SÔnu seletav sÔnaraamat

Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud kĂ€su vĂ”i keeluna sĂ”nastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ĂŒhe poole algatusel ega poolte kokkuleppel (nt avaliku Ă”iguse normid). Suhteliselt mÀÀratletud normid on sellised ettekirjutised, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja tĂ€psustamisele poolte kokkuleppel vĂ”i ĂŒhe poole Ă€ranĂ€gemisel.
Intressiks nimetatakse   rahasummast   arvestatud   tulu,   mida  vĂ”lgnik on kohustatud rahasumma kasutamise eest maksma kreeditorile. Intressi vĂ€ljendatakse protsentides. VÕS §  94 on sĂ€testatud intressi seaduslik mÀÀr, mida tuleb maksta kĂ”ikide kohustiste puhul, kui kokkuleppes vĂ”i seaduses  on intressi mÀÀr fikseerimata. IntressimÀÀrade aritmeetilise keskmise peab Eesti Pank perioodiliselt avaldama vĂ€ljaandes Ametlikud Teadaanded. 
Infantes - vĂ€ikelapsed- 7a 2. Impuberes- noored vanuses 7-12/14, vĂ”isid teha tehinguid enda kasuks 3. Puberes- tĂ€isteovĂ”ime, vĂ”isid teha kĂ”iki tehinguid ‱ Kuni aastani 190 ekr alates vanusest 12/14 ‱ Aastast 190 ekr MINORES- alla 25 a kaitsti teatud tehingute tegemisel ‱ JĂ€relklassikalisel ajal algas tĂ€isteovĂ”ime meestel 20.a ja naistel 18.a Juriidilised isikud ‱ Juriidiliste isikute teoreetiline kĂ€sitlus puudus ‱ MĂ”ningatel isikute ĂŒhendustel olid Ă”igused ja kohustused

Istungil on A „sĂ”iduvees“ ja kirjeldab „mahlakalt“, kuidas lugupeetud prokurör tahab vaest pensionĂ€ri „tĂŒssata“, milline ebaaus ja ebaeetiline isik on B, kes olevat lubanud A mh „Àra tappa“, ja kasutab B suhtes ka mitmeid ebatsensuurseid vĂ€ljendeid, vaatamata kohtuniku korduvale hoiatamisele ja nĂ”udmisele „rÀÀkida midagi ka asja kohta“. Seepeale teatab kohtunik, et trahvib A-d 3000 krooniga ja keelab tal edasisi avaldusi teha ning loeb ta istungilt lahkunuks.
Iseregulatsiooni instrument on n sisekorraeeskirjad. laiemas mĂ”ttes: mistahes normatiivsel alusel pĂ”hinevate kĂ€itumisjuhiste kehtestamine konkreetsete subjektide huvide paremaks saavutamiseks (n töösisekorraeeskirjad). Õloome viis, mis keskendub dĂŒnaamiliste, mobiilsete reguleerimisvĂ”imaluste loomisele, teades, et ainult need lahendid ei pruugi olla lahendusteks piisavad. Nt levinumad on kĂ€itumisjuhised, mida vĂ”ib kehtestada eri tasanditel nt RhVlised, valdkonnad, ĂŒksiktasandil.
Intellektuaalne omand on juriidilises terminoloogias Ă”igused mitmesugustele loometöö tulemustele nagu: ‱ kirjandus-, kunsti- ja teadusteosed; ‱ teoste esitused, fonogrammid; ‱ raadio- ja televisiooniĂŒlekanded; ‱ leiutised, teaduslikud avastised; ‱ tööstusdisainilahendused; ‱ ja kĂ”ik uued, edaspidi loodavad tulemused 99. Intellektuaalomandi liigid on autoriĂ”igus ja tööstusomand 100. AutoriĂ”igus tekib automaatselt, siis kui kirjalik vĂ”i suuline teos on loodud.

Igas ĂŒhiskonnas on riigis kehtivate normide (sh ka Ă”igusnormide) kĂ”rval olemas kĂ”rgema jĂ”uga normid, mis vĂ€ljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid pĂ”himĂ”tteid (isikuvabadus, inimĂ”igused, inimvÀÀrne elukeskkond jms). Riigi ja Ă”iguse omavaheline seos Õigus on riigivĂ”imu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmĂ€rkide saavutamiseks. Riigi kui ka Ă”iguse kujundab ĂŒhiskond oma arengu kĂ€igus vastavalt oma vajadustele.
Ii grupp – tajumise(hallutsinatsioonid) mĂ”tlemise sisulised – (luulumĂ”tted) meeleolu- ja emotsioonide-(depressioon,maania,Ă€revus) isiksus- ja kĂ€itumishĂ€ired Orgaanilised psĂŒĂŒhikahĂ€ired: dementsus, orgaaniline amnestiline sĂŒndroom, deliirium, muud psĂŒĂŒhikahĂ€ired(hallutsinoos,katatoonia,luululine psĂŒhhoos, meeleoluhĂ€ired,Ă€revus, dissotsiatiivne hĂ€ire, asteenia, kerge kognitiivsete funktsioonide hĂ€ire),isiksus- ja kĂ€itumishĂ€ired
Impeeriumist vajalikuks on osutunud. Preambulas on toodud printsiibid, mida enamik 18. sajandi inglasi tunnustasid kui pĂ€evselgeid, kuid mida Ameerikas siiski rikutipĂ”hjus Briti impeeriumist lahkumiseks. PĂ”hiosa I alajaotus toob vĂ€lja tĂ”endid pikast vÀÀrkohtlemisest ja usurpatsioonist (kuningas George III), II alajaotus teatab, et asumaad on pĂŒĂŒdnud oma ebarahuldavale olukorrale rahumeelselt tĂ€helepanu juhtida, ent neid ei ole kuulda vĂ”etud.

IgapĂ€evakeele kasutamisel on hulgaliselt vĂ”imalusi sellisteks sotsiaalpoliitilisteks ja humaniseerivateks eufemismideks (VĂ”rlde: ruumihooldaja versus koristaja). Eeltoodud igapĂ€evakeele kĂ€sitlus on jÀÀnud siiani ĂŒhetasandiliseks, kuna me pole kĂ€sitlenud rÀÀgitava ja kirjutatava keele erinevusi: Vahetu suulise kommunikatsiooni korral ei saa kuulaja informatsiooni vaid ĂŒhest kanalist nagu kirjutatud keele korral, vaid samaaegselt mitmest.
Istungid on avalikud. Volikogu vĂ”ib kuulutada istungi kĂŒsimuse arutelu osas kinniseks: 1) kui selle poolt hÀÀletab vĂ€hemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu vĂ”i 2) kui kĂŒsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud vĂ”i piiratud Volikogu istungist vĂ”ivad sĂ”naĂ”igusega osa vĂ”tta valla- vĂ”i linnavalitsuse liikmed, valla- vĂ”i linnasekretĂ€r, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud.
Isapuhkus - isal on Ă”igus saada isapuhkust 10 tööpĂ€eva kahe kuu jooksul enne arsti mÀÀratud eeldatavat sĂŒnnituse tĂ€htpĂ€eva vĂ”i kahe kuu jooksul pĂ€rast lapse sĂŒndi (TLS § 60). Alates 01.01.2013 makstakse isale isapuhkust aja eest keskmist töötasu, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne keskmine Eesti brutopalk. Isapuhkust antakse tööpĂ€evades ja isa vĂ”ib kasutada puhkust jĂ€rjest vĂ”i osade kaupa vastavalt

Inimsusevastased kuriteod on ĂŒkskĂ”ik missuguse tsiviilelanikkonna vastu suunatud mĂ”rvamine, hĂ€vitamine, orjastamine,kĂŒĂŒditamine, deporteerimine, rĂŒĂŒstamine, vabaduse vĂ”tmine, piinamine, vĂ€gistamine ja muud inimsusevastased teod, mis on toime pandud relvakonflikti ajal; samuti tagakiusamised poliitilisel, rassilisel vĂ”i usulisel pinnal sĂ”jakuritegude vĂ”i rahu vastaste kuritegude toimepanemisel vĂ”i seoses nende kuritegudega.
Isikutes – prokuröride vĂ€ljend selle kohta, kui nad kohtuvad kahtlustatavaga vĂ”i sĂŒĂŒdistatavaga, kes on ĂŒldjuhul nende poolt prokuratuuri kutsutud vĂ”i toodud sinna sundtoomise korras, et nendega rÀÀkida ja seletada neile erinevaid kriminaalmenetluse variante, tavaliselt kĂŒll lihtmenetlust, ning vĂ”tta temalt selle kohaldamisega nĂ”usoleku kohta allkiri. Eelneva raames kĂŒlastasin ka Tallinna Vanglat.
Individuaane Ă”igusakt on akt, mis annab Ă”igused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele vĂ”i mÀÀratud subjektide liigile (nt kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise sĂŒsteemi, mille kĂ”ige krgemaks normatiivseks aktiks on seadus 2. Missugune on Euroopa Liidu Ă”igussĂŒsteem? EL, kui organisatsioon omab iseseisvat Ă”igussĂŒsteemi, kusjuures Ă”igus jaguneb esmaseks ja teiseseks.

Iv tööÔigusrikkumised ehk distsiplinaarsĂŒĂŒteod (distsiplinaarĂŒleastumised) Seisneb töölepingu seadusega keghtestatud kohustuste sĂŒĂŒlises tĂ€itmatajĂ€tmises, tööl joobnuna viibimises, tööanda usalduse kaotamises vĂ”i vÀÀritu teo toime panemises(mĂ”nel töötajate kategoorial). Distsiplinaarkaristused: 1)noomitus, 2)rahatrahv, 3)palga maksmise peatamisega töölt kĂ”rvaldamine ja 4)töölepingu lĂ”petamine.
Ius commercii - tehingute sĂ”lmimise Ă”igus 26. Ius connubi- abielu sĂ”lmimise Ă”igus 27. Ius gentium- Rooma kodanike ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimise sĂŒsteem 28. Ius suffragii- hÀÀleĂ”igus 29. Ius honorarium- Ă”igus pidada ameteid 30. Servi publici- Riigiorjad, nende seisub oli lihtsam eraisiku orjade seisundist Orja samastati asjaga, ta oli vĂ”rdne igasuguse muu Ă”igusobjektiga.
Ius privatum - rooma riigis 753 ekr-.... ; mĂ”istetakse ka sageli tervet corpus iuris civiles’t, kus kĂ”rvuti nii eraĂ”iguse, karistusĂ”iguse kui ka avaliku Ă”iguse normid Rooma Ă”iguse ajaloo periodiseeringud ‱ Periodiseerind riigivĂ”imu vormide alusel o Kuningate e rexide aeg(753-510 ekr) o Prinstipaatide aeg(27ekr-284pkr) o Dominaadi e absoluutse monarhia aeg(284-565) (keiser=dominus)

Isikuid – Ă€riĂŒhinguid, sihtasutusi, mtĂŒ-sid jne. Neid ĂŒl on vaja ĂŒle anda et koormust riigieelarvele vĂ€hendada (vĂ”ib ohtu sattuda funktsiooni tĂ€itmise kvaliteet – nĂ€iteks Riigi Kinnisvara tegevuse tulemusel koolid ei saanudki kasu, mis oli Ă€riĂŒhingu eesmĂ€rk). ‱ Av ĂŒl ĂŒleandmine eraĂ”ig isikutele kusjuures riik vĂ”i KOV ĂŒksused tagavad ĂŒl tĂ€itmise ja jĂ€relevalve.
Impeeriumi periood - hakkas arenema ekstraordinaarne cognito-protsess -protsess ĂŒhes staadiumis, kĂ”ik fikseeriti kirjalikult protokollis, otsuse tegemisel lĂ€htuti kirjalikest tĂ”enditest jatunnistajate ĂŒtlustest, asja arutamine kinnine , kohtuotsuse tĂ€itmiseks administratiivorganid, kostjat ei antudenam hageja vĂ”imu alla juhul, kui kostjal puudusid vahendid otsuse tĂ€itmiseks, paigutati ta
InterpellatsiooniĂ”igus - Ă” pĂ€rida aru valitsuselt, resolutsiooniĂ”igus-Ă” esitada valitsusele vĂ”i selle liikmele ĂŒleskutse sooritada teatud toiming vĂ”i hoiduda sellest, ankeetĂ”igus, umbusaldusavaldus; ĂŒhiskondlik kontroll) ‱ arvestuskontroll - (riigikontroll-juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse ja vabastab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul, 5 aastat, majanduslik kontroll

Isikuteks on advokaat; isik, kes on tĂ€itnud Ă”igusteaduse akadeemilise Ă”ppe riiklikult tunnustatud Ă”ppekava; prokurist kĂ”igis menetlusosalise majandustegevusega seotud kohtumenetlustes; ĂŒks hageja kaashagejate vĂ”i ĂŒks kostja kaaskostjate volitusel; menetlusosalise ĂŒleneja vĂ”i alaneja sugulane vĂ”i abikaasa; muu isik, kelle Ă”igus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest.
IsikuĂ”igused - elu, keha, tervis, vabadus, nime Ă”igus, Ă”igus kujutisele, perekondlikud Ă”igused · ValitsemisĂ”igused - asjaĂ”igused, mitte materjaalsete hĂŒvede valitsemisĂ”igused · Relatiivsed subjektiivsed Ă” (kindlaks mÀÀratud isikud ehk suunatud konkreetsete isikute vastu) · NĂ”udeĂ”igused – n nĂ”udeĂ”igus raha maksmiseks v muu soorituse tegemiseks v tegemata jĂ€tmiseks.
Isikutel ehk ettevÔtjatel Ôigus kahjustava koostöö uurimise menetluses taotleda ja saada enda suhtes soodsamat vÔi leebemat kohtlemist,vÔrreldes nende isikutega,kes Ôigusrikkumise uurijaga koostööd ei tee.Isik,kes tÀidab leebusse kohaldamise tingimusi,vÔib saada kas tÀielikku immuunsust karistuse eest vÔi siis karistuse olulisust (kuni 50 % vÔrra) vÀhendamist.

Isiklik kasutusĂ”igus – koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on Ă”igustatud kinnisasja teatud viisil kasutama vĂ”i teostama kinnisasja suhtes teatud Ă”igust, mis oma sisult vastab mĂ”nele reaalservituudile. Oluline erinevus reaalservituudist on see, et reaalservituut on seotud kinnisasjaga, isiklik kasutusĂ”igus aga kinnisasja valdava konkreetse isikuga.
InimĂ”igused on leidnud rahvusvahelist tunnustust InimĂ”iguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt ĂŒldkehtivaks aastal 1948. Sageli jaotatakse inimĂ”igused Karel Vasaki jĂ€rgi kolme generatsiooni: - Esimese pĂ”lvkonna Ă”iguste hulka kuuluvad kodaniku- ja poliitilised Ă”igused, mis tulenevad Jean-Jacques Rousseau ja John Locke’i loomuĂ”iguslikust filosoofiast.
InimpĂ”hiĂ”igused – kĂ”igi ja igaĂŒhe pĂ”hiĂ”igused b. kodaniku pĂ”hiĂ”igused n § 45, § 36 IMPERMEABILITEEDITEOORIA - lĂ€bipaistvuse teooria- ei ole Ă”igussuhteid riigi sees

Isiksuse aluseks on iseloom, mis kujuneb noorukieas, samas kui isiksus areneb vĂ€lja tĂ€iskasvanueas. A. LitĆĄko konsitutsionaalsete psĂŒhhopaatide ja aktsentueeritud iseloomutĂŒĂŒpide liigitus, mis on mÀÀratud noorukitele ja sisaldab nii konstitutsionaalse psĂŒhhopaatia kui aktsentueeritud iseloomutĂŒĂŒpe:  HĂŒsteroidne Minakesksus, tĂ€helepanuvajadus, teatraalsus.
InimkĂ€itumine on pĂ”hilises osas, kui mitte isegi tĂ€ielikult, determineeritud bioloogiliste, psĂŒhholoogiliste ja sotsiaalsete jĂ”udude poolt, mis on suures osas vĂ€ljaspool indiviidi kontrolli. Kuna kindlad loodus- ja ĂŒhiskonnaseadused mÀÀravad nende jĂ”udude toimimise, siis kriminoloogide ĂŒlesannete hulka kuulub ka kuritegevust mĂ”jutavate seaduste avastamine.
IseĂ€ranis oluline on mĂ€rkida, et vabaduse vĂ”tmise pĂ”hjus (ja asjaoludest tulenevalt ka ainus pĂ”hjus) vĂ”ib olla isiku (oletatav) soov vĂ”i kavatsus pakku minna (nt pĂ”geneda vĂ€lisriiki) ning seda hoolimata asjaolust, et vĂ”imalused jĂ€tkata kuritegude toimepanekut on minimaalsed ja seda kas juba kriminaalmenetluse algfaasis vĂ”i ka vahetult enne sĂŒĂŒdimĂ”istmist.

Ius quiritium - Rooma kodanike Ă”igus 38. Quirites-ĂŒksikisikud 39. Cives- ĂŒksikud kodanikud 40. Ager publicusel- riigimaad 41. Ius publicum- avalik Ă”igus 42. Aerarium-riigikassa. Muutus hiljem rooma linna kassaks 43. Municipium- linnakogukond 44. Ficus- imperaatori kassa Rooma Ă”igus on andnud juriidilise isiku kuju j atema mĂ”lemad liigid: korporatsioonid ja
Igamine – kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik 7. loodusvilja omandamine – nĂ€iteks juurvilja koristamisel
I jĂ€rjekord - lapsed(saavad vĂ”rdse mĂ”ttelise osa pĂ€randusest) ja abikaasa(pĂ€rib lastega vĂ”rdse osa aga mitte vĂ€hem kui ÂŒ). II jĂ€rjekord- vanemad, nende alanejad ja abikaasa(saab Âœ). III jĂ€rjekord- vanavanemad ja nende alanejad ning abikaasa(saab Âœ). Juhul kui keegi vanavanematest on surnud, saab abikaasa ka tema osa. 35. Testament, liigid ja sisu

Impact on sexual desire in women and therefore cannot be used in the case of female sex offenders. Chemical castration greatly reduces recidivism rates of paraphiliacs from over 90% to approximately 2%. This means that a chemically castrated parolee need not be considered as any more of a threat to victim populations, including children, than the male
Isiku Ă”igusi on rikkunud avaliku vĂ”imu kandja oma tegevusega avalik-Ă”iguslikus suhtes: Avaliku vĂ”imu kandja tekitatud kahjuna kĂ€sitatakse igasugust selle avaliku vĂ”imu kandja ĂŒlesandeid tĂ€itnud fĂŒĂŒsilise isiku poolt vahetult pĂ”hjustatud kahju, sĂ”ltumata sellest, kas ĂŒlesandeid tĂ€ideti teenistussuhte, lepingu, ĂŒksikkorralduse vĂ”i muul alusel.
Ideaalne kĂ”nesituatsioon – selles osalejad peavad vĂ€hemal vaikimisi tunnustama teatud kommunikatsioonireegleid. Habermas eristab teoreetilist ja praktilist diskurssi.

Induktiiv - empiirilise jĂ€relduse jĂ€reldusotsustus on alusest „suuremamahulisem“: jĂ€reldus ĂŒtleb midagi, mida eeldustes (aluses) enne ei öeldud.
Itls - individuaalse töövaidluse lahendamise seadus Pg 2 Individuaalne töövaidlus on töötaja ja tööandja vaheline lahk arvamus mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse haldus akti tööandja kehtestatud kohandamisel, samuti sÔlmitud kollektiivlepingu vÔi töölepingu tÀitmisel mida pooled pole suutnud lahendada kokkuleppe teel.
Ideoloogilis - kultuuriline sfÀÀr, kuid mitte ainult need valdkonnas (aga need on olulisimad). Need on sektoriteks, millega seadusandja peaks oma normiloova tegevuse juures kÔige enam arvestama. Seadusandlikku protsessi ei kÀivita kunagi sotsiaalsed vajadused ise vaid seadusandlik protsess on alati seotud konkreetsete isikute aktiivse tegevusega.

Isikuline identsus – enesemÀÀratlus fĂŒĂŒsiliste, intellektuaalsete ja moraalsete isikuomaduste kaudu (iseenda identifitseerimine)  sotsiaalne identsus – erinevad identifikatsioonid; moodustub inimese kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse kategooriatesse (rass, rahvus, sugu, klass jne); eneseteadvuse ja sotsiaalse kĂ€itumise oluline regulaator.
InimĂ”igused on osa ĂŒldisest inimkonna progressist, seepĂ€rast ka inimĂ”iguste arv ja ulatus kasvab. Samas kriitilise narratiivi jĂ€rgi on inimĂ”igused see, mis pĂ€rast religiooni 18 tagasitĂ”rjumisest LÀÀnes kristlusest jĂ€rele jĂ€i. Jumal ise ei ole enam nii tĂ€htis, kuid tema sĂ”num, mis on progressi jaoks vajalik, on pandud ilmalikku vormi.
Iudicium dabo - ma tagan protsessi; animadverto - ma pööran sellele tĂ€helepanu). Serviusest alates hakati Ă”igusteaduslikus kirjanduses pĂ”hitĂ€helepanu pöörama ediktile. Õigusteaduse muutumine sĂŒstemaatiliseks tĂ”i endaga kaasa Ă”iguskaitsevahendite sĂŒsteemi ĂŒhtlustumise – mĂ”lemaid Ă”igusekaitsevahendeid vĂ”is nĂŒĂŒd leida ĂŒhes kohas.

Isikuandmete töötlemisel on kohustuslik jĂ€rgida pĂ”himĂ”tteid: 1) seaduslikkuse pĂ”himĂ”te – isikuandmeid vĂ”ib koguda vaid ausal ja seaduslikul teel; 2) eesmĂ€rgikohasuse pĂ”himĂ”te – isikuandmeid vĂ”ib koguda ĂŒksnes mÀÀratletud ja Ă”iguspĂ€raste eesmĂ€rkide saavutamiseks ning neid ei vĂ”i töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmĂ€rkidega
Isikuhoolduse sisuks on kohustus ja Ă”igus last kasvatada, tema jĂ€rele valvata ja tema viibimiskohta mÀÀrata ning lapse igakĂŒlgse heaolu eest muul viisil hoolitseda (hariduse andmise asjade ĂŒle otsustamine, isikute mÀÀramine kellega laps vĂ”ib suhelda jms). Varahoolduse sisuks on Ă”igus ja kohustus valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada.
InimÔiguste komisjonil on ka kaks alust jurisdik a) kÔik OASi liimesriigid on kohustatud Ameerika inimÔiguste kohustute deki tÀitma ! Ei tea kuidas vÔimalik sundada aga kohustus on b) kes on ratifitseerinud konvi on lisaks ka konvi sÀtetega ameerika kohtu jurisdik aktsepteerimine aga ei ole kohustuslik va kui nad ise seda khustust peale vÔtavad.

InimkĂ€itumise uurimiseks on sobilik loogilis-eksperimentaalne meetod (nĂ€htused (faktid)  seadused  faktid). Mistahes nĂ€htused kutsuvad esile nende seaduspĂ€rasuste tunnetamise ja kui need seaduspĂ€rasused on juba avastatud, siis tuleb nendelt seadustelt tagasi liikuda faktide enda juurde, et kontrollida, kas need seadused on ikka veel kehtivad.
Individuaalakt – ĂŒksikakt ehk Ă”igust rakendav akt Seadus kitsas tĂ€henduses – pĂ”hiseadus ja konstitutsioonilised seadused Seadus laias tĂ€henduses – pĂ”hiseadus, seadus, seadlus ehk dekreet, mÀÀrus; ehk seadus formaalses ja materiaalses tĂ€henduses; Seadus materiaalses tĂ€henduses – lisaks seadustele ka valitsuse ja koh. omav.
Individuaalaktil on kindel adressaat, nĂ€iteks on ĂŒksikaktiks kellegi autasustamine, otsus (mitte) anda armu, ametiisiku ametist vabastamine.

IdeaalĂŒhiskondadest – esimene soovis luua “uut” ja “tulevikulist ĂŒhiskonda”, teise ideaalajastu oli kauges, rikkumata minevikus.
Intellektuaalsed - mÔtlemisprotsessid, kajastuvad esmete ja nÀhtuste seosed, varjatult ja vahetult mitte antud (abstraktsed) omadused.
Impl – Implication (implikatsiooni lahtikirjutamine) p → q ≡ ÂŹp √ q. IP – Indirect Proof (kaudne tĂ”estus) (G, ÂŹp ⊱ q & ÂŹq) ⇒p. MP – Modus Ponens (jaatav moodus) p → q, p ⊱ q. MT – Modus Tollens (eitav moodus) p → q, ÂŹq ⊱ ÂŹp. Red – Redundancy (liiasuse reegel) p ≡ p √ p; p ≡ p & p.

Isesev tööaeg – kelle töö iseloom vĂ”imaldab otsustada oma töö iseseiva tĂ€itmise ĂŒle, mis tĂ”ttu ei ole otstarbekohane neid piirata tööandja sisekorraeeskirjades sĂ€testatud ajaliste piirangutega. Enamasti juhtivatel kohtadel isikutel, loomingulised töötajad, toimetajad, ajakirjanikud, teadustöötajad ja Ă”ppejĂ”ud.
Inimarengu indeks on ĂŒhendnĂ€itaja, mis sĂŒnteesib numbrilisel skaalal inimarengu kolme aspekti: - tervist, mida iseloomustab keskmine oodatav eluiga sĂŒnnimomendil; - haridust, mida iseloomustatakse kirjaoskajate osatĂ€htsuse ja koolikohustuse jĂ€rgimise alusel; - ĂŒldist elatustaset, mille indikaator on SKT ĂŒhe elaniku kohta.
Identifitseerimisel on mĂ”nikord vaja kasutada vĂ”rdlusmaterjali, nt kui isikut ennast ei ole vĂ”imalik Ă€ratundmiseks esitada, kasutatakse vĂ”rdlusmaterjalina fotosid, filme vĂ”i helisalvestisi. Sageli kasutatakse vĂ”rdlusmaterjale kohtuballistikas, kus vĂ”rreldakse uurimise kĂ€igus vĂ€lja tulistatud kuuli sĂŒndmuskohalt leituga.

I osa - raamat I-IV - kÔrgem administratsioon, sÔjavÀevalitsused II osa - raamat V-VIII - regulaararmee III osa - raamat IX-XI - irreguraalarmee IV osa - raamat XII-XVII - sÔjavÀeasutused V osa - raamat XVIII-XXI - sÔjavÀemajandus VI osa - raamat XXII-XXIV - sÔjavÀe kriminaal-, distsiplinaar- ja kohtuasjad.
InformatsiooniÔigus vahendid on vÔimalik liigitada (Klopfer): 1. Planeerimisinstrumendid 2. Otsesed kÀitumise kujundamise instrumendid 3. kaudsed kÀitumise kujundamise instrumendid 4. vÔimu- ja korraldusinstrumendid 5. isregulatsiooniinstrumendid 6. tÀiendavad eraÔiguslikdu instrumendid 7. tÀiendavad avalik-Ôiguslikud instrumendid
Inspektor - kontaktisik Tiina Tuvikene ja Justiitsministeeriumi taasĂŒhiskonnastamise nĂ”unik Ave Pae. KĂŒsimustikud olid saadetud e-maili teel kuulele eelnimetatud KOV-e sotsiaaltöötajale. Kolme kuu jooksul (oktoober, november, detsember) vastasid kĂ”ik kuus sotsiaaltöötajat minu poolt saadetud kĂŒsimustikele.

Isikute kĂ€itumine on kas Ă”iguspĂ€rane (mis on soovitav) vĂ”i Ă”igusvastane (mis on taunitav). ÕiguspĂ€rane kĂ€itumine on Ă”igusnormidega ettenĂ€htud kohustuslik, soovitav vĂ”i lubav isiku kĂ€itumine. Kui mingi eluline asjaolu pole Ă”igusega reguleeritud, tuleb seda kĂ€sitleda kui Ă”igussubjekti Ă”iguspĂ€rast kĂ€itumist.
Iskes on kolm turbeastet: L (Low) – madal turbeaste *M (Medium) - keskmine turbeaste *H (High) – kĂ”rge turbeaste 26. Riigi InfosĂŒsteemi Amet (RIA) koordineerib riigi infosĂŒsteemi arendamist ja haldamist, korraldab infoturbega seotud tegevusi ja kĂ€sitleb Eesti arvutivĂ”rkudes toimuvaid turvaintsidente.
Icj - cij.org 21. Mis on sĂŒsteem ning mis sĂŒsteemne kĂ€sitlus? sĂŒsteemiks nimetatakse mingite elementide kogumit koos nende elementide vahel kindlaks mÀÀratud seostega sĂŒsteemseks kĂ€sitlusviisiks nimetatakse sellist kĂ€sitlusviisi, mille korral kĂ€sitletavaid valdkond vaadeldakse sĂŒsteemidena.

Institutio - Ă”pilasele esitatakse tsiviilĂ”iguse printsiipe ĂŒhes allikate lugemisega; 2. instructio - teadmiste tĂ€iendamine patrooni konsultatsioonidest osavĂ”tuga. Leidub rikkalikult juriidilist kirjandust, mis sisaldavad lĂŒhikesi aforisme ja definitsioone vĂ”i milles kommenteeritakse preetorite edikte.
IgaĂŒhe kohustus on kaitsta elu ning looduskeskkonda ja tagada tulevastele pĂ”lvkodadele inimvÀÀrne elukeskkond.
InimĂ”igused on mÀÀratletud juba ÜRO inimĂ”iguste ĂŒlddeklaratsioonis, ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste Ă”iguste paktis, ÜRO rahvusvahelises kodaniku- ja poliitiliste Ă”iguste paktis, Euroopa inimĂ”iguste ja pĂ”hivabaduste kaitse konventsioonis jt. rahvusvahelistes inimĂ”iguslepingutes.

Ingliskeelsetes Ă”pikutes on kĂ”nealune tehe siiski contraposition , vt Kreeft, 2005: 171–172, Copi & Cohen, 2008: 202–203, Hausmann et al. 2010: 327–329. Esineb ka kĂ€ibeloleva eestikeelse terminoloogiaga kokkusobivat terminit transposition, ent peamiselt vanemates materjalides ja veebientsĂŒklopeediates.
InimkĂ€itumisel on aga Durkheimi jĂ€rgi alati kaks vormi: inimene kas pĂŒĂŒab iga hinna eest oma pĂŒstitatud eesmĂ€rke saavutada, arvestamata mingeidki norme vĂ”i ta jĂ€rgib norme jĂ€ttes oma eesmĂ€rgid realiseerimata, kuna nende saavutamiseks oleks ta pidanud kasutama mitteaktsepteeritavaid vahendeid.
I ps - 15. juuni 1920; eelkonstitutsioon Eestimaa Kubermangu Ajutise MaanÔugkogu (hilj Eesti MaapÀev) 15. nov 1917. a. otsus kÔrgemast vÔimust; iseseisvusmanifest PÀÀstekomitee poolt 24.02.1918; Asutava Kogu poolt 4.06.1919. vastuvÔetud Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra akt;

Igamine – isik valdab vallasasja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik nt omandaja omandas asja omanikult, kuid omandi ĂŒlekandmist ei toimunud (puudus kehtiv asjaĂ”iguskokkulepe); heauskne pĂ€rija pĂ€rib asja, mis ei kuulunud pĂ€randajale; eeldus: heauskne valdus -valdab nagu omanik.
Impordikaupadest on olulisimad ĂŒsna sarnased tooted eksporditavale: masinad ja seadmed (35%); tekstiilid (19%); mineraalsed kĂŒtused (19%); keemiatooted (9%); toidukaubad (6%). Kaupade import on toimub samamoodi nagu eksportki – naaberriikidest, kuid seekord on Venemaast olulisem meile Saksamaa.
Isikust midagi – keelatud on laenu andmine otseselt aktsionĂ€rile – mitte midagi ei ole öeldud muude isikute kohta, kes on aktsionĂ€riga kuidagimoodi seotud o normi eesmĂ€rk muidugi on laiem kui formaalsed sĂ€tted- et poleks situatsiuooni kus aktsioĂ€r saaks sisuliselt oma sissemakse tagasi.

Individuaalne töövaidlus on ka vaidlus töölepingu ettevalmistamisest tuleneva nĂ”ude ĂŒle. (ITVLS § 2) Töövaidlusi lahendavad organid: Töövaidlusi lahendavad töövaidluskomisjon (TVK) ja kohus, kusjuures lahendava organi valib huvitatud pool. Üheaegne pöördumine TVK-sse ja kohtusse on keelatud.
Individuaalne töövaidlus on töötajate ja tööandja vaheline lahkarvamus, mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti vÔi tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, samuti sÔlmitud kollektiiv- vÔi töölepingu tÀitmisel, ja mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel.
Isiku majandus - vÔi kutsetegevusse sekkumiseks § 1045 lg 1 p 6 tÀhenduses on lisaks seiskamisele ka isiku majandus-vÔi kutsetegevuse kohta ebaÔigete andmete avaldamine. Miks tuleb siia ebaÔigete andmete avaldamine sisse tuua? Selleks, et vÔimaldada kaitset ka juriidilistele isikutele.

Inspektor - kontaktisiku ametikohale. KĂ€skkiri allkirjastatakse 10.10.2010 ning ametisse astumise kuupĂ€evaks on kĂ€skkirja mĂ€rgitud 01.11.2010. Tegelikult lĂ€heb Kalev vanglasse kohale ja vĂ”tab töökoha vastu juba 29.10.2010. ĂŒlesanne: Selgita mĂ”istet koosseisuvĂ€line teenistuja.
Ius scrpitum on tÔeline Ôigus selles et ta on formaalselt mÀÀratletud ja lÀhtub riigist kui institutsioonist. Ius non scriptum- on ajalooline tÔsiaasi et Ôigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad, seda perioodi vÔibki nimetada ius non scriptum.
InimĂ”iguste kohus on tunnistanud eraelu puutumatuse kaitse all olevaks fĂŒĂŒsilise ja moraalse puutumatuse, soolise identifitseerimise, nime ja soolise sĂ€ttumuse, seksuaalelu, Ă”iguse identiteedile ja isiksuse arengule ning Ă”iguse luua ja arendada suhteid teiste inimeste ja vĂ€lismaailmaga.

Igatahes on Saaremaa piiskopi Heinrich II kirja jÀrele 30. IV. 1293 (U. B. VI, 2760) mÔlemal pool PÀrnu jÔge asuvate vastristitute otsekoheseks isandaks veel piiskopp vÔi ordu (neophitorum, qui de juribus consuetis illo domino -respondebunt, sub cuius dominio sita est hereditas
Igas tiitlis on toodud vastavasse kĂŒsimusse puutuv materjal kogu ulatuses. Tiitlid jagunevad fragmentideks ehk lex`ideks. Fragmendis tuuakse tavaliselt teatava juristi seisukoht, kusjuures fragmendi pealkirjas on juristi enese nimi ja teose pealkiri, millest fragment on vĂ”etud.
Intressi suuruses on kokku leppitud vĂ”i mitte, va juhul, kui pooled on selgesĂ”naliselt vĂ€ljendanud tahet anda tasuta laenu. NĂ€iteks, kui Ă€riĂŒhing annab teisele Ă€riĂŒhingule laenu, siis eeldatase, tulenevalt VÕS § 397 lg 1, et antud laenu kasutamise eest tuleb maksta intressi.

Isiklik mĂ”iste on mĂ”tlemise vorm, mis koondab oluliste tunnuste sarnasuse pĂ”hjal ĂŒheks abstraktseks tervikuks tajutud vĂ”i kujuteldavaid objekte, nĂ€htusi, suhteid jms. Tunnus (characteristic) on omadus (property), mille poolest asjad ja nĂ€htused vĂ”ivad sarnaneda vĂ”i erineda.
Iii tahvel – reeglid korratu vĂ”lgniku vastu, IV tahvel – sĂ€tted isavĂ”imu kohta, V-VI tahvel – eestkoste, pĂ€rimine ja omand, VII-VIII tahvel – obligatsiooniĂ”iguslikud suhted, IX-X tahvel – ius publicum ja ius sacrum, XI-XII tahvel – mitmesugused lisasĂ€tted.
Ideoloogiast – me ei hakka kodifitseerima kĂ”iki primaarnorme, mis puudutab vastutust (see oleks vĂ”imatu, tohutul hulgal on lepinguid on tĂ€is kĂ€ske ja keelde, pealegi need muutuvad ajas). ILC keskendub sekundaarnormidele, ehk mis saab siis kui on rikutud primaarnorme;

Ilmalikkus on keskaegse linna oluline tunnus, mis on omane just lÀÀnelikule linnatraditsioonile. Erinevalt Antiik-Kreeka ja Antiik-Rooma linnadest ei kandnud keskaegsed linnad vastutust religiooni eest, linn kui tervik oli maine, ajaline nĂ€htus mitte igavene ja pĂŒha.
Isikute vahel on 2 liiki suhteid: suhted seoses asjadega (omandisuhted) ja suhted seoses ĂŒleminekuga (vahetus) pandektiline sĂŒsteem – Ă”igusnormide jaotus valdkonniti, mitte funktsionaalse sĂŒsteemina: ĂŒldosa, perekonnaĂ”igus, asjaĂ”igus, pĂ€rimisĂ”igus, vĂ”laĂ”igus.
I rĂŒhm – kohalikud omavalitsused, riigikaitselised organisatsioonid, kultuurautonoomia org., kutsealade omavalitsused, kiriku omavalitsused; - II rĂŒhm – poliitilised organisatsioonid; - III rĂŒhm – muud tulunduslikud ja mittetulunduslikud organisatsioonid.

Ilo on ĂŒks ÜRO perekonda kuuluvatest organisatsioonidest, asutatud 1919. aasta aprillis Versailles' rahukonverentsil. Organisatsiooni loomise tingis töötajate I maailmasĂ”ja jĂ€rgne jĂ€rsult halvenenud olukord, mis vĂ”is pĂ”hjustada sotsiaalseid rahutusi.
Institutsiooniline sĂŒsteem on iseloomulik nt prantsusmaale (napoleoni koodeks) Pandektiline sĂŒsteem (saksamaal vĂ€lja töötatud). Tsiviiligus jaotatakse viide ossa Üldosa ÜS PerekonnaĂ”igus PEÕ AsjaĂ”igus AÕ PĂ€rimisĂ”igus PÄÕ VĂ”laĂ”igus VÕ Austria, Ć veits, aga ka Eesti.
Isiku teovĂ”ime on piiratud kui ta vaimuhaiguse, nĂ”rgamĂ”istuse vĂ”i muu psĂŒĂŒhika hĂ€ire tĂ”ttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada vĂ”i neid juhtida. Üldjuhul vajavad piiratud teovĂ”imega isikute poolt tehtavad tehingud seadusliku esindaja eelnevat nĂ”usolekut.

Individuaane Ă”igusakt on akt, mis annab Ă”igused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele vĂ”i mÀÀratud subjektide liigile (nt kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise sĂŒsteemi, mille kĂ”ige krgemaks normatiivseks aktiks on seadus
InimvÀÀrikuse pÔhimÔtted on tagatud kui riik tagab puudustkannatavate inimeste esmavajaduste rahuldamise. Puudust kannatava isiku nÔudeÔigus riigi vastu § 28 lg 2 alusel langeb tÀiesti vÔi osaliselt Àra, kui tal on perekonnaliikmed, kes on vÔimelised tema eest hoolitsema.
InimĂ”igused on keel, mille kaudu neutraalsuse katte varjus saab teostada sotsiaalset kriitikat ja taga ajada sotsiaalset progressi. InimĂ”igused on paratamatult subjektiivsed – mis on nende sisu? InimĂ”iguste retoorika lubab, et inimĂ”igused on vÔÔrandamatud.

InimĂŒhiskonna eksisteerimiseks on omakorda vajalik inimeste omavahelise suhtlemise normatiivne reguleerimine, mis saavutatakse sotsiaalsete normidega ja sotsiaalse reguleerimisega, st - kĂ€itumisreeglitega; kĂ€itumisreeglite ehk kĂ€itumisnormide vĂ€ljatöötamise ja kehtestamisega.
Interdictum – interdikt, keeld, keelamine (Rooma Ă”iguses preetori tingimusteta korraldus vaidlevatele pooltele, mis keelas mingi tegevuse vĂ”i kohustas midagi tegema; preetori erikaitsevahend) restitutio in integrum – endise olukorra ennistamine (taastamine)
Ideaalriigi vormiks on ideaalne aristokraatia Inimese hingel on kolm osa: mĂ”istus(=mĂ”tlemine, teadmine), emotsioon(=julgus, vaprus) ja iha (=himu, instinkt). Ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osakesele kolm ĂŒhiskondliku klassi: valvurid, sĂ”durid ja töölised.

IdeaaltĂŒĂŒp – mĂ”tteline konstruktsioon, mis rĂ”hutab, tugevdab, toob esile objektiivse reaalsuse mĂ”ningaid kĂŒlgi, jĂ€ttes tagaplaanile mĂ”ned teised objektiivse reaalsuse kĂŒljed; on inimmĂ”istuse looming, selleks et aru saada ĂŒhiskondlikest protsessidest.
Isikuga - töö on kestev ja pidev -töö tegemine eeldab töötaja kÀttesaadavust -tööd andev isik varustab töötaja töövahendite, materjalide ja masinatega -töötajale makstakse regulaarset töötasu, mis kujutab endast töötaja ainsat vÔi peamist
Isikuandmete töötlemine on lubatud ĂŒksnes juhul, kui: 1) kolmandal isikul on isikuandmete töötlemiseks Ă”igustatud huvi; 2) isikuandmete edastaja on tuvastanud kolmanda isiku Ă”igustatud huvi, kontrollinud edastatavate andmete Ă”igsust ning registreerinud andmeedastuse.

Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ĂŒhtedel asjadel on teatav omadus, jĂ€reldatakse, et see omadus on ka mĂ”nel teisel asjal, vĂ”i sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, jĂ€reldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.
Idee iseenesest on vana ja leidub ka nĂ€iteks 1938. aastal jĂ”ustunud pĂ”hiseaduse loomise protsessi kohta koostatud teoses „Rahvuskogu“: „Seadus peab terves ulatuses moodustama loogilise jĂ€rjekindlusega ĂŒlesehitatud mĂ”istuspĂ€rase tervikliku sĂŒsteemi.
IgapĂ€evane puhkeaeg – tööpĂ€evade vaheline puhkeaeg; vĂ€hemalt 10h vahet enne, kui töötaja tuleb uuesti tööle alaealistel 18h 15 aastastel – 16h jĂ€rjest 16-17 aastastel – 15h jĂ€rjest IganĂ€dalased puhkepĂ€evad – 2 pĂ€eva nĂ€dalas, töövabad pĂ€evad.

Intervjuu - MĂ”lemad on kĂŒsitluse vormid Tavaliselt öeldakse, kas ankeetkĂŒsitlus vĂ”i kĂŒsitlus intervjuu vahel MĂ”lema puhul peab olema kĂŒsimustik juba varem koostatud Nende kĂŒsimustik vĂ”ib olla ka ĂŒhesugune MĂ”lema juhul vastused mĂ€rgitakse ĂŒles
IseseisvussĂ”ja mĂ”jutused - siin on see sama jutt, et Inglismaa andis mitmeid seadusi, mis nö diskrimineerisid koloniste ja see kĂ”ik lĂ”ppes siis 1776. aasta “Iseseisvusdeklaratsiooniga”. 3.4. “Suur kompromiss”- see on kompromiss Virginia ja New Jersey plaanist.
InimĂ”igused –  need on Ôigused, mis kuuluvad igale  inimesele inimeseks olemise tĂ”ttu.  ïź * iga inimese moraalsed sĂŒnnipĂ€rased Ôigused, mis  onÂ ĂŒldised ja kehtivad kĂ”igi kohta ning on  vÔÔrandamatud ja universaalsed;

Inkompatibiliteet on erinevate vĂ”imufunktsioonide ĂŒhe isiku poolt samaaegselt tĂ€itmise lubamatus. Nii nagu Riigikogu liige ei tohi selle pĂ”himĂ”tte jĂ€rgi kuuluda tulundusettevĂ”tte haldusnĂ”ukogusse, ei tohiks ta kuuluda ka kohaliku omavalitsuse volikogusse.
Inspektor - kontaktisik Tiina Tuvikene, kes andsid miniuuringu idee ja juhtnööre selle lĂ€biviimiseks. Miniuuringu koostamisel juhindusin Justiitsministeeriumi taasĂŒhiskonnastamise nĂ”uniku Ave Pae poolt tehtud mĂ€rkustest kĂŒsitluse lĂ€biviimiseks.
IganĂ€dalane puhkeaeg - vĂ€hemalt 2 jĂ€rjestikkust puhkepĂ€eva (ĂŒldjuhul laupĂ€ev ja pĂŒhapĂ€ev: 5 tööpĂ€eva, 2 vaba). Kui ettevĂ”te nendel pĂ€evadel töötab, nĂ€hakse puhkepĂ€evad ette vahetusgraafikutega, kuid need pĂ€evad peavad olema jĂ€rjestikku pĂ€evad.

Individuaalsed kohustused on kohustused, mille sisuks on individuaalsete tunnustega piiritletud asja ĂŒleandmine. Individuaalseid kohustusi vĂ”ib nimetada ka tĂŒkivĂ”laks, kuna nende ese on kindlalt mÀÀratletud ja vĂ”lgniku kohustus piirdub mingi konkreetse asjaga.
Isaduse juures on oluline erinevus nende kahe Ă”iguse vahel see, et kui Roomas oli isal oma laste ja lastelaste ĂŒle tĂ€ielik vĂ”im, siis meie seaduses seda Ă”nneks kirjas ei ole. TĂ€napĂ€eval oleks sellise seaduse rakendamine meie riigis ilmselt vĂ”imatu.
IseseisvussÔda - selle alustamise pÔhjusteks vÔib pidada mitmeid seadusi, mille Inglismaa vastu vÔttis ja nendega ameeriklasi diskrimineeris (nt templimaksuseadus 1765. aastal, mis kehtestas esimese parlamendipoolse asunikelt otse sissenÔutava maksu.

Ius praetorium - preetori poolt kujundatud Ôigus.
Illius vicini – tolle naabri (genitiiv) Ei actori – sellele hagejale (daativ) Horum imperatorum – nende imperaatorite (genitiiv) Hoc edictum – see kĂ€sk/seda kĂ€sku (nominatiiv/vokatiiv/akusatiiv) Illi mores – toonased tavad (nominatiiv)
Indrek tederil on igati Ă”igus mĂ€rkides, et „[k]ui pĂ”hiseadus Ă€ra unustada, sellest mitte rÀÀkida ja mitte rĂ”hutada, et on olemas pĂ”hivÀÀrtused, siis need vĂ”idaksegi reaalsuses Ă€ra unustada“*66. Kuid mĂ”nikord rĂ”hutamisest piisabki.

InimĂ”igused on iga indiviidi sĂŒnnipĂ€rased Ă”igused, mis ei sĂ”ltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. InimĂ”igused on leidnud rahvusvahelist tunnustust InimĂ”iguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt ĂŒldkehtivaks aastal 1948.
Isikuline hagi on see, mille alusel me mingi isikuga kohtus kĂ€ime; st selle isikuga, kellel on meie ees kohustus kas lepingust vĂ”i deliktist tulenevalt, st kellelt me soovime, et ta PEAB midagi kas ANDMA, TEGEMA vĂ”i KOHUSTUST TÄITMA (G. 4, 2).
Interdictum silvianum - millega rendile andja vĂ”is pöörduda rentniku vastu, kes pĂŒĂŒdis sisseveetud asjad-invecta ja sissekantud asjad-illata Ă€ra vedada 2. Actio serviana- Rendileandja sai sellise kraami vĂ€ljaandmist nĂ”uda kolmandatelt isikutelt.

I osa - raamat 1-2 - kÔrgemad merevÀevalitsused II osa - raamat 3-7 - merevÀeasutused III osa - raamat 8-11 - merevÀeteenistus IV osa - raamat 12-15 - merevÀemajandus V osa - raamat 16-18 - merevÀe kohtuasutused ja jurisdiktsioon.
I staadium – faktiliste asjaolude analĂŒĂŒs, mis on Ă”igusnormi rakendamise faktiliseks aluseks; II staadium – Ă”igusnormi valik ja analĂŒĂŒs, mis on Ă”igusnormi rakendamise juriidiline alus, vajadusel toimub ka Ă”igusakti tĂ”lgendamine.
InimĂ”igused on igale inimesele kuuluvad kaasasĂŒndinud pĂ”hiĂ”igused, mis pĂ”hinevad inimvÀÀrikusel ja mida seetĂ”ttu peetakse vÔÔrandamatuteks. See tĂ€hendab, et neid ei saa kelleltki Ă€ra vĂ”tta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata.

Interpersonaalne Ă”igus – isikute vaheline Ă”igus (vĂ€lisĂ”igus) Intrapersonaalne Ă”igus – saab olla ainult juriidilistel isikute vahel ( fĂŒĂŒsilistel isikutel ei saa olla siseĂ”igust) (siseĂ”igus) Impermeabiliteediteooria ehk lĂ€bipaistvuse teooria
Iseloomuga – teostamine ei sĂ”ltu riigi suvast, nende iseloomu mÀÀravad eesmĂ€rgid ja ĂŒlesanded, mis sĂ”ltuvad erinevatest tingimustest nt majanduslikust ja sotsiaalsest arengust, poliitiliste jĂ”udude paigutusest riigivĂ”imu suhtest.
Isiklikud Ă”igused – objektiks on au, isiku nimi vĂ”i kujutis, eraelu puutumatus vms. TsiviilĂ”igussuhtel on tavaliselt 2 poolt – Ă”igustatud pool (vĂ”lausaldaja) ja kohustatud pool (vĂ”lgnik), kusjuures mĂ”lemal poolel vĂ”ib olla mitu isikut.

Identifitseerimine on protsess, mis seisneb vÀlismaailma vÔi inimese teadvusesse jÀetud jÀlje jÀrgi selle jÀlje jÀtnud objekti tunnuste vÀlja selgitamises ning nende tunnuste vÔrdlemises objekti tunnustega, mis vÔis selle jÀlje jÀtta.
ImmissiooniĂ”igus – kĂ”ik mĂ”jutused, mis lĂ€htuvad teiselt kinnisasjalt ja vĂ”ivad mingil moel kahjustada omandit (nt gaasid, aurud, lĂ”hnad, suits, tahm, soojus, mĂŒra ja pĂ”rutused). MĂ”jutus vĂ”ib lĂ€htuda ka kaugemal asuvalt kinnisasjalt.
Inimese mĂ”ttekusest – esimesed kaks lĂ€henemist ei selgita mingil viisil kĂŒsimust Ă”iguse eksisteerimise viisist, seda selgitabki antud lĂ€henemine (eksistentsiaalfilosoofia). See kĂŒsimus on seotud eksist vapustustega, surm, Ukraina kriis jne.

Isl - d ettekirjutused, ĂŒhe suhteosalise tahteavalduse ĂŒhepoolsus (jur-selt kĂ€skiv), Ă”igustavate vah.te kasutamine, mille tulemusena vĂ”ivad tek reguleeritavad h.suhted, mille pooled, st nende tahteavaldused on vĂ”rdĂ”iguslikud
I funktsioonid – ĂŒlesanded milleks on (Bagehot) ‱ Valimisfunktsioon ‱ VĂ€ljendusfunktsioon (arvamuste) ‱ Õpetamise funktsioon (kui Ă”petatute kogu) ‱ Teabevahetus, informatsiooni vahetus ‱ Seadusloome, seadusandluse funktsioon
Informeerituse printsiip on lÀhedane avalikkuse printsiibile ja tÀiendab seda s.t. informeerituse printsiip tagab informatsiooni kÀttesaadavuse menetlusosalistele ka paljudel sellistel juhtudel kui Ôiguskaitseasutuse toimingud ei toimu avalikult.

Inimeste vahel on sein, seina peal on kujud, inimesed kannavad mööda seda vaheseina igasugu esemeid, mis heidavad varje koopaseinale, koopas olevad vangid nÀevad varje igasugustest olenditest. Inimesed nÀevad vaid asjade ideedest varje.
Imi on vĂ€lja töötatud eesmĂ€rgiga ĂŒletada teatavad takistused, nĂ€iteks erinevused haldus- ja töökultuurides, erinevad keeled ning asjaolu, et inimesed ei tea alati, kelle poole nad peaksid teises liikmesriigis pöörduma.
Isiku juhtimis - vĂ”i kontrollorgani liikmele makstud tasult; erisoodustustelt tulumaksuseaduse tĂ€henduses, ĂŒmb Mittemaksustatav summad; Eesti residendi poolt mitteresidendile makstud töötasult, kui töötegemise riik on teises riigis.

Ideaaliks on suurim vÔimalik vÔimu hajutamine/detsentraliseerimine, mille puhul veel sÀilib efektiivsus, samas peaks teiselt poolt toimima suurim vÔimalik informatsiooni tsentraliseerimine ning selle levitamine keskvÔimu kaudu.
Identsuse funktsiooni - allkirja andja samane tehingu subjektiga, ehtuse funktsiooni- avaldus pÀrineb allakirjutatult.Et tehing oleks kehtiv, peab olema nÔuetekohane: 1. Tehingu subjektid peavad olema Ôiguslikult vÔimelised tehingut tegema.
Inimkonna puhul tĂ€hendab see soovi elada nii, et realiseeruks inimese ratsionaalne loomus. Inimesele on seega loomupĂ€raselt omane elada ĂŒhiskonnas, sĂ€ilitada oma elu, sĂŒnnitada ja harida lapsi, rÀÀkida tĂ”tt ja arendada mĂ”istust.

I proloog - seal sĂ€testatakse koodeksi funktsioon, mĂ”te (kaitsefunktsioon; nĂ”rgemate kaitse-riik proovib sugukonna asemel ĂŒksikindiviidile kaitset pakkuda). Sealt selgub, et on vĂ€henenud usk Jumala poolt karistamisesse.
InimkĂ”rvale on ebasoodne pidev mĂŒratugevus alates 60 dB. ‱ Lubatud maksimaalne mĂŒra tugevus on vastavalt praegu kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A). KĂ”ige kahjulikumad on kĂ”rgsageduslikud ja impulsiivsed mĂŒrad.
Isiklikke Ă”igusi nimetatakse ka moraalseteks Ă”igusteks. MĂ”ningatel kaalutlustel kasutame seda terminit aeg-ajalt ka alljĂ€rgnevas arutluses, pidades silmas selle sĂŒnonĂŒĂŒmiat seaduses sĂ”nastatud „isiklike Ă”igustega“.15

Isikute suhtes – ĂŒldkehtivad kĂ”igi isikute suhtes (nii fĂŒĂŒsilised ja juriidilised). Ainult fĂŒĂŒsiliste isikute puhul nt abiellumine, pĂ€randamine, teovĂ”ime; juriidiliste isikute puhul asutamine, juhtimine, lĂ”petamine.
I lugemine – toimub seaduse eelnĂ”u tutvustamine RK liikmetele, saab esitada muudatusettepanekuid (RK liikmed fraktsioonid, komisjonid). II lugemine – toimub sĂ€tete arutelu juhtivkomisjon selgitab esitatud muudatusi.
Inkorporeerimine on Ă”igusaktide koondamine ja sĂŒstematiseerimine publikatsioonideks ehk trĂŒkisteks Teo Ă”igusvastasust vĂ€listavad asjaolud: hĂ€dakaitse, kronoloogilises, tĂ€hestikulises, Ă”igusharude vĂ”i muus jĂ€rjestuses.

Iseloomulikuks tunnuseks on ĂŒksikisiku otsustusvabadus (privaatautonoomia). TĂŒĂŒpiline tegevusvorm on leping. Õigusnormide liigitus eraĂ”iguses: tsiviilĂ”igus, Ă€riĂ”igus, rahvusvaheline eraĂ”igus, intellektuaalse omandi Ă”igus jne.
Isiklikud Ă”igused on autoriĂ”iguse seaduse kohaselt teose autoriga lahutamatult seotud (AutÕS § 11 lg 2), mistĂ”ttu erinevalt varalistest Ă”igustest ei saa need tööandjale ĂŒle minna ei seaduse ega poolte kokkuleppe alusel.
IntressimÀÀr on kinnistusraamatusse kantud, kuid mitte suuremas ulatuses kui kolme aasta eest, arvates pĂ€evast, mil kinnisasja omanik esitas kohtule avalduse hĂŒpoteegi kustutamiseks vĂ”i omanikuhĂŒpoteegiks muutmiseks.

InimvÀÀrikuse printsiibil on selja taga rohkem kui kahe tuhande aasta pikkune ajalugu. Sellest hoolimata on tema sisu veel tÀna kÔike muud kui selge, sest iga kÀsitlus on seotud kindla filosoofilis-maailmavaatelise lÀhenemisega.
Ideaalne diskursus on mÀÀratletav. Piiramatu aja, piiramatu osavĂ”tjate arvuga, tĂ€ielik vabadus, keelis mĂ”isteline selgus, empiiriline informeeritus, rollivahetuse vĂ”imlikkus, leitakse vastus praktilistele kĂŒsimustele.
Ii definitiivne – seaduskeele mÀÀratlused III konstitutiivsed – sisaldub konsitutsioonis IV kollisiooni – sĂ€testavad mitmest vĂ”imalikust kohaldamisele kuuluvast Ă”igusnormist ĂŒhe normi, mis kuulub tĂ€itmisele.

Isiku juhtimis - vĂ”i kontrollorgani liikme vĂ”i mitteresidendi Eestis asuva pĂŒsiva tegevuskoha juhtorgani liikme ametiĂŒlesannete tĂ€itmise eest (pole oluline, kes vĂ€ljamakse teeb) Peab olema Eesti Ă€riĂŒhingu liige.
IlmajĂ€tmine on kehtetu ka juhul, kui pĂ”hjus on algataja andmed pĂ€randi avanemise kohta, talle teada olevate pĂ€rijate ning vĂ”imalike sundosasaajate kĂŒll mĂ€rgitud, kuid ei vasta PĂ€rS § 108 lg-s 1 sĂ€testatule.
Inferioorne hĂŒvis – ebanormaalne hĂŒvis, hĂŒvise nĂ”udlus vĂ€heneb sissetuleku suurenedes (nt mis pole seisusekohane). Engeli kĂ”verad – illustreerivad graafiliselt sissetuleku ja hĂŒvise nĂ”udluse vahelisi seoseid.

Institutsioonid on mĂ”jutanud olulisel mÀÀral nii Justinianuse ajastu Ă”igusteadust kui ka hilisemat, Rooma Ă”igusele toetuvat germaani- rooma Ă”igussĂŒsteemi ning jĂ€tnud jĂ€lgi ka anglo-ameerika Ă”igussĂŒsteemile.
Institutsioonid on mĂ”jutanud olulisel mÀÀral nii Justianuse ajastu Ă”igusteadust kui ka hilisemat aega ning samas olid see esimeseks tĂ”siseks katseks sĂŒstematiseerida Ă”igust ĂŒldistest seisukohtadest lĂ€htuvalt.
Interference - free radio communication ITU assigns frequencies /orbital positions („first come, first served“) Notification/recording in a Master International Frequency Register (MIFR) Broadcasting regulation

I maa - vĂ”i halduskohus (linnakohtuid netu enam) - Maakohtus- tsiviilasjad (perekonnaĂ”igus, vĂ”laĂ”igus jne..) Isikud on omavahel vĂ”rdsed; Kriminaalasjad; VÀÀrteoasjad . Halduskohtus – haldusasjad.
InimĂŒhiskonnad on selle saavutanud pika arengu tulemusel, mille kĂ€igus on varastest linnriikidest ja andamile tuginenud impeeriumidest feodalismi, seisuseriigi ja absolutismi kaudu jĂ”utud modernse rahvusriigini.
Iter - Ă”igus jalgsi lĂ€bi kĂ€ia vÔÔrast maatĂŒkist  Actus- Ă”igus ajada loomi lĂ€bi vÔÔra maatĂŒki ja sealt ka lĂ€bi kĂ€ia  Via- Ă”igus sĂ”ita, loomi ajada ja jalgsi kĂ€ia lĂ€bi vÔÔra krundi

Ii jĂ€rjekord - abikaasa pĂ€rib poole pĂ€randist, lisaks eelosa ehk ĂŒleelanud abikaasa Ă”igust saada peale pĂ€randvara osa abikaasade ĂŒhise kodu tavalise sisustuse esemed, kui need pole kinnisasja pĂ€raldised.
Inkorporatsioon – rahvusvahelise Ă”iguse normid kanduvad riigile siduvaks muutudes samuti automaatselt siseĂ”igusesse, kuid normi siduvaks muutumisele eelneb mingi siseriiklik toiming (nt lepingu heakskiitmine).
Inkvisitsiooniline menetlus - Ă”iguskaitseorganid (politsei, prokuratuur) ĂŒritavad selgitada vĂ€lja objektiivse tĂ”e: kas kuritegu leidis aset ja kui, siis millised on vastutust mĂ”jutavad (sh sĂŒĂŒdlast toetavad ) asjaolud.

Ilo jĂ€relevalveorganid on aga laiendamise sellisel kujul heaks kiitnud, sest seda Ă”igustavad tĂ€htsamad avalikud huvid ning laiendamine – vĂ€hemalt kui see toimib korrektselt – ei mĂ”juta ĂŒhinemisvabaduse olemust.
Informatsiooni asĂŒmmeetria – mĂŒĂŒjal on hĂŒvise kvaliteedi kohta parem info kui ostjal (tööjĂ”ud, pruugitud auto, korter). Turg ei toimi siis efektiivselt, sest hĂŒviste turuhinnad ei kajasta Ă”igesti nende kvaliteeti.
Isesugused – mĂ”nedes on suitsetamine siseruumides lubatud, mĂ”nedes aga keelatud koguni kĂ”igis avalikes kohtades, seetĂ”ttu on seaduse sisulist suhestatust Euroopa Liidu Ă”iguskorraga on raske tuvastada.

Igavene Ă”igus – jumala loodud kogu loodus; loodusseadused 2. Loomulik Ă”igus – looduse olenditest suudba enim hoomata inimene – see osake ongi loomulik Ă”igus, milles siasldub hea, Ă”igalne ja mĂ”istlik.
InformatsiooniĂ”e vahendid on vĂ”imalik liigitada: 1. Planeerimisinstrumendid: infoĂŒhiskonna planeerimine nii poliitilisel kui ka tehnoloogilisel eeldab vĂ€ga lĂ€bimĂ”eldud kavasid, kuna see toimub vĂ€ga mitmel tasandil.
Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja Ă”igus last kasvatada, tema jĂ€rele valvata ja tema viibimiskohta mÀÀrata ning lapse igakĂŒlgse heaolu eest muul viisil hoolitseda –teha kĂ”ik tagamaks lapse heaolu.

Imikueas on laps sedavĂ”rd abitu ja nĂ”rk, et tema elu oleneb tĂ€iesti vanemate hoolest ja tĂ€helepanust. Helgi Sallo ema Erika oli 24 aastane, kui sĂŒnnitas, isa oli aga 10 aastat vanem e. 34 aastane.
InimÔigusi on kaitsusts ka League of Nation-si raames, loodi pÀrast I ms-i aga mis mitmetel pÔhjustel ei saanud oma eesmÀrkidega hakkama ja hajus Àra. Rahvusvahelise Punase Risti poolt ka palju antud
Iap - association.org/ressources/Standards_English.pdf; Recommendation Rec(2000)19 of the Committee of Ministers to member states on the role of public prosecution in the criminal justice system.

Igas riigis on inimeste poolt Ôiguslike kohustuste rikkumine fikseeritud Ôigusnormides juriidiliste faktidena, mille ilmnemisel vastavatel riigiorganitel on kohustus neid Ôiguserikkujaid karistada.
InimĂ”igused – need on Ă”igused, mis kuuluvad igale inimesele inimeseks olemise tĂ”ttu. InimĂ”igused on Ă”iguste kogum, mis vÀÀrtustab inimest ja ĂŒhiskonda kui tervikut ning kehtib ĂŒlemaailmselt.
Igasuguseid valitsemispĂ”himĂ”tteid on – tugevamate vĂ”im nĂ”rgemate, vabade vĂ”im orjade, vanemate vĂ”im laste ĂŒle, vanade vĂ”im noorte ĂŒle, RIIGIS on ideaaliks targemate vĂ”im vĂ€hemtarkade ĂŒle, SEADUSTES Ă”igusriik.

Ius communtativa - vÔrdsustav Ôigus 2. Ius distributiva - jaotatav Ôigus Keeruline on valida, millal valida kumba???? :-| Ntx ema palk - kas vÔrdselt vÔi sÔltuvuses ema eelnevalt saadud töötasuga.
Indviduaalkaebus on pÔhiÔiguste kandja poolt pÔhiÔiguse rikkumise vÔimaluse korral pÔhiseaduslikkuse jÀrelvalve kohtule esitatav kaebus seaduse vÔi mÀÀruse pÔhiseadusevastaseks tunnistamiseks.
Inkorporeerimine — Ă”igusaktide (enamasti seaduste kui Ă”igustloovate aktide) koondamine ja sĂŒstematiseerimine publikatsioonideks kronoloogilises, tĂ€hestikulises, Ă”igusharude vĂ”i muus jĂ€rjestuses.

Ilmnev mĂ”istus on suverÀÀne, juristid peavad vastutama looduses ilmneva ratio ees. Samuti vastutavad viimase ees “10 kĂ€sku”. G. loob ka ilmaliku loomuĂ”iguse, kuigi ta ise on kĂŒllaltki usklik.
Ink - ametlik, nt riigiteataja (pĂ€dev riigiorgan) vĂ”i mitteametilik, nt ĂŒksikisikud vĂ”i asutused (nendele ei saa viidata). On Ă”igusaktide koondamine ja sĂŒstematiseerimine trĂŒkisteks.
Iseloomustav tegur on nende suunatus jÀreltulevatele pÔlvedele - lÀhtutakse eeldusest, et ka jÀrgmistel pÔlvkondadel peab olema vÔimalus elada vÀhemalt samavÀÀrses keskkonnas, kui on meil tÀna.

Imf - rahvusvaheline valuutafond Tegutseb alates 1945.liikmed kohustuvad rakendama ĂŒhist valuuta- ja rahvusvahelist maksepoliitikat, abistama ĂŒksteist maksebilansi puudujÀÀgi korral.
Ilmalik vĂ”im - PĂ”hja-Eesti (Taani kuninga vĂ”imu all); TartuĆĄtift (Tartu piiskop ilmalik valitseja); Saare- LÀÀne ĆĄtift; ordu maad (kĂ”ik ĂŒlejÀÀnud). Peale selle oli veel kiriklik vĂ”im.
Immuniteet - PÔhimÔte kaitseb Riigikogu tema vahistamise, kirjavahetuse saladuse rikkumise jms. Riigikogu liikme kriminaalvastutusele vÔtmiseks on Riigikogu andnud nÔusoleku neljal korral.

Introtseptiivsed aistingud - retseptorid siseorganeis ja nÀÀrmeis (nÀlg, kehatemp) 3. propriotseptiivsed- retseptorid asuvad lihastes ja kÔÔlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid.
Iseseisvateks avalik - Ôiguslikeks juriidilisteks isikuteks on a) a.-Ô. sihtasutused e fondid b) a.-Ô. asutused c) a.-Ô. korporatsioonid. Need luuakse selle juriidilise isiku kohta kÀiva seadusega.
InimĂ”igused on leidnud rahvusvahelist tunnustust InimĂ”iguste Ülddeklaratsioonis, mille ÜRO kuulutas ĂŒldkehtivaks aastal 1948. Kodaniku Ă”igused on mÀÀratud Eesti Vabariigi pĂ”hiseaduses.

Ius gentium ehk rahvaste Ă”igus kehtib kĂ”igi inimeste suhtes hoolimata nende rahvusest. Osalt samastati ius gentium’it loomuĂ”igusega (ius naturale), mis oli ĂŒhine loodusele ja inimestele.
I osa – Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse Ă”igusaktid II osa – VĂ€lislepingud III osa – Riigikohtu lahendid IV osa – RT lisa, Eest Panga Presidendi seadused
Immuniteeti ehk puutumatust. See tÀhendab, et neid ei saa vastutusele vÔtta enne kui neilt on menetluslik immuniteet Àra vÔetud ning seda saab teha vaid riik, keda vastav persoon esindab.

Isiksuse eneseteostus on vaba, riik ja ĂŒhiskond suhtuvad sellesse tolerantselt , inimene tegutseb oma vĂ”imete kohaselt mistahes sotsiaalses staatuses ja rollis ning saab sellest avatusest rahuldust.
Iii tahvel - reeglid korratu vÔlgniku vastu, IV tahvel - sÀtted isavÔimu kohta, V-VI tahvel- eestkoste, pÀrimise ja omandi kohta, VII-VIII tahvel- obligatsiooniÔiguslike suhete kohta,
Institutsiooniline sĂŒsteem – normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad, hagid (ĂŒlemineku, omandamise viisi tĂ€henduses). Hea nĂ€ide on Prantsuse tsiviilkoodeks (1804.a) ehk Napoleoni koodeks.

Isale on ju loomuomane valitseda poegade ĂŒle, eelkĂ€ijatele jĂ€relpĂ”lve ĂŒle ja kuningale alamate ĂŒle. Sellised sĂ”prussuhted rajanevad ĂŒlimusel, seetĂ”ttu austatakse ka vanemaid.
Ineligibiliteet – ametite ĂŒhitamise keelu realiseerimise meetodiks ka mittevalitavuse ehk ineligibiliteedi pĂ”himĂ”te, mille puhul kehtib keeld isiku kandideerimiseks teatud ametikohtadelt
InimvÀÀrikus - - § 10 2.vabadus -- § 14 lg. 1 3.vÔrdsus -- § 12 lg. 1 lause 1 4.Ôigusriik -- § 10 5.demokraatia -- § 1, § 10 6.sotsiaalriik -- § 10 7.Eesti identiteet -- § 1 lg. 2

InimĂ”igused on eelkĂ”ige moraalsed Ă”igused, mis kehtivad sĂ”ltumata sellest, kas neid mĂ”ni riiklik institutsioon tunnustab vĂ”i mitte – igal inimesel peavad olema teatud inimĂ”igused.
Isiklikul kasutusĂ”igusel on ka teine alaliik, mis sarnaneb sisult kasutusvaldusega, kuid kasutusvaldusest erinevalt ei anna ta Ă”igust omandada kasutatava asja vilju → isiklik kasutusĂ”igus elamule.
Ii seadlus ehk dekreet - riigipea normatiivne Ôigusakt vÔi Ôiguse rakendamise akt, mille juriidiline jÔud sÔltub riigipea pÔhiseaduses kindlaks mÀÀratud Ôiguslikust seisundist.

Intellektuaalomand on laialdane valdkond, kus Ă”igussuhted on keerulised tulenedes just sellest, et subjektiks on immateriaalsed vÀÀrtused, millel puuduvad kindlad fĂŒĂŒsikalised parameetrid.
Ihering on öelnud, et seadusandja peab mÔtlema nagu filosoof ja rÀÀkima nagu talupoeg [1, lk. 189]. Seadusandja poolt formuleeritud Ôiguselt oodatakse lihtsust ja arusaadavust.
Inimloomusel vĂ”i - mĂ”istusel. SellepĂ€rast nimetatakse seda Ă”igust loodus- (loomu-) Ă”iguseks vĂ”i mĂ”istuseĂ”iguseks. LoomuĂ”iguses nĂ€hakse vĂ”rreldes positiivse Ă”igusega ĂŒlimat korda.

Intellektuaalne element – teadmine (ma panen toime, ma soovin seda, tagajĂ€rg on see); 2. voluntatiivne element – tahtmine (ma tahan). Ettevaatamatuse korral teadmine on, aga tahtlust ei ole!!!
Idamaades on riik ja usk tugevalt segunenud ning riik peab tagama usunormide tÀitmist, mis omakorda pingestab naaberriikide suhteid, kuna usundid on erinevad ning arusaam Ôigusest
Ilo reeglid on suure tĂ€htsusega ĂŒlemaailmselt, kuid need vajavad sageli tĂ€iendamist, et neid norme oleks vĂ”imalik kohaldada, arvestades Euroopa sotsiaalset olukord ja arengutaset.

Informeerituse printsiip tĂ€hendab seda, et Ă”iguskaitsesĂŒsteem peab tagama vĂ”imaluste (4) Kassatsiooni ja teistmisavalduse saab sĂŒĂŒdlane esitada advokaadi piires asjaosaliste informeerituse.
Isikust lĂ€htuvalt – valdaja eriline huvi Kulutuste liigid: vajalikud – vaja alalhoiuks hĂŒvitatakse Kasulikud – asja parandamiseks/parendamiseks hĂŒvitatakse Toreduslikud – luksus
Inimene ise on antud hetkel aktiivne 2. Avalik Ă”igus - moodustavad aga need normid, kus ĂŒheks pooleks on riik, kes Ă”igussuhtes osaleb jĂ”upositsioonilt – teostades oma vĂ”imu.

Inimeste Ă”igusvĂ”ime on ĂŒhetaoline ja Teadmata kadunuks lugemine ja hoolduse seadmine isiku varale (TsÜS § 17-18). puutumatu (piiramatu). Teadmata kadunuks olemine on faktiline seisund.
Intellektuaalomand on jaotatud ĂŒhelt poolt autoriĂ”iguseks ja autoriĂ”igusega kaasnevateks Ă”igusteks ning teiselt poolt tööstusomandiks. * AutoriĂ”igus kaitseb originaalseid teoseid.
Iseloomustava triaadiga – esmalt on olemas tees vĂ”i vĂ€ide (nĂ€iteks Ă”igus tĂ€na); seejĂ€rel antitees kui vastuvĂ€ide; sĂŒntees, mis kujutab endast uuenenud teesi ehk teesi uus kvaliteet.

Ilo on rahvusvaheline ÜRO alluvuses tegutsev organisatsioon, mis tegeleb rahvusvaheliste tööstandardite koostamise ning töötingimuste jĂ€relevalvega liikmesriikides.
Igamine – tĂ€htaeg maatĂŒki puhul 2 a, muude asjade puhul 1a; tingimused – Ă”iguslik alus ja hea usk. Hiljem vallasasjade puhul 3 a, maatĂŒkkide kohta 10 vĂ”i 20 aastat.
I 1970 - kuni 1970ndate keskpaigani II 1970ndate keskpaigast kuni 1980ndate keskpaigani III 1980ndate keskpaigast 1990ndate alguseni IV 1990ndate algus kuni tÀnapÀevani.

Ii dispositsioon - normi element, mis nĂ€itab, kuidas peab Ă”igussubjekt kĂ€ituma hĂŒpoteesi tingimuste olemasolul, missugune kĂ€itumine on talle lubatud, keelatud vĂ”i kohustuslik.
Intellektuaalomandi Ă”igust on rikutud" vĂ”ib toimuda ka tolliasutuses vĂ”i peab mÀÀruse III peatĂŒkis kĂ€sitletud "juhtumi kohta otsuse tegemiseks pĂ€dev asutus" olema tollist eraldiseisev?
Ius scriptum — Ă”iguse ajalugu (ius non scriptumis domineeriva tĂ€htsuse omandanud elemendid, mis pandi kirja). Õigus kui sotsiaalne kord eraldus tava- ja moraalinormidest.

Iutra legen – administratsioon konkatiseerib 2. praetur legen – loovad uut Ă”igust 3. contra legen – vĂ”ib muuta juba varasemates seadustes sisalduvaid regulatsioone.
Individualism on oluline teada, et ĂŒksikisik ei suuda tĂ€napĂ€evamaailmas iseseisvalt hakkama saada, vaid ta peab nii vĂ”i teisiti elama ĂŒhiskonnas koos teiste inimestega.
IsiksusÔiguslikud - seotud isikute kui sellistega (perekonnaseis). Tehingu teostamiseks vajalik poole tahe, peab olema vÀljendatud Ôigesti ja nÔutaval viisil tahteavaldusena.

Iudicis nominatio - kohtuniku mÀÀramine  Intentio- selles on esitatud hageja taotlus, vaidluse olemus  Condemnatio-kĂ€sk kohtunikule mĂ”ista kostja Ă”igeks vĂ”i sĂŒĂŒdi
I isik - Ă”igus nĂ”uda II ISIK – juriidiline kohustus I ISIK –pöördub kohtusse Aluseks leping mille seda tĂ€ita aga ei tĂ€ida aluseks on seadus ehk Ă”igusnorm
Ii vÀÀrteod ehk haldusĂ”igusrikkumised Karistusseadustikus vĂ”i muus seadustikus sĂ€testatud sĂŒĂŒtegu, mille eest on pĂ”hikaristusena ette nĂ€htud rahatrahv vĂ”i arest.

Indiviidi tasandil on vÀga oluline hoolida enda ja lÀhikondsete heaolust ning vaimsest tervisest, otsides vajaduse korral abi ise ja julgustades seda tegema ka lÀhikondseid.
Iudex - adiudicatio-oli vajalik juhtumil kui, kohtunik andis ĂŒhisvara jagamisel asja ĂŒhele osalisele tĂ€ielikuks oamndisk kohustusegamaksta teisele teatav summa.
Intitutio - Ă”pilasele esitatakse tsiviilĂ”iguse printsiipe ĂŒhes allikate lugemisega  Instructio- teadmistet tĂ€iendamine patrooni konsultatsioonidest osavĂ”tuga.

Institutsiooniline sĂŒsteem – tsiviilĂ”igusnormid on jaotatud kolmeks pĂ”hiliseks institutsiooniks Isikud Asjad Hagid (omandamise viisid) Neid nim ka kolmeks tsiviilĂ”iguse vaalaks.
Ideaaliks on seejuures motiveeritud veendumus jÀrgida Ôigluse ning Ôigusnormide nÔudeid ning mÔista seesmiselt kui ka avalikult hukka Ôigusvastane kÀitumine.
IdeaaltĂŒĂŒp – see on mĂ”tteline konstruktsioon, mis eristab ja tugevdab mĂ”ningaid reaalsuse kĂŒlgi jĂ€ttes samal ajal mĂ”ned teised reaalsuse kĂŒljed tagaplaanile.

Inkorporeeriv kodifikatsioon - pannakse kokku olemasolevad seadused, paranemist/ arengut ei toimu (ei tÀiustata) Tuleb eristada kodifitseerimist tÀnapÀevases ja arhailises mÔttes.
Immuniteedi ehk saadikupuutumatuse eesmÀrgiks on vÀltida tÀitevvÔimu vÔimalust otsitud vÔi vÀljamÔeldud pÔhjustel vahistada deputaati ja anda ta kohtu alla.
Impordikvoot – mittetolliline kaubandustĂ”ke, mille puhul piiratakse importi vĂ”i eksporti koguseliselt. Kaubanduse piiramiseks kasutatakse peamiselt impordikvoote.

Inglismaa seadused on kolme ossa jaotatud: avalik Ă”igus, tavad ja parlamendi otsused 11. Libertas inestimabilis res est – Vabadus on hindamatu asi. 12. Consensus omnium.
Inimese suhtes on Augustinus vĂ€ga pessimistlik, inimene on ise tĂ€iesti abitu, Jumal aga on tĂ€iuslik headuses. Jumal on Ülim hea, nagu ta seda Platonilt oli lugenud.
Isiku sĂŒĂŒ on tahtlus (nĂ€gi ette ohtlikke tagajĂ€rgi ja soovis nende saabumist) vĂ”i ettevaatamatus (möönas nende saabumist), mis vĂ€ljendub Ă”igusvastases teos.

Imperatiivsed normid – kategoorilises vormis antud kĂ€su vĂ”i keeluna sĂ”nastatud normid, mida suhte osapooled ei saa muuta ei ĂŒhe poole algatusel ega poolte kokkuleppel.
Isikule kes on kaotanud kodakontsuse alaealisena, kaotatakse Eesti kodakondsusest vabastamise, selle ÀravÔtmise vÔi mÔne muu riigi kodakondsuse vastuvÔtmisega.
IdĆŸtihadi eiramine on pĂ”hjendamatu ja islami alustele vasturÀÀkiv, kuna on viinud araabia rigid mahajÀÀmusele Ă”iguslikus, majanduslikus ja kultuurilises valdkonnas.

Ilma hĂŒpoteesita on Ă”igusnormi ette kujutada vĂ”imatu, sest hĂŒpoteesi puudumisel kaotaks Ă”igusnorm igasuguse seose reaalse eluga ja tal puuduks praktiline tĂ€hendus.
Inkvisitsiooni algusaastaid on vÀga raske tÀpselt kindlaks mÀÀrata, aga selge on see, et kirik on teistimÔtlejaid alati halva pilguga vaadanud ja nad kirikust vÀljaheitnud.
Instituudid - Ă”iguse instituut on kogum Ă”igusnorme, mis reguleerivad ĂŒhte kindlat ĂŒhiskondlike suhete valdkonda ja on sisemiselt sĂŒsteemselt omavahel seotud.

Isiklikud teenused on ka niisugused teenused, mille osutamisel on olulised isiku ettevalmistus ja kogemused, konfidentsiaalsus ning isiklikud suhted lepingupoolte vahel.
Isikutunnuse olemasolu on ka eriline isikutunnus sĂŒĂŒteokoosseisu objektiivseks tunnuseks vaatamata sellele, et seadusandaja ei loetle seda koosseisu objektiivse tunnusena.
Ius aedilicum - eliidi praktikaga loodud Ă”igus ÕigussĂŒsteemide dualism- preetori Ă”iguse ja kviriitliku Ă”iguse eristamises Room aĂ”iguse arengu iseloomulik joon

Instinktiivsed kehaliigutused e. automatismid.Automatismide eriliik on Ôpitud e. omandatud automatism(kirjutamine,auto juhtimine) 6.Tegevusetus kui inimesel puudub tegevusvÔime.
Isiku sĂŒĂŒ on vĂ€listatud ka vĂ€ltimatu keelueksimuse korral ( KarS prg 39). Siin peetakse silmas tahtlikku tegu, mida toime panev isik peab ekslikult lubavaks.
Isikuandmete töötleja on kohustatud pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate seadmete ja tarkvara ĂŒle, dokumenteerides andmeid:

Iii staadium – Ă”iguse rakendamise akti ehk individuaalakti vormistamine (otsuse tegemine kompetentse organi poolt); IV staadium – otsuse tĂ€itmise tagamine.
Iseseisvus – elementidel ja nende seostel on vastastikused sidemed sedavĂ”rd sarnase kvaliteediga, et saame rÀÀkida ĂŒhe vĂ”i teise elemendi iseseisvusest.
Igas alapeatĂŒkis on töö autor spekuleerinud, milliseid vĂ”imalikke muudatusi kindel pĂ”himĂ”te ette nĂ€eb ning millised vĂ”iksid olla hĂŒpoteetilised tagajĂ€rjed.

Inimeste tunded on paratamatult tugevamad kui seadused, seega tegudes lÀhtutakse sageli tunnetest ja tagajÀrgedele mÔeldakse alles siis, kui tunded on vaibunud.
IntegratsiooniĂ”petuse jĂ€rgi on riigi ĂŒhtsus vaimse iseloomuga, riigi kodanikud tahavad ĂŒksteisega koos elada ning nad kohandavad oma kĂ€itumist vastavalt sellele kooselule.
Ius naturale – kĂ”ike elusat hĂ”lmavad seadused; 2. Ius gentium – kogu inimkonda hĂ”lmavad seadused; 3. Ius civile – konkreetset riiki hĂ”lmavad seadused

Inimese silmis on Ôiglane, ei pruugi seda olla teise inimese silmis, sest inimesed annavad hinnanguid olukordadele lÀhtudes oma subjektiivsetest arusaamadest.
Isapuhkus – isal on Ă”igus saada 10 pĂ€eva puhkust kahe kuu jooksul enne ja kahe kuu jooksul pĂ€rast arsti mÀÀratud eeldatavat sĂŒnnituse tĂ€htpĂ€eva.
Isiku elukoht on see, kus isik alaliselt vĂ”i lĂŒhiajaliselt elab (vmt). Kas vĂ”ib olla, et sul polegi elukohta? Nt pool nĂ€dalat siin ja pool nĂ€dalat mujal.

Isikuandmete töötleja on fĂŒĂŒsiline vĂ”i juriidiline isik, riigi- vĂ”i kohaliku omavalitsuse asutus, kes töötleb vĂ”i kelle ĂŒlesandel töödeldakse isikuandmeid.
Ius naturale – loomuĂ”igus ehk loodusĂ”igus, jumalik Ă”igus, igavene ja muutumatu Ius positivum – positiivne Ă”igus, sĂ€testatud Ă”igus, maise valisteja
Indiviidide hingelis - kehalise ĂŒhtsuse”. o InimĂŒhendustele on omane ĂŒhingute ĂŒhendatud ĂŒhtsus, individuaalsus, terviklikkus ja sotsiaalne tegutsemisvĂ”ime.

Informatsiooni töötlemine on hĂ€iritud. Raskused tĂ€helepanu samaaegsel suunamisel rohkem kui ĂŒhele objektile, tĂ€helepanu ĂŒmberlĂŒlitamisel ĂŒhelt objektilt teisele.
Institutsiooniline - Ă”igus toimib indiviidi-ĂŒlesel tasandil, nende organisatsiooniliste jastruktuursete seoste kaudu, mis iseloomustavad sotsiaalseid kooslusi.
Institutsiooniline sĂŒsteem on iseloomulik Prantsusmaale (Napoleoni koodeks – 1804, vanim) ning Itaalialiale ja muudele Prantsusmaast lĂ”unapoole jÀÀvatele riikidele.

Isiklik kasutusÔigus on olemas. Tegemist on muu asjaÔigusega (reaalservituut). 1.1.3 Koormab ka kinnisasja? (-) Koormab ainult hoonestusÔigust, mitte kinnisasja.
Isiklikuks teenuseks on ka teenused, mis on seotud sunniga astuda vÔi jÀtkata isiklikel suhetel rajanevat vÔlasuhet, nt seltsingulepingust tulenevad kohustused.
Iii 692 - 1054 kanoonilise Ă”iguse ĂŒhtsus jÀÀb pĂŒsima, kuid idas ja lÀÀnes toimuvad erinevad arengud: idas -staatiline/lÀÀnes - dĂŒnaamiline.

Induktiivne arutlus on arutlus, mida vÔetakse niisugusena, et eelduste tÔesuse puhul on jÀrelduse tÔesus tÔenÀoline ja jÀrelduse vÀÀrus ebatÔenÀoline.
InimĂ”iguste kohus on hoidunud sĂ€testamast konkreetseid ajalisi piiranguid ja nĂ”udmisis kohtumenetluse pikkusele, kuid on vĂ€lja toonud oma ĂŒldist suhtumist.
Integreerumine nato - ga ja rahvusvaheline kaitsealane koostöö Eesti kaitsejÔudude arendamisel luuakse suutlikkus koostööks ja vÔimalikuks integreerumiseks

Iv teema – KeskkonnaĂ”iguse meetod Kuidas reguleerida? G.Hardin “The Tragedy of the Commons” Keskkonnakaitses rakendatavate vahendite paljusus:
Identiteedi sĂ€ilitamine – kui me rÀÀgime siin eraelu puutumatusest vĂ”i Ă”igusest vabaleeneseteostusele, siis tuleb sisse tihti peale inimvÀÀrikuse argument.
Igamisega – vallas omand tekkib igamisega kui isik valdab asja heauskselt ja katkematult nagu omanik ja on hoidnud seda asja oma valduses 5 aastat.

InimĂ”iguste kaitse on ÜRO ĂŒks peamisi tegevussuundi, tema tegevuse kĂ€igus on loodud rida inimĂ”iguste kaitsega otseselt tegelevaid struktuure ja programme.
Intellektuaal - Teenuste- Komiteed nÔukogu omandi Ôiguste kaubanduse MÔne-Komiteed kaubandus- nÔukogu aspektide poolsed ... ... nÔukogu komiteed ...
Isiku teovĂ”ime on piiratud, kui ta vaimuhaiguse, nĂ”rgamĂ”istuslikkuse vĂ”i muu psĂŒĂŒhikahĂ€ire tĂ”ttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada vĂ”i neid

Ius scriptum - Cicero juhib meie tÀhelepanu, et kirjapandud kujul kujutab Ôigus meie jaoks vÀÀrtust , mille kohta on kÔigil vÔimalik teavet saada.
IseÀranis problemaatilised on kvalifitseeritud seaduse reservatsioonides sisalduvad klauslid, mis lubavad pÔhiÔigusi piirata avaliku korra vÔi kÔlbluse kaitseks.
Ideaaliks on Nietzschel vaba inimene, kes ise valib endale, kuidas ta kÀitub ja mida teeb, ise kehtestab endale vÀÀrtushinnangud, mida jÀrgida.

Intellektuaalomandi esemeks on info, mitte materiaalsed esemed (asjad); info, mis moodustab intellektuaalse omandi eseme, peab olema kopeeritav teiste isikute poolt.
Isikute ring on teada. SeepÀrast nimetatakse obligatsiooniÔigust ka relatiivseks Ôiguseks ning ta vastandub sellisena absoluutsele omandiÔigusele.
Igamine – asja valdaja, kes valdab asja, mille omaniku asukoht pole teada vĂ”i ta ei tunne huvi asja vastu, saaks oma olukorra kindlaks muuta.

Ii aste – ringkonnakohtud (arutavad tsiviilasju appellatsioonikohtuna) a.) Tallinna b.) Tartu 3. III aste – EV Riigikohus(kassatsioonikohus)
InimÔiguste osas on tÀhtsaks see, kuidas tagada nendest kinnipidamine ja rikkumiste tuvastamine. Ameerikas on olemas Ameerika InimÔiguste konventsioon.
Intellektuaalomandi Ôigused on tÀhtajalised st. seadusandluses fikseeritud tÀhtaja jooksul on Ôiguste omanikul vÔimalus saada loomeresultaadi kasutamisest tulu.

Iseseiva teadusena on ĂŒldsotsioloogia olemas alates 19.saj. MĂ”iste sotsioloogi on kasutusel alates 19.sajandist. Õiguse sotsioloogia on natukene noorem.
Iii adj – is, e (mf, n) Civilis, e (tsiviil) – civile Ius, iuris n. – ius civile (tsiviilĂ”igus) Obligatio, onis f. – obligatio civilis
Imposed on the employee, in line with what is laid down by collective agreements or codes of conduct, the judge nullifies the unfair dismissal.

Interdictum utrubi - rakendatakse vallasasjade suhtes 3. Nterdicta recuperandae possessionis- interdiktid, mille sihiks on kaotatud valduse tagasisaamine.
Intress on kokkulepitud tasu raha kasutamise eest, viivis aga hĂŒvitis raha tĂ€htaegselt tagastamata jĂ€tmisest tuleneva eeldusliku kahju eest.
Iccpr - l on kaks lisaprotokolli: ‱ CCPR’i esimene fakultatiivne protokoll (1966) sĂ€testab ĂŒksikisikute kaebuste esitamise vĂ”imaluse.

InimvÀÀrikust - sellega rÔhutataks, et inimest koheldakse kui menetluse objekti, mitte vÔrdvÀÀrset partnerit, kodanikku, keda riik peab teenima.
Isikuteks on (TsÜS § 7jj, 24 j): /eraĂ”iguslik isik/: - fĂŒĂŒsiline isik - eraĂ”iguslik juriidiline isik /avalik-Ă”iguslik (juriidiline) isik:
I aste – Rahukohtud (34 jaoskonda), arutas vĂ€iksemaid ja lihtsamaid asju. Venemaal valiti rahukohtunik, Baltimaal mÀÀras kohtuminister.

Inimese hĂŒve on Ă”nn. Nii nagu on Ă”nn kĂ”ige viimasem eesmĂ€rk, nii on poliitiline ekspertiis, poliitikateadus (politike) samuti kĂ”rgeim teadus.
Interaktsionism – suund, mis kriminaalsuse, kuritegeliku kĂ€itumise uurimisel lĂ€htub suhetest inimeste vahel, nende vastastikmĂ”ju iseĂ€rasustest.
Ius soli – e territoriaalpĂ”himĂ”te tĂ€hendab seda, et see, kes vastava riigi territooriumil on sĂŒndinud, omandab selle riigi kodakondsuse.

Interdiktid – valduse taotlemise, kui varem pole valdust olnud; kaitstakse olemasolevat valdust rĂŒnnete eest; kaotatud valduse tagasisaamine.
Isiklikud Ă”igused on autorist lahutamatud ja neid ĂŒle anda ei saa. Siiski vĂ”ib kokku leppida autori isiklike Ă”iguste kasutamises (litsentsileping).
Igas kohtus on kohtunike ĂŒldkogu, kuhu kuuluvad kĂ”ik selle kohtu kohtunikud ja mis on otsustusvĂ”imeline, kui selles osaleb kohtunike enamus.

Ilmu pĂ€rima – pĂ€rand lĂ€heb riigile vĂ”i teistele korporatsioonidele (nt kirik, ĂŒlikool). Linn kui KOV, ei saa kuuluda korporatsiooni alla.
Isikuandmete töötlemine on lubatud lepingu tÀitmiseks, Ôigustatud huvil, andmesubjekti nÔusolekul vÔi Ôigusaktidest tulenevate kohustuste tÀitmiseks.
Isikunime andmine on isikunime esmane dokumenteerimine Eesti haldusorgani poolt ja see kantakse seadusega sÀtestatud juhtudel rahvastikuregistrisse.

Isikunimi on isiku ametlik nimi, mis kantakse seadusega sÀtestatud juhtudel rahvastikuregistrisse ning koosneb eesnimest ja perekonnanimest.
Identifitseerimine on vĂ”imalik seetĂ”ttu, et materiaalse maailma iga kindla kujuga objekt on individuaalne ja tema vĂ€liskuju on suhteliselt pĂŒsiv.
Imperatiivsele reguleerimisele on iseloomulikud kĂ€sud (ettekirjutused), vĂ€hemal mÀÀral keelud, ĂŒhiskondlike suhete Ă”iguslike mĂ”jutusvahendite kompleksis.

Institutsioonil on 3 taset: 1. rollitase – isikute tegevus- vĂ”i kĂ€itumisviisid, mis tulenevad nende asendist ĂŒhiskonnas ja organisatsioonis.
Intuitsioon on tĂ”hus abivahend pĂ”hjenduse koostamisel, hĂŒpoteeside ja uurimisĂŒlesannete pĂŒstitamisel, kuid nĂ”rk vĂ”i ebasobiv argument.
Investeerimine on rahaliste vahendite paigutamine eesmÀrgiga teenida tulu investeeringu vÀÀrtuse kasvust vÔi regulaarsetest vÀljamaksetest.

Isiklikud Ôigused ehk mittevaralised Ôigused on suunatud isiku aule, nimele vÔi kujutisele, eraelu puutumatusele vÔi muule isiklikule Ôigusele.
IgapÀevakeelele on omased variatsioonid, mis tulenevad eelkÔige vanuselistest, soolistest, rolli ja situatsiooni spetsiifilistest variantidest.
Informeerituse printsiip – Informeerituse printsiip tĂ€hendab seda, et Ă”iguskaitsesĂŒsteem peab tagama vĂ”imaluste piires asjaosaliste informeerituse.

Inimloomus on pigem Ôