda: väikestel puudel 3x3 meetrit, keskmistel 3,5x3,5 meetrit ja suurtel puudel 4,5x4,5 meetrit.
Informatsioon maa - ameti mullakaardi andmebaasist: Mulla nimetus: AM''' Lõimis: t_3100 Võrdlus Maa-ameti ja meie andmete kohta: Meie andmed ning Maa-ameti andmed langesid suures osas kokku.
Ii väljauhte e. eluviaalhorisondid El (A2; EL; E; Ael) – lessiveerunud, Ea (E; El) – leethorisont, Egl (A2, Aelg, Elg) – näivleetunud III Sisseuhte e. illuviaalhorisondid
Insolatsioon – Päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal- ja kaldpinnale; insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril (S’): S’ = S * sin h☺,
I klass - riiklikud kõrgusvõrgud; II klass- riiklikud kõrgusvõrgud; III klass- kohalikud võrgud; tehniline- mõõdistamisvõrgud.
Iva vigala – Palju savimuldi. Lõimiselt raskemad mullad IVb Pärnu- Ilma korraliku kuivenduseta pole põllupidamist mõtet edendada.
Iiia tartu - Viljandi – kõige viljakamate muldadega (eriti Viljandi). Siin on väga palju üleminekumuldadena leetjaid muldi.
Iii variant – Talu raskuskeskme arvutamine põllumajanduskõlvikute järgi, arvestades erinevate kõlvikuliikide veokoormust.
Imetajad on soojaverelised selgroogsed loomad, kes omavad higinäärmeid, karvkatet ja toidavad oma järglasi piimaga.
Ingerjad on Eestis laialt levinud paljudel taimedel, kuid uuemad andmed teraviljade kahjustamisest meil puuduvad.
Inglisestiili ehk vabakujulisel lahenduse kompositsiooni osadeks on: massiiv, salu, grupp, solitäär ja lillepeenar.
Iii variandis on samuti arvestatudpõllumajanduskõlvikuid, aga ka erinevate kõlvikuliikide veokoormuskoefitsente.
Ibe - ja füüsikalise savi sisalduselt on leetjate muldade profiil vertikaalselt diferentseerunud.
Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore ülemine osa.Igikelts katab ligi 25% Maa pinnast.
Iekst – eksfiltratsioon (esineb harva, põhiliselt karstialadel) A- akumulatsioon s- sidumatus
Iiic põlva - Valga – dmoneerivad praktiliselt ainult näivleetunud ja analoogselt soostunud mullad.
Indikaatortaimed on kohastunud kindlale pH-le. Näiteks rabas kasvab huulhein, seega on keskkond happeline.
Infiltratsiooniveed - põhjavesi mis moodustub pinnavee ja sademete infiltreerumisel (valdav osa põhjavetest)
Ii settekivimid – on tekkinud veekogude põhja, mis võivad olla mineraalsed setted, orgaanilised või
Igas rühmas on loendatud seal esinevad turbaliigid. Seni on eestis leitud 55 erinevat turbaliiki.
Isasloomadel on kurgu all sinakas häälepõis, mis täispuhutult võib olla koguni pea suurune.
Isostaasia – maakoore plokkide vertikaalne liikumine gravitatsioonilise tasakaalu suunas.
Imetajad on väga kohanemisvõimelised, mistõttu leiame neid igalt kontinendilt.
Insolatsioon – nim Päikeselt saabuvat kiirgusvoogu horisontaal- või kaldpinnale.
Isomorfismiks nimetatakse ühe elemendi asendumist teisega mineraali kristallvõres.
Ilmnoglatsiaalsed - liustike või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid
Inimtekkelised paisjärved – tavaliselt pikliku väljavenitatud kujuga ja suhteliselt madalad.
Iooniline side - Ioonilise sidemega mineraalid on enamasti täiusliku lõhenevusega.
Islandi n - rannikut ei loeta Arktikasse, sest jäätumine seal ebaregulaarne.
Isotermiaks nimetatakse situatsiooni, kui õhutemperatuur kõrgusega ei muutu.
Infrapuna - (soojus-) kiirgus 760....1000000nm (1mm) raadiolained: üle 1mm
Iia pandivere – domin leostunud ml. kohtame ka rähkmuldi IIb Põltsamaa-
Irdjää – nn “surnud” jää, liikuvast liustikust eraldunud osa
Ioonstruktuuris on anioonidel suuremad mõõtmed ja katioonidel väiksemad.
Islandi miinimum on püsiv madalrõhuala keskmega Islandi saare läheduses.
Inklinatsiooninurk e. Maa magnetvälja horisontaal ja vertikaalkomponent.
Insat – Insat katab kogu India ning jälgib ka mussoone.
Istutused on hõredamalt kui masiivides, nägemaks igat puud.
Idiokromaatiline värvus – tuleneb mineraali struktuuri mood osakestest.
Ii variandis on arvestatud ainult põllumajanduskõlvikuid.
Infrapuna - (soojus-) kiirgus 760...1000000 nm (1mm)
Igikelts - maakoore ülemiste kihtide jäätumine.
Intrusioon – magma liikumise protsess maakoores.
Infiltratsiooniline põhjavesi – sõltub suuresti sademete hulgast.
Iseloomuga tuultele on antud palju erinevaid nimetusi.
Iinf – põhjavee infiltratsioon



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun