- I tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

0

Igasugune teadmine on subjektne. Iseloomulikud jooned:  rõhutatakse õppimise individuaalset iseloomu  olemasolevate teadmiste-oskuste struktuur võib olla hinnaliseks tugialaks uute oskuste ja teadmiste omandamisel  õpetaja tegevuses nihkub esile soodsa õpisituatsiooni kujundaja, enesejuhtimisele suunaja, õppeprotsessi nõustaja ja õppetehnikate tutvustaja osa  kognitiivsed õpiteooriad rõhutavad passiivse „enda õpetada laskmise“ asemel ärksat „iseõppimist“.

Õppimine ja areng

0

I faas – tähenduse leidmine, kasutab sõna liiga kitsalt Nt „tädi“ on konkreetne tädi, õpib sõna üle väljendama (nt kõik naised on tädid). Tähenduse leidmine – saab aru, mis on mingi sõna konkreetne tähendus. Kõige rohkem on faasiperioodis üldnimesid ja spetsiaalseid nimesid (emme, issi) ja nendele järgnevad teised sõnaliigid (tegusõna jne). Lihtsate lausete periood 2.e.a. II pooles.

Arenguspsühholoogia konspekt

0

I variant on see et me jagame lapsed rühmadesse ja nad peavad kokku panema õige märgi, koos selle märgi täpse nimetusega kuid enamasti oleme kasutanud II varianti, milleks on märgi kätte andmine igale lapsele ja individuaalne lähenemine lapsele, et mida see märk tähendab ja kuidas nad oskavad selle lahti seletada oma sõnadega ilma et laps peaks teadma selle märgi täpset tähendust.

Lapse kaasamise tehnikad

1

Imikute nägemissüsteem on funktsionaalne ja efektiivne, kuid nende nägemise kvaliteet, vähemalt esimeste elunädalate ja –kuude jooksul, on kehvem kui täiskasvanutel.

LAPSE ARENGU MÕISTMINE

0

Ii koht – 3 kohapunkti, III koht – 5 kohapunkti, IV koht – 6 kohapunkti ja nii edasi vastavalt + 1). Võrdsete tulemuste korral antakse parem koht võistkonnale, kes startis varem (stardi järjekord loositakse emme võistluste algust). Võistkondlik paremusjärjestus määratakse kohapunktide summeerimise teel.

Võistlusjuhend

0

Imikul on soovitav ümbert võtta pampers-mähe, sest see hoiab temperatuuri kõrgemana. Kui lapse temperatuur on üle 39,0 ºC, tuleb teda toasooja veega, millele võib lisada veidi viina, üle kogu keha kokku hõõruda ja seejärel ära kuivatada.

Ht eksamiküsimused lastehaigustes

0

Igaüks kes on teinud või andnud olulise panuse tulenevalt tema enda kogemuse,identiteedi ja murest Noorsootöös. Seetõttu ,et valgustada kust iga inimene tuleneb , raamat sisaldab üht pikemat tsiaati mis on omastatud igale panusele tulenevalt.

Youth. Identity Young, K. (1999) The Art of Youth Work. Russell House Publishing

0

Igapäevakseks eluks on ettevalmistavad tegevused kasvatavad arusaama iseendast ja ümbritsevast, iseseisvust ja enesekindlust, usku iseendasse, vastutustunnet ja abivalmidust, arendavad motoorikat ja koordinatsiooni, keskendumisvõimet ja korraarmastust.

Aja vaim ja kasvatus

0

I puudus – Piaget’ teooria käsitleb täiskasvanud inimese tunnetustegevust liiga kitsapiiriliselt, rõhutades liigselt formaalseid operatsioone ja seades aktsendi deduktiiv- süllogistlikule (arutlusele omasele) mõotlemisele.

Pedagoogiline psühholoogia

0

Igale vaimu - ja liitpuudega lapsele on vaja koostada individuaalne arenduskava - siin peab arvestama lapse koormustaluvust; õpivõimalusi, päevarütmi, töö –ja kontsentratsioonivõime individuaalseid iseärasusi ning erinevusi;

Vaimupuue, õpimapp

0

Iii tase – lasta õpilastel koostada endale õpieesmärgid teatud perioodiks ja siis neid hiljem ka hinnata/analüüsida. Korraldada kohtumisi, kus arutada kehalise aktiivsuse mõjust tervisele ja elukvaliteedile tulevikus.

