Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Vote UP
0
Vote DOWN
Istandike kogupindala on 140 miljonit ha. Mitmesuguse vee- ja pinnasekaitse funktsiooniga istandike pindala moodustab 22 % ja peamiselt intensiivseks puidu tootmiseks rajatud istandike pindala 78 (Global Forest Resource). Aastas rajatakse maailmas ligikaudu 4,5 miljonit hektarit uusi kiirekasvuliste puuliikide istandikke. Enamasti majandatakse neid intensiivselt, nad on suure tootlikkusega ning annavad kvaliteetset tarbepuitu . Suurima kultiveeritud puistute pindalaga riigid on ülekaalukalt Hiina ja India.
Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
Vote UP
0
Vote DOWN
Istutamine on raske; Hooldamise viisid ja võtted valitakse lähtudes Puude nõutava minimaalse arvu ühel hektaril ja Istutatakse 3 liiki istutusmaterjali (taimi): metsakultuuri seisundist, vanusest, arvesse võetavate puude minimaalse Seemikud - 1-2(3) aastased, seemnest kasvanud liigilisest koosseisust ja kasvukohast.
Materjalid metsanduseks
Vote UP
0
Vote DOWN
Isas - ja emasõied on 0,55-0,65 g/cm3; kõva, hajulisooneline, Vahemere kirdeosa Lehed asetsevad vahelduvalt, suured, väikesed, asuvad eraldi kerajates valkjashalli malts- ja punakaspruuni riigid kuni Kesk- sõrmjalt hõlmised lihtlehed; puhkevad Pikk iga. õisikutes, emasõisikud on lülipuiduga.
Puud
Vote UP
0
Vote DOWN
Iseloomulikumaks liigiks on lubikas, mitmed tarnaliigid, lamba- ja punane- aruhein, h. nurmenukk, värv- ja hobumadar, angerpist jt. Samblaid vähe, kasvavad nad eeskätt mikrokõrgendikel: metsakäharik, roossammal, tähtsamblad jt. Kultiveeritakse Mä istutamise teel 7000 tk hektarile.
Eksami kordamisküsimuste vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Istutamise eelised - kordamineku tõenäosus on Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende ja raiejäätmetega tugevdatud suurem ja uuenemine kiirem rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja kokkuveoteedel. Istutamist tuleks eelistada järgmistel juhtudel: majandamisel.
Materjalid metsanduseks
Vote UP
0
Vote DOWN
Iseseisvat riiki on võimaldanud omandi koondumist selliste isikute valdusesse, kes on valmis pikaajalisteks investeeringuteks. Ühinemine organisatsioonidesse on toimunud sedavõrd, kuidas kasvas metsaomanike vajadus saada kaasatud poliitilistesse protsessidesse.
EESTI METSANDUS 2011
Vote UP
0
Vote DOWN
Isasõied on silmatorkava Suhteliselt pehme ja kerge, tihedus 450- Euroopa; Põhja- lühivõrsetel väiksemad ja lühemad Lühikese värvusega- hele- kuni 500 kg/m3; sirgekiuline, üleni valkjas; Ameerikas; Põhja- peensaagja, hambulise, lainelise, eaga.
Puud
Vote UP
0
Vote DOWN
Ii grupp - kasv madal, tavaliselt 3-5 m kõrge; 1. Kitsaskoonusja võraga: 'Wills Zwerg'; 'Concinna'; 2. Laikoonusja võraga: 'Compressa'; 'Conica'; 3. Kerajad: 'Globosa'; 4. Leinavormid: 'Acrocona'; 'Reflexa'; 5. Värvilised okkad: 'Aurea Magnifica';
Dendroloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Igi - või suvehaljad; keskmised kuni väga suured ja ülikõrged puud, mille oksad pole männases; koor noorena ja keskeas õhuke, Sugukond Käbid kerajad või Taxodiaceae väga vanas eas paks; koorekiud eralduvad sooküpressilised ovaalsed.
Puud
Vote UP
0
Vote DOWN
Iseloomulikumaks tunnuseks on viljakus. kirjeldustes “O”. Metsakõduhorisont on valkude ja ligniini vahekord: mida suurem on Kliimategurite kõrval on muld üheks peamiseks metsahuumuse ehk huumusprofiili üheks ligniinisisaldus, seda aeglasem on lagunemine.
Materjalid metsanduseks
Vote UP
0
Vote DOWN
Isolaator on põlenud hambuliseks, elektroodid ebaühtlaselt põlenud, isegi korrudeerunud – vale bensiin, küünal ei ole korralikult kinnitatud, süütemoment on vale, bensiinis on väga palju õli, küünal on vale.
Mootorsaed - referaat
Vote UP
0
Vote DOWN
Iii klass - kaasvalitsevad, keskmise kasvuga vihmavarjutaoline võra, mis kasutab ratsionaalselt olenevalt hiliskülmadeks (mai, juuni) ja puud. Nõrgemalt arenenud tüvi ja väiksem võra, vähest valgust.
Materjalid metsanduseks
Vote UP
0
Vote DOWN
Ist - ühenduse iseloom, mis määrab kahe ühendatava detaili tugevuse, tiheduse või nende vastastikuse liikumisvõimaluse, määrab liite iseloomu, sõltub pingu või lõtku määratud suurusest.
Puidutöötlemine I, II, III
Vote UP
0
Vote DOWN
Isaskäbid on ovaalsed või piklikud Puit on küpspuiduline,st.ristlõike ,värvuselt kollased,rohekad,punkad Okkad kinnituvad ümardunud alustega välisosa ei erine tervel puidul värvuse või purpursed.
Puud
Vote UP
0
Vote DOWN
Iva – enam-vähem ühtlaselt paiknevate okstega IVb – ühepoolse võraga V klass – rõhutud puud tervikuna üldise võrastiku alla jäänud puud, jaotatakse: Va – surevad Vb – surnud puud
Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Isaskäbid on kerajad ja astsevad Puit sarnaneb kuuse või euroopa nulu mõõdunud aasta võrse okaste Tahab parasniisket Okkad on lamedad , lühikesed 0,5..2cm puidule,ilma selgelt eritatava vahel.
Puud
Vote UP
0
Vote DOWN
Inimarengu näitajatest on SKT kasv Eestis olnud üks kiiremaid maailmas nii viimasel kümnendil (2000– 2007) kui ka võrdluses aastaga 1990 ehk vahemikuga enne 1990-ndate esimese poole majanduslangust.
Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
Vote UP
0
Vote DOWN
Instituudi missioon on teha heal rahvusvahelisel tasemel teadus- ja õppetööd, osaleda jätkusuutlikku metsanduse põhimõtete ning ökoloogiliste tehnoloogiate väljatöötamisel ja rakendamisel.
EESTI METSANDUS 2011
Vote UP
0
Vote DOWN
Isasurvad 3 - 6-kaupa võrse tipus, rippuvad, Et jugapuu on hävimisohus, on ta võetud Mullastiku suhtes üldiselt vähenõudlik, emasurvad madalamal 3-5-kaupa lehtede looduskaitse alla.
Materjalid metsanduseks
Vote UP
0
Vote DOWN
Isasõied on rippuvate urbadena, emasõied väikesed, üksikult või 2-3 kaupa, tuultolmlejad, enamusel liikidel valmivad viljad samal aastal, osadel teisel aastal.
Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega
Vote UP
0
Vote DOWN
Iseharvenemine e. looduslik hõrenemine toimub nende puudega, mis hakkavad halbade tingimuste tõttu kiratsema ja lõpuks hukkuvad ning puude arv pinnaühikul väheneb.
Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Ilm - on teatud ajal piirkonnas valitsev atmosfääri seisund, see võib olla soe või külm, selge või pilvine, kuiv või niiske, tuuline või tuulevaikne
Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
Vote UP
0
Vote DOWN
Isaskäbid on rohekaskollased munaja kujuga ning koonduvad noore pikkivõrse alusele. Algselt rohekad või kollalaspunakad emaskäbid koonduvad noore võrse tippu.
Must mänd
Vote UP
0
Vote DOWN
Isaspähikud on kollakad, kerajad, asuvad okaste alusel ja moodustuvad sügisel, seemnealgmed moodustuvad samuti sügisel ja asuvad üksikult võrse tipu lähedal.
Dendroloogia eksami konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Ii klass - valitsevad, tugeva kasvuga puud, mille peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt. puu moodustab haavakoe tüvi ja võra on hästi arenenud.
Materjalid metsanduseks
Vote UP
0
Vote DOWN
Istutamise aeg on alati õigem kevadel, nii väldime taimede hukkumist külmakahjustuste (eriti külmakohrutus) läbi, samuti ei jää taimed pikalt kiratsema.
Eksami kordamisküsimuste vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Istikud - puittaimed, mida on kasvatatud taimla raiestik kultiveeritakse I aastal, siis Vastavalt 2006. a. Metsaseadusele ja metsade kooliosakonnas.
Materjalid metsanduseks
Vote UP
0
Vote DOWN
Isaskäbi on kollane, emaskäbi alguses roheline, hiljem (valminult) sinakasmust ning kaetud vahakirmega (Harilik kadakas – täiendav info, 2011).
Eesti okaspuud
Vote UP
0
Vote DOWN
Ilupõõsad - sirel). Vaiku on olemas teatud määral kõigis puudes, kuid meie liikidel ei esine vaigukäike, sest vaigu sisaldus sedavõrd väike.
Puiduteaduse konspekt eksamiks
Vote UP
0
Vote DOWN
Ilmumisele on hakanud ka ladvaoksad kuivama, siis on mädanik levinud välimistesse puidukihtidesse ning puu on muutunud murdumisohtlikuks.
Eksami kordamisküsimused
Vote UP
0
Vote DOWN
Igi - või suvehaljad kääbuspõõsad kuni madalad dekoratiivse tüvekoorega puukesed, tihedalt paiknevate vahelduvate lehtedega.
Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega
Vote UP
0
Vote DOWN
Ilmad on siis soojad, värske rohi pole veel täiesti tuleohtlikust kulust läbi kasvanud ja inimesed hakkavad enam looduses käima.
Metsatulekahjud
Vote UP
0
Vote DOWN
Ilvesed on loodusmaastiku liigid, nende elupaigaks on küps, tiheda alusmetsaga okas- või segamets, vanad raiesmikud, rabad.
Jahindus (Eesti kiskjad)
Vote UP
0
Vote DOWN
Infrapunane e. soojuskiirgus • nähtav valgus • ultraviolettkiirgus • rörtgrnkiirgus • gammakiirgus (lühimad lained)
LOODUSE KAUGSEIRE
Vote UP
0
Vote DOWN
Istutusmaterjali kvaliteet on RMK metsades kindlalt kontrollitud ning kvaliteetse järelkasvu tagamine on tänapäeval hästi kindlustatud.
Eesti metsa arengukava võrdlus 1936 ja 2010
Vote UP
0
Vote DOWN
Isoclust - iteratiivne iseennast parandav algoritm cluster-andmestikus oleva info klassifitseeritavuse analüüsimiseks.
LOODUSE KAUGSEIRE
Vote UP
0
Vote DOWN
Ii hr on üldiselt vältimatu, kuivõrd eesmärgiks on saada puude suuremat jämeduskasvu parema hinna lootuses.
Eksami kordamisküsimuste vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
I klass – ülevalitsevad Kõige kõrgemad puud puistus, enamasti ühtlasi jämeda tüve ja pika laiuva võraga.
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
Vote UP
0
Vote DOWN
Isasurvad 3 - 5 (10) cm pikad, emasurvad 4-5 cm pikad, viljad valmivad augustis ja jäävad kuni kevadeni puudele.
Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega
Vote UP
0
Vote DOWN
Ilim pulp on (firma enda andmete kohaselt) metsaressursside ja raiemahu poolest suurim ettevõtte Euroopas.
Venemaa metsatööstus
Vote UP
0
Vote DOWN
Ii rühm – erieesmärgilised metsad, mis jagunevad järgnevalt: A – kaitstud ökosüsteemiga metsad.
Leedu metsaseadus ja -poliitika
Vote UP
0
Vote DOWN
Iluaianduses on tuntud ja hinnatud saarvahtra sordid 27. Perekond kask (Betula) ja arukask (Betula pendula)
Dendroloogia eksami konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Iseloo - muliku välisilme ja struktuuriga, puidus ilmnevad augukesed, lõhed ja seeneniidistik.
Puidu kaitsemine seenhaiguste vastu.
Vote UP
0
Vote DOWN
I klass – ülevalitsevad Kõige kõrgemad puud tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem.
Materjalid metsanduseks
Vote UP
0
Vote DOWN
Introdutseeritud liike nimetatakse teatud geograafilise piirkonna suhtes aga eksootideks e. võõrpuuliikideks.
Dendroloogia eksami konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Istutustiheduseks on 1…2 tk/jm. Liik paljuneb nii varakevadiste puitunud kui suviste haljaspistikutega.
Liaanid
Vote UP
0
Vote DOWN
Imavere saeveski on Baltimaade suurim puidutöötlemiskompleks; selle asutas AS Sylvester 1995. aastal.
EESTI METSANDUS 2011
Vote UP
0
Vote DOWN
Indiaanlased on taime kasutanud maovaevuste, verejooksude, silmahaiguste jm. tervisehädade korral.
Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega
Vote UP
0
Vote DOWN
Isehõrenemine on tingitud olelusvõitlusest, mis tuleneb organismide võimest piiramatult paljuneda.
Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Ii klass - valitsevad, tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra on hästi arenenud.
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
Vote UP
0
Vote DOWN
Iva – enam-vähem ühtlaselt paiknevate okstega IVB - ühepoolse võraga
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
Vote UP
0
Vote DOWN
Individuaalne tootmine - nimetatakse tootmist, kui esemeid valmistatakse väikeses hulgas.
Puidutöötlemine I, II, III
Vote UP
0
Vote DOWN
Isevoolu teel on võimalik vett ära juhtida, otsustatakse veeseisude järgi.
Turbatootmise kordamisküsimuste vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
I rindeks e. ülarindeks, alumisi II või III rindeks e. alarindeks.
Metsaükoloogia ja majandamine I Test
Vote UP
0
Vote DOWN
Iv klass - allajäänud puud, kitsaste ja hõredate võradega puud.
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
Vote UP
0
Vote DOWN
Istutamise eelised - kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem.
Metsaökoloogia ja majandamine III Test
Vote UP
0
Vote DOWN
Ideaalne püsimets on valikraiete abil kujundatud erivanuseline segamets.
Eksami kordamisküsimuste vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Igi - ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad.
Puittaimed
Vote UP
0
Vote DOWN
Ivb – ühepoolse võraga V klass- rõhutud puud.
Metsaökoloogia ja majandus
Vote UP
0
Vote DOWN
Isas - ja emasõied moodustuvad eelmisel sügisel.
Puu ja põõsad
Vote UP
0
Vote DOWN
Isasurvad on pika peened, emasõied on väga väikesed.
Puude juurde Hendrik Relve - Kokkuvõte
Vote UP
0
Vote DOWN
Igale liigile on määratletud loodusliku leviku piirkond.
Dendroloogia eksami konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Introdutseerimine on edukam sarnase kliimaga piirkondadest.
Dendroloogia põhimõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Istikud - puittaimed, mida on kasvatatud taimlas.
Metsaökoloogia ja majandamine III Test
Vote UP
0
Vote DOWN
Iii klass - kaasvalitsevad, keskmise kasvuga puud.
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
Vote UP
0
Vote DOWN
I raiejärk - rajatakse 4-6 häilu 1 hektari kohta.
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
Vote UP
0
Vote DOWN
Introduktsiooniks nimetatakse võõrliikide sissetoomist.
Dendroloogia põhimõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Isaslind on punane, emaslind kollakasroheline.
Laanemets
Vote UP
0
Vote DOWN
Isasurvad 7 - 8 cm pikad, rippuvad, tumepunased.
Metsauuenduse ja metsakasvatuse komplekstöö
Vote UP
0
Vote DOWN
I rühm – range kaitse all olevad metsad.
Leedu metsaseadus ja -poliitika
Vote UP
0
Vote DOWN
Istu tolerants - ava ja võlli tolerantside summa.
Puidutöötlemine I, II, III
Vote UP
0
Vote DOWN
Igihaljad ühe - ja kahekojalised puud, põõsad.
Puud
Vote UP
-1
Vote DOWN
Igamehe õigus tähendab seda, et reeglina on metsad kõikidele inimestele avatud ja piirata võidakse metsa kasutamist ainult sellisel juhul, kui metsaomanik teavitab metsa külastajaid piiratud ala parendamiseks tehtud täiendavatest kulutustest.
EESTI METSANDUS 2011
Vote UP
0
Vote DOWN
Imavere - 100 000 tonni pelleteid aastas;
EESTI METSANDUS 2011
Vote UP
0
Vote DOWN
Iv rühm – majandatavad (äri-) metsad.
Leedu metsaseadus ja -poliitika
Vote UP
0
Vote DOWN
Introdutseeritud on aja jooksul umbes 15 liiki.
Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega
Vote UP
0
Vote DOWN
Iseharvenemiseks e. looduslikuks hõrenemiseks.
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
Vote UP
0
Vote DOWN
Intensiivsem on puude väljalangemine.
Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Infopunkti selgitus on asjakohane ja piisav.
Õpperaja kirjeldus: Vapramäe loodusrada
Vote UP
-1
Vote DOWN
I tuleohuklass – süttimisoht puudub; II tuleohuklass – süttimisoht on väike: III tuleohuklass – süttimisoht on keskmine; IV tuleohuklass – süttimisoht on suur; V tuleohuklass – süttimisoht on erakordselt kõrge.
Metsatulekahjud

Näita kõiki


Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

auto dimension – võimaldab eskiisi luues kanda igale joonele automaatselt peale mõõdud
Ajalugu
Ametid
Antropoloogia
Arhitektuur
Astronoomia
Auto
Biograafia
Bioloogia
Botaanika
Eesti keel
Ehitus
Elektroonika
Energeetika
Ergonoomika
Filmikunst
Filoloogia
Filosoofia
Füüsika
Geograafia
Haldus
Informaatika
Infoteadus
Inimeseõpetus
Insenerigraafika
Kategooriata
Keeled
Keemia
Kirjandus
Kosmeetika
Kultuur-Kunst
Logistika
Loodus
Maateadus
Majandus
Masinaehitus
Matemaatika
Materjaliteadus
Meditsiin
Meedia
Mehaanika
Mehhatroonika
Merendus
Metroloogia
Metsandus
Muu
Muusika
Õigus
Pedagoogika
Politoloogia
Põllumajandus
Psühholoogia
Semiootika
Sõjandus
Sotsioloogia
Sport
Tants
Teatrikunst
Tehnika
Tehnoloogia
Teoloogia
Toit
Turism
Varia
Ühiskond
Ökoloogia


Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Registreeri ja teeni
10 punkti

Konto olemas? Logi sisse

Info
K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap
Kontakt
Saada kiri
kiri@annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused
Sõnastikud
Mõisted Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
Püsiühendus(es)
Facebook Instagram Twitter Reddit
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun