- I tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

0

I rühm on need, kes on põliselanikud (kes ise ja kelle vanemad on siin sündinud) ja tulnud enne suurt venestamist, II rühm on Peipsi kandi venelased, III rühm Setu, Räpina&Värska piirkond, IV rühm venestuslaine ajal Eestisse tööle saadetud (tööstused jms), Nõukogude aeg ja V rühm – uued venelased, kes massiliselt sisse rändavad pärast II MS-i. Passiivne teise keele oskus mõjutab esimese keele kasutamist, st et venelaste kõnes esineb näiteks eesti leksikaalseid laene.

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

1

Ideoloogiline realism - Thomas Manu(1875-1955) "Tobias Mindesniehel"inimene võib küll loodusele kahju teha,kuid tihti hävitab loodus end ise.nt:maavärinad, orkaanid.Herman Hesse"Laulik"peategelane loobub kõigest oma unistuse nimel.Inntellektuaalne romaan-vaimset laadi.

Kirjandus voolud

0

Igapäevaelust – töörabamistest, tülidest, pereelust, armuelust jne. Kui lugeda raamatuid, mis on kirjutatud juba sadu aastaid tagasi, siis on ikkagi tunne nagu oleks kirjutatud tänapäeva eestlastest, sest käitumine, otsused ja mõtlemine on täpselt sama, ainsaks erinevuseks keel ja kõne. Üheks selliseks raamatuks on A.H.Tammsaare teos „Tõde ja õigus I“, milles igas lõigus peegeldub eestlaste olemust.

Mida uut sain teada, kui lugesin A.H.Tammsaare teost „Tõde ja õigus I“ ?

0

Igaüks meist on kunstnik, elades ja ellu jäädes unistades, armastades mõtted sadades päädes ringi keerlevad nagu pintsliots mööda poolikut maali sada väikest joonekest kokku annavad suure plaani kui inimene on vaid värv oma muutuva meelega, mõtlen nõutult omaette, kes küll hoida võiks paletti? kas olen kollane või roheline, hall siis kui tuju morn segipaisatud pusle või üks aste sest trepist?

Toomas Tilk \" Tommyboy\"-Kogutud materjal

1

Idiolekt – üksikule isikule omane keelevariant, mis väljendub sõnavara, grammatika või häälduse iseärasustes 20. SLÄNG – rohkem uuritakse (üli)õpilasslängi. Släng on noortele omane.

SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM

0

Idüll – antiikse bukoolilise luule liik, lühike luuletus, mis kujutab idülliliselt külaelu. Idülli kui žanri looja on Antiik-Kreeka poeet Theokritos (sünd. u. 305 e.Kr). Tema idüllide sisuks on karjaste vestlused, võistlused, tundelised kõnelused, keelepeksmised jm. Näiteks Theokritose idüll "Naised Adonise

Kirjanduse mõisted A-Z

0

Identiteedi tuum – rahvuskeel (ka eestlastel) (võib olla ka religioon, kultuur, riietus, toit…) keele abil luuakse inimeste vahel sidemeid ja kuuluvustunnet Identiteedi näitajad veel: * piirkondlik murre – vihje päritolule (võroke, saarlane) * sotsiaalne murre – staatusele (rullnokkade keel – Aiku ja Pets)

Keele olemus

0

Iidvana taustaga on konstruktsioon, milles käskiv kõneviis keeldkõnes on põhiverbi vormid da-infinitiivi kujulised: ärä minnä “ära mine”, ärä süvvä “ära söö”, ära nartta “ära naera”. Mulgi rahvaluules on nende verbivormide lõpul veel –k, mis viitab algsele moodustusviisile.

Mulgi murre

0

Iii etapp — 1968. aastal esimest korda sõna släng ilmus ajakirjas „Mana“. Sellest ajast paljud Tartu keeleteadlased hakkasid kasutama seda terminit oma töödes (Tender, Ilm 2003: 12) Nagu Tiit Hennoste on juba maininud, släng on eelkõige kõnekeele ja suulise kõne nähtus.

SLÄNG

1

Idioomid – piltlik ümberütlus mis on omane ainult eesti keelele nt: Rehepappi

Eesti keele arvestus

0

Igale tavainimesele on sport maast madalast hädavajalik ning see peaks olema ka kooliprogrammide üks osa. Õppurile peab looma võimalusi sporti teha, eriti tänapäeval, kus moodne tehnoloogia paneb noort huvituma ekraani taga istumisest, mis sisaldab suuri ohte.

Eesti tulevik on meie noorte kätes

0

Igalühel meist on erinev maailmavaade mis võib isegi mõneti kattuda kellegi teise omaga. On see kitsas või lai,see oleneb kõik meist endist,kui mitmeti me asju mõistame ja tõlgendada oskame ning kui palju me mingilt poolt mõjutatavad oleme.

Maailmavaade minu silme läbi ja selle kujunemine

0

Igaühe õnn on kordumatu Kõik me oleme sattunud siia maailma mingil põhjusel,enamasti selleks , et midagi tähtsat korda saata. Vaadates näiteks väikset last, näeme, kuidas ta pingutab,et teiste tähelepanu võita või saada oma tahtmine.

Kirjand: \'\'Igaühe õnn on kordumatu\'\'

0

Igasugustel loodus - või majanduskatastroofidel võivad olla suured tagajärjed. Pärast sõdu jäid paljud asulad tühjaks, aga nendele aladele asusid elama teistest rahvustest inimesed: soomlased, venelased, ingarlased, rootslased, lätlased.

Eesti keele jätkusuutlikkus

0

Ideeüksus on teadvustatu fookuse lingvistiline väljendus ehk üks portsjon infot. On 3 kriteeriumi: intonatsioon – enamik ideeüksustest lõpeb ideekonstruktsiooniga, mis osutab, et üksus on lõppenud, kuid tekst veel jätkub.

Eesti keele allkeeled-kokkuvõte eksamiks

0

Ii maailmasõda - soomlased okupeerivad äänisvepslaste elualad, vepslasi liitub vabatahtlikult Soome armeega hõimupataljoni koosseisus. Hiljem karistavad tagasitulnud Nõukogude võimud neid karmilt koostöö eest soomlastega.

Vepslased

0

Igaüks meist on tükike tervikust, meie riik võib olla väike aga me oleme hingelt suured, mis sest, et meie rahavaarv on mitmeid kordi väiksem kui Aameerikas või Hiinas aga meie riik on siiski meile väga tähtis.

Minu riik- see olen mina

0

Igas võitluses on võitjad ja kaotajad, kuid kes on kannatajaks võitluses inimeses eneses? Selles heitluses on osalejaid ju vaid üks. Fjodor Dostojevski on öelnud, et igas inimeses peitub nii hea kui kurja alge.

"Inimene siseheitluses hea ja kurja vahel"

0

Idamaride asuala on põllumajanduspiirkond. Maridel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (Mari El, 23 200 km²), mille pealinn on Joškar-Ola (mari k ’punane linn’, tsaariajal Tsarevokokšaisk).

Volga keeled

0

Igas reas on toodud esile linnu välimus ning tema tunded. Under on hinnanud linnu ilu ja kuidagi üritanud aru saada linnu muredest, tahtnud lennata koos linnuga ja läbida tema kurb teekond.

Marie Underi sonettide maailisus

0

Igaühel meist on sõpru ja tuttavaid ajaviite jaoks, inimesed kes on meile vahepeal "vestiks" kellele võib oma muresi ära kurta, kuid tõeline sõber on inimene kõigiks elu sitatsioonideks.

Armastus

0

Igas koolis on ka erinev õhkkond näiteks Luunja keskkool ,selles koolis teavad kõik kõiki ja õpilaste omavahelisi kui ka õpilaste ja õpetajate vahelisi lahkhelisid tuleb harva ette.

Tänapäeva koolisüsteem

0

Igatahes on see ilus ja tõsine asi, ja kui mina ei oska seda Teile nõnda kirjutada, siis pidage meeles, et see oleneb minu kirjutusest, mitte sellest ilusast ja tõsisest asjast.

Tõde ja Õigus II Terve tekst

0

Idioom - on liik fraseologisme: tähenduslikult kokkusulanud liikmetega püsiühend, mille kogutähendus ei tulene ühendit moodustavate sõnade tähenduste summast.

Eesti keele arvestus

0

Igalühel meist on olemas tuttav kaitseliitlane… ja keegi meist ei tunne kedagi, kes oleks Riigikogu liikmega kuluhüvitamisele kuuluvalt väljas söömas käinud.

Kirjand \"Eestlaste peremehetunne praegusel ajahetkel\"

0

Idee otsimine on loominguline protsess, seetõttu on sobiva teema leidmiseks v. sõnas- tamiseks vajalik juhendajaga põhjalikult nõu pidada

Soovitusi uurimustööks

0

Identiteet on inimlik vajadus kuuluda kellegi või millegi juurde, samastuda teatud eluviisiga, mõttestiiliga ja väärtushinnagtutega.

Minu ID-entiteet

0

Igas leierkastiski on rohkem tõtt kui muinasjutus kolmest surnud vaalist, sest leierkastil on osa matemaatikast, mis on sfääride muusika.

Tõde ja Õigus II Terve tekst

0

Iii lisand – Öeldiseta sõnarühm, mis iseloomustab sedasama olendit, eset või mõistet mida põhisõnagi, ainult üldisemalt.

Interpunktsioon, kirjavahe märgistamine, komade panek

0

Igaüks meist on kellegi jaoks kangelane, kas siis oma laste, õdede-vendate, sõprade või siis lihtsalt teise eestlase jaoks.

Kirjand \"Kangelane on inimene oma vigade ja heaga\"

0

Ihnuri tüübid on näiteks Nikolai Gogoli (1809–1852) Pljuškini kuju ning August Kitzbergi (1855–1927) Mogri Märdi kuju.

Kirjanduse mõisted A-Z

0

Identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel.

Minu ID-entiteet

0

Igas valdkonnas on võimalik end täiendada .Kõik algab siiski kodusest kasvatusest,silmaringist ja sealsest õhkkonnast.

Haridus - kas kohustus või võimalus?

0

Igat sorti - kõiksuguseid; eksole- kinnitust otsiv fraas; irw- eestikeelne vaste puudub www.naistekas.delfi.ee

Kõnekeel

0

Igas riigis on oma keel, millega inimesed suhtlevad omavahel ning, kui võimalik, siis samuti välismaalastega.

Eesti keel

0

I etapp – 1926.-1937. aastatel hakkati kasutama sõna „argoo“, mis kasutati slängi tähistamiseks.

SLÄNG

0

Idarühma murded on Turumaa idaosas ning Uusimaal püsinud küllaltki arhailisel järjel, eriti Uusimaa idaosas.

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

0

Igas ühes on erinevad võimalused, kas on rohkem ostukeskuseid või näiteks spordiharrastajatele trenne.

Klassikirjand \"Eesti head ja vead\"

0

Idealiseeritud inimesel on veel peale enda heade omaduste juurde mõeldud ka need omadused, milleni ta võib pürgida.

Mu unelmate prints

0

Ideaalne eluviis tähendab seda, et noorel on paigas unerežiim, ta toitub tervislikult ning tegeleb spordiga.

Tervislik elu- ja käitumisviis

0

Iii välde – kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe.

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL

0

Idüll – antiikse bukoolilise luule liik, lühike luuletus, mis kujutab idülliliselt külaelu.

Lüürika mõisted

0

Ii etapp - 1950.aastal, sel aastal vene keele vahendusel tuli käibele veel üks termiin- žargoon.

SLÄNG

0

Igas inimeses on vigu, olenemata sellest kui ideaalsed ja toredad nad meile ka esmapilgul ei paistaks.

Kirjand \"Kangelane on inimene oma vigade ja heaga\"

0

Igas silbis on alati täishäälik või täishäälikuühend. O-li, päe-vik, Jorm-gi tu-li koo-li.

Silbitamine

0

Ideaalkeel on tema järgi selline keel, mis saavutab minimaalsete vaheditea maksimaalse tulemuse.

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS

0

Identiteedi tuumaks on rahvuskeel, eestlased nende hulgas – seda tõestab kõrge emakeelsuse protsent.

Nimetu

0

Igasugune esiletõstmine on oluline. See on nagu jooksu ajal raja kõrvalt ergutatakse - annab jõudu juurde.

Postmodernism Contra luules

0

Ideeks on maailmale ja eesti rahavale ning muusikutele teatada, et nüüd tuleb tegutseda.

Karl Martin Sinijärve elulugu

0

I kooliaste – 1.–3. klass; II kooliaste – 4.–6. klass; II kooliaste – 7.–9. klass.

Uurimistöö vormistamine

0

Iirimaa - Jääd jälgima St. Patricks Day paraadi, mille tõttu jääd vahele kaks korda.

Lauamäng maailma riikide teemal

0

Igaühel meist on läbida oma tee. Seda käies jätame jälje- just seesuguse, nagu ise soovime.

Kui palju maksab õnn?

0

Igale lapsele on vajalik ja tähtis üles kasvada perekonnas, kuhu kuuluvad mõlemad vanemad.

Kuidas elad, Eestimaa laps?

0

Igas keeles on paljudest sõnadest või grammatilistest vormidest mitu erinevat varianti.

Eesti suuline keel ja suhtlus

0

Igaühe õnn on kordumatu Öeldakse, et planeet Maa on oma elanike poolest tohutult kirju.

Kirjand: Igaühe õnn on kordumatu

0

Igivana tõde – liiklus on täpselt selline, milliseks selle kujundavad selles osalejad.

Liiklus - analüüs

0

Igas hinges on mõni haud, kuhu vargsi viiakse lilli ja kus nutetakse kõige kibedamaid

Mõtteterad

0

Igavese rahuni — ja sinna peame ükskord jõudma, sest see on inimsoo pühim ja õilsaim

Tõde ja Õigus II Terve tekst

0

Igaühel mest on õigus olla edukas ja keegi peale isenda ei saa sellele kätt ette pana.

Kes on edukas inimene?

0

Igatahes acta on eestikeeles Võltsimisvastane Kaubandusleping, kuid pealkiri on petlik.

Kõne ACTASt

0

Igasuguse õnne - Elades pideva süütunde ja kahtlusega, et ta kuritää tuleb ilmsiks.

Õnn ei seisne mugavuses,õnn saadakse kannatuste teel

0

Identiteet - Teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes; eneseteadvus.

10. klassi eesti keele mõisted

0

Ii p – 17.saj algus) koorinäidendid (moralitee) ja õukonnaetendused.

Fakte muusika ajaloost

0

Identiteet on inimese jaoks väga oluline, ning keegi ei saa sellest loobuda.

Minu ID-entiteet

0

Igas perekonnas on olemas omad käitumismustrid, traditsioonid ja väärtused.

Mina, perekonna peegel

0

Ignoreerima - eirama, tahtlikult tähele panemata jätma, mitte arvestama.

Erialane sõnastik

0

Idomatiseerunud tuletisteks nimetatakse selliseid, mis on tähenduslikult iseseisvunud.

Kordamine sõnamoodustuse eksamiks

0

Igapäevane elu on teemaks. Novellidest: teda tuntakse novellikirjanikuna.

Realism ja naturalism

0

Iii koha - JA KOGUTULETISED -la -mik -kond -ndik -stik -stu -ik -mu

Eesti keele sõnamoodustus

0

Igas peres on vaja, et oli kombeks avameelselt rääkida sel teemal.

Kas on vaja koolis usuõpe tundi?

0

Ik tegelane on oma ajastu märter,kes ohverdab end eesmärkide nimel.

Kirjandus voolud

0

Igas tulbas on kolm sõnapaari, milles sõnad tuleb kokku kirjutada.

Liitsõnad

0

I isiku ehk pöörde kategooria – pöördelõpp ainsus/mitmus

Morfoloogilise analüüsi õpetus

0

Igas armusuhtes on palju tabamatuid nüansse, igaüks tunneb isemoodi.

Armumine

0

Igas suhtes on vahel arusaamatusi, segadusi, konflikte, probleeme.

Õnn - elu eesmärk?

0

Igas teaduses on niipalju tõde, kuipalju seal on matemaatikat.

Aforismid

0

Ideaalsesse ühiskonda - selge see- paigutatud teise mõttekriipsuga.

Kirjavahemärkide tabel

0

Igale inimesele on tema saatus määratud juba tema sündides.

Inimene ja saatus

0

Igas inimeses on kuhjaga mahasurutud unistusi ning mõtteid.

"Väike prints" Antoine De Saint-Exupery

0

Igas elusolendis on midagi positiivset ning samas negatiivset.

Inimese siseheitlus hea ja kurja vahel

0

I välde – lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus.

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL

0

Igaüks töö - ja elukoha hankimiseks ise vaeva nägema.

Töötus- kaasaja suurim probleem Eestis

0

Idiomatiseerunud – muutunud tähenduslikult iseseisvaks.

Eesti keele sõnamoodustus

0

Igas reas on ainult kolm sõna nõutavas käändes.

Kohakäänete kordamine

0

Iha hinged on kurbuse roostes, sellepärast ei käi.

Luuleesitus

0

Ii välde – pika silbi pikkuse tinglik nimetus.

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL

0

Igas koolis on oma koolikord ja käitumisreeglid.

Viisakusest meie koolis .

0

Ida virumaal on koht kus kaevatakse põlevkivi.

Reisid

0

Ideaalne näide on minu ema, keda ma väga hindan.

Kuidas saada hakkama elus

0

Ideaalsesse ühiskonda - selge see - ei jõua me kunagi.

Kirjavahemärkide tabel

0

Ii omadus - , ARV-, ASESÕNA +NIMISÕNA

Kokku- ja lahkukirjutamine

0

Ideaalis on noorel paigas unerežiim.

Tervislik elu- ja käitumisviis

0

Igasuguste ketrus - ja kudumistööde patroon.

Kadripäev

0

Igas riigis on erinev teeninduskultuur.

Millist teenindust ootab noor klient?

0

Igalühel on õigus oma arvamusele.

Tartu - heade mõtete linn

-1

Iiri keel on indoeuroopa keelkonna keldi keelte gaeli rühma kuuluv keel, mida kõneldatakse pealmiselt Iirimaal. Emakeelena kõneleb seda hinnanguliselt

Iiri keel

-1

I pöördkonnas on pika vokaali või diftongiga lõppeva ühesilbilise tüvega verbid, II pöördkonnas kahe- või enamasilbilise tüvega verbid.

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

-2

Igakord on aidanud, sest ilma peaaju tegevuseta tänaval kõndida on kõige kardetavam, kui on armastus. Kui nõnda lugeda, ikka mehi ja naisi, naisi ja mehi, siis tundub varsti hirmus naeruväärsena, et sa nõnda loed ning et igas loetud mehes ja naises istub armastus, vahel mitu armastust korraga, sest nõnda on inimene loodud.

Tõde ja Õigus II Terve tekst

-1

Iiri keel on Iirimaa riigikeel ja esimene ametlik keel (teine on inglise keel) ning on Iirimaa koolides kohustuslik õppeaine.

Iiri keel

-2

I tegevustuletised - mine -ng -us -m -is -n -e -nd -u -ts -i -el

Eesti keele sõnamoodustus