Spordipedagoogika eksami kordamisküsimuste vastused

0

Imikueas on hüperaktiivne laps närviline, rahutu, kohaneb halvasti, on väga liikuv, nõudlik, halva meeleoluga. Paljud üritavad end varakult püsti ajada, roomamisfaas on sageli väga lühike või jääb hoopis vahele.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäired

0

Ii25 - 45(50) indiviid sihikindel, prevaleerub eesmärgikindel tegevus IV 50 – 65(70) indiviid on iseenda ja minekviku tegevuste suhtes kriitiline V 65-... eesmärkide täienemin, võib esineva kibestumust

Arengupsühholoogia loengukonspekt

0

Iidsetest aegadest on Indias tavaks, et naised tõusevad hommikul vara, enne mehi, ja kujundavad värvilisete liivade või pulbritega läve ette erilised kirevad maagilised mustrid ja kujundid- rangoli või alpuna.

Kasvatus eri kultuurides

0

Ideaalis on nende tase siiski sarnane, mis võimaldab lapsel töötada ka rühmas või alarühmas teistega koos, sest õppetegevuse raskusaste on sobiv, rühma õppekava on kohandatud laste tasemele.

0

Igav rühmaruum on see, kus ei ole toodud esile lapse panust arengusse, tema pühendumist, tema” jälgi”. Kui me tahame keskkonda, milles laps soovib osaleda ja, peab seal olema elu ja ka korrapära.

Lapse arengu keskkond

0

Igapäevaeluline näide - lapsevanem räägib kellegiga väga intensiivselt telefonis, laps soovib tähelepanu (soovib midagi näidata), kuid nähes et lapsevanem temast välja ei tee hakkab aegamisi jonnima.

Laps ja tema arengukeskkond. Liikumatu näo katse (Still face).

0

Igas kultuuris on kodu inimesele ühest küljest meeldivaks paigaks, kus saab olla oma tahtmist mööda, teha seda, mida tahad teha, hoida oma asju, mida teised ei või ära viia ega umber paigutada.

Keskkond lapse arengu mõjutajana asendusperes

0

Immuunsüsteem on tugev või nõrk, siis autoimmuunhaiguste korral on küll immuunsüsteem tugev, kuid “rumal”, kuna hakkab ründama enda organismi kasulikke ja eluks vajalikke rakke.

Anatoomia. Kaitsereaktsioon

0

Iii osas on luuletuses, millest enamusi oli üsna raske lugeda ja riimis püsida. Lisaks võis luuletustest leida lastele ja kohati ka mulle üsna tundmatuid väljendeid.

Lugemispäevik

0

Imestamine on osa päris väikese inimese maailmast, ent juba kooliealistes või ka veidi nooremates see võime kaob ning kõik ümbritsev teisendatakse mõistuspäraseks.

Minu kasvatust ja haridust puudutavate vaadete analüüs

0

Impulss – agrssiivsed impulsid, tendents käituda nii. Osa pole see, mida ajendab väline stiimul, võib ajendada ka agressiivne impulss (acting out behavior).

Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013

0

Identifitseerimine on keerukas protsess, mille käigus laps, tajudes teatavat samasust teiste inimestega, teadvustab selle teise mingid omadused, mida ta tahaks omada.

LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS ( 3-7 a)

0

Indigo - humanistid hakkavad töötama massidega ja neid teenima, olles homse päeva arstid, advokaadid, õpetajad, müügimehed, ärimehed ja poliitikud.

Indigolapsed

0

Igale probleemile on olemas lahendus: • Vähene uudishimu – imikut tuleb rohkem ergutada ja näidata talle erinevaid mänguasju ning temaga kauem tegeleda.

0-1 aastase lapse aeglane areng ja selle kontrollimine+

0

Igas inimeses on ülekaalus teatud võimed, mida on võimalik kindlaks teha juba varajases lapseeas. Kas või selle järgi, mis lapsel hästi välja tuleb.

Andekas laps- probleeme ja lahendusi

0

Igasuguseid inimesi on olemas. Autist oma programmist lõplikult välja ei tule, kuid teda Kommentaar: Ka mina soovin, saab aidata sammhaaval igapäevaelu elama.

0

Imikuiga – tahtmatu mälu, taastundmise periood on 8-9 kuusel lapsel 2-3 nädalat (nt ei tunne ema ja isa ära, kui nad on 2-3 nädalat ära olnud).

Arenguspsühholoogia konspekt

0

Imestustäratavalt madal on ta ka suurtes ilmariikides, nagu seda on Inglismaa ja Ameerika Ühendriigid. Ka Taani ja Läti äratavad selle poolest tähelepanu.

Laste ühiskondlik tervishoid aastatel 1920 – 1940

0

Identiteedi kujunemisek on oluline teada, kust ma pärit olen, kes on mu vanemad, tädid, onud, nõod ja vanavanemad ja missugused on olnud nende suhted.

MIDA ON LAPSEL KAVAMISEKS VAJA?

0

Immuunreaktsiooni nimetatakse antigeenideks. Antigeenideks võivad olla viirused, bakterid ja kõik rakud, mis ei ole sellele organismile omased.

Anatoomia. Kaitsereaktsioon

0

Identiteet - kes ma olen? Milline ma olen? Milliseks ma võiksin saada? Kasvatuse ja hariduse protsessid kujundavad meie identiteedi.

Kasvatusteadustete loengud ja grupitööd

0

Immuunsüsteem – immuunsüsteem kaotab oma võimet ära tunda ja rünnata baktereid ja teisi “sissetungijaid”, nagu nt vähirakke.

Arengupsühholoogia kokkuvõte

0

Ignoreerimine on efektiivne ainult juhul kui persoon, kelle käitumist ignoreeritakse, on saanud minevikus kiita enda käitumise eest.

PEDAGOOGILISI LÄHENEMISVIISE HÜPERAKTIIVSETE LASTE ÕPETAMISEL

0

Iii tase - postkonventsionaalne 5. Aste- kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus.

Arengupsühholoogia loengukonspekt

0

Ilmselgeks põhjuseks on vanemate halb eeskuju ja pidev alkoholi tarbimine. Ka seadused peaksid olema karmimad ja alkohol võiks olla kallim.

Laste heaoluga seotud valupunktid Eesti ühiskonnas

0

Impressionistlikku meetodit on palju vaatluses sees, sest vaatluse tulemus sõltub palju inimesest (on subjektiivne) ,aga muidugi ka objektiivsust.

Erivajadustega laste Identifitseerimine

0

Ii mälustruktuur – lühiajaline mälu(töömälu, operatiivmälu). Kestus 15-20 sek. Seal algab tajutava informatsiooni töötlemine.

Pedagoogiline psühholoogia eksam

0

Igas klassis on jutunurk, kus on võimalik oma probleemidest rääkida, südant kergendada ning vabaneda muredest (Tuulik 2001).

CÉLESTIN FREINET

0

I 0 - 15 ei suuda indiviid oma tegevust kuigi palju individuaalselt suunata II 15-25 on inimene kogev, otsiv, iseseisev

Arengupsühholoogia loengukonspekt

0

Idealism e. liberalism: maailmarahu, maailmainstitutsioonide tugevdamine, sõja õiguslik kontroll, kollektiivne julgeolek.

Poliitika ja valitsemise alused

0

Igapäevane sõna – leib – aga see annab nii palju teavet, sellest sabb nii palju erinevaid asju, infot, tegevust jne tuletada.

Kõnetegevuse psühholoogia

0

I tase – pakkuda õpilastele tegevusi, mis võimaldavad neil endal kontrollida tegevust, näidata oma enesekontrolli.

Spordipedagoogika eksami kordamisküsimuste vastused

0

Ii puudus - hilisemad uuringud kinnitavad, et kognitiivne areng ei piirdu formaalsete operatsioonide taseme saavutamisega.

Pedagoogiline psühholoogia

0

Identiteedi areng on protsess, mille käigus laps kujuneb ühiskonna, kooli ja perekonna väärtushinnangute ning normide mõjul.

Kakskeelne laps

0

Igale arengustaadiumile on omane teatud optimaalne kontaktide arv. Sotsiaalselt isoleeritud perekonnas võivad kontaktid olla piiratud.

Keskkond lapse arengu mõjutajana asendusperes

0

Imikueas on tegemist tahtmatu tähelepanuga aga tähelepanu on juba valiv eelistades tuttavaid objekte tundmatutele.

Kas lapsed arenevad erinevalt?- arengupsühholoogia referaat

0

Igale üldharidus - , kutse- ja kõrgkoolis õppijale tagatakse juurdepääs õppimist toetavale kaasaegsele digitaristule.

Eesti hariduspoliitika. Peamised probleemid ja võimalikud lahendused.

0

Igasugune mäng on inimse jaoks vaba tegevus, sest see pakub talle lõbu ja selles peitubki omakorda mängu vabadus.

'Mängiv inimene' J. Huizinga

0

Immatrikuleerimist täis - või osakoormusega õppesse taotleda juhul, kui ta on läbinud õppeaineid vähemalt 15 EAP mahus.

Sissejuhatus kõrgkooliõpingutesse eksam

0

Ilmar raag on konverentsil „Meie lapse mured“ öelnud, et laste juurdepääsu meediale tuleb piirata.

TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE

0

Ilmselgelt on gruppides, kus kasutatakse võit-kaotus konfliktilahendust, suhtlemine tõsiselt häiritud.

E-kursuse \"Grupinõustamine I\" materjalid

0

I mälustruktuur – sensoorne register. Seal teadvustub tajuanalüsaatorite poolt vastuvõetud informatsioon.

Pedagoogiline psühholoogia

0

Imeküsimus – kujutle, et öösel juhtub ime, et kõik probleemid, mis sind siia tõi, on lahendatud.

Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013

0

Ideaalne variant on kui klassis vähe õpilasi ja õpetaja võib lapsi õpetada nende vajaduste lähtuvalt.

Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja

0

Illichi ideed on mõjutanud koduõppe arengut ning leidnud väljenduse näiteks täiskasvanuhariduses.

Koduõppe liikumine

0

Idu on igasühes olemas, aga seda peab kastma ja hooldama, et see kasvaks ja õide lööks.

MIDA ON LAPSEL KAVAMISEKS VAJA?

0

Igas rühmaruumis on mitu erinevate materjalidega tegevuskeskust, kus on võimalik avastada ja mängida.

Hea Algus

0

Imikud – tahtmatu tähelepanu, eelistavad tuntut tundmatule! Nt liikuv objekt, lõhn.

Arenguspsühholoogia konspekt

0

I kihistus – kõige kitsamad võimed (c 60). Nt suutlikus edukalt kasutada kirjakeelt.

Pedagoogilise psühholoogia olemus

0

Igas keharakus on 46 kromosoomi, erandid on seemnerakk ja munarakk, milles on 23 kromosoomi.

Arenguspsühholoogia konspekt

0

Imiku tähelepanu on heitlik, teise eluaasta lõpuks aga hakkab laps oma tähelepanu suunama.

Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule

0

I kooliastmes on laps väga uudishimulik, tahab kõike ise järgi proovida ja katsetada.

lapse arengu referaat arenguõpetuses

0

I tase - eelkonventsionaalne (kõige madalam). Karituse ja hüvituse terminites.

Arengupsühholoogia loengukonspekt

0

Imikute suremus on eriti suur esimestel päevadel ja nädalatel kuni esimese kuu lõpuni.

Laste ühiskondlik tervishoid aastatel 1920 – 1940

0

Imikuna on närviline, rahutu, kohaneb halvasti, halva meeleoluga, väga liikuv.

Hüperaktiivsed lapsed

0

Igas koolis on mõned düsleksiaga õpilased ja seetõttu peab klassiõpetaja olema

Düsleksia väljaselgitamine

0

Iii positsiooni - „ selle positsiooni jätame võistluskavasse!“. 2. 3. 4. 5.

Spordipedagoogika eksami kordamisküsimuste vastused

0

Ilu - , värvi-, vormi ja ruumitaju on neil palju parem kui poistel.

Poiste ja tüdrukute erinevused

0

Ii tase – ka õpilased võiks/saaks osaleda otsuste langetamises.

Spordipedagoogika eksami kordamisküsimuste vastused

0

Imikueas on hüperaktiivne laps sageli erutatud ning närviline.

Referaat Hüperaktiivne laps

0

Iidentiteedi mõiste - algab sünnihetkest IIKujunemist mõjutavad faktorid

Nimetu

0

Igas peres on perepäevik, millesse tehakse iga päev märkmeid.

Keskkond lapse arengu mõjutajana asendusperes

0

Identsus - samasus, mis võimaldab olla küps täiskasvanu.

Andragoogika sõnaraamat - "Täiskasvanu kujunemine enesearengu subjektiks"

0

Idioodid on isegi õige vähesel mõõdul õpivõimelised.

Laste ühiskondlik tervishoid aastatel 1920 – 1940

0

Iha - seksuaalinstinktid ning füüsilised signaalid.

Inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus“

0

Income tähendab Ameerikas kasumit, Inglismaal aga tulu.

Finantsjuhtimine

0

I kooliastmel on lapse tähelepanu veel suhteliselt tahtmatu.

lapse arengu referaat arenguõpetuses

0

Igas astmel on keskseks erinevad mured õpetamisega seoses:

Kasvatustöö-ja probleemid konspekt

0

Imikute kuulmistaju on mitmel korral parem, kui nende nägemistaju.

Õpimapp- Lapse areng ja tundmaõppimine

0

I kooliastmes on paljudel lastel probleeme impulsiivsusega.

lapse arengu referaat arenguõpetuses

0

Igapäevane töö on tegelemine käitusmisprobleemsete lastega.

Taasleitud käitumine

0

Imiteerimine on hea võimalus suhtlemiseks teiste lastega.

Õpimapp- Lapse areng ja tundmaõppimine

0

Ideoloog – grupi uskumuste ja väärtuste allikas

E-kursuse \"Grupinõustamine I\" materjalid

0

Immatrikuleerimine on isiku arvamine üliõpilaste nimekirja.

Sissejuhatus kõrgkooliõpingutesse eksam

0

Imikueas on tegemist ainult tahtmatu mäluga.

Kas lapsed arenevad erinevalt?- arengupsühholoogia referaat

0

Ikooniline mälu – nägemisorganitest saadud info.

Õppimine ja areng

0

Imiteerimine on imiku õppimise oluline aspekt.

LAPSE ARENGU MÕISTMINE

0

Ilukirjanduslikud tekstid on mõeldud paljudele lugejatele.

Kriitiline lugemine ja kirjutamine

0

Iak ehk individuaalne arenduskava

Lapsehoidja kutseeksami küsimuste vastused kordamiseks

0

Igapäeva stress on tänapäevale iseloomulik.

Raamatu kokkuvõte - Laste aeg, laste aed (Monika Gustavson)

0

Illustreerivale materjalile on omandatud motiveeriv roll.

Õppevara analüüs

0

Ii kihistus – kuni 10 laiemat võimet.

Pedagoogilise psühholoogia olemus

0

Igas tuumas on ligikaudu 100 000 geeni.

Downi Sündroom

0

Iii kihistus – üldine intelligentsus.

Pedagoogilise psühholoogia olemus

0

Imetamiskambrid on lihtsustatud sõimed.

Laste ühiskondlik tervishoid aastatel 1920 – 1940

0

Impact - of-companion-animals/.

Looma mõju lapse arengule

-1

Identiteedikriis - ei osata endale aru anda, mille nimel aktiivsed ollakse; inimestest on saanud vahendid, kes ei kuulu iseenese juurde.

Andragoogika sõnaraamat - "Täiskasvanu kujunemine enesearengu subjektiks"

-1

Impressiivne – sissepoole: mõistmine.

Kõnetegevuse psühholoogia

-5

Idiopaatiline – 95%  Neuromuskulaarne  Kongenitaalne  Sidekoehaiguste poolt tingitud  Traumajärgne  Kasvatajatest tingitud jne

Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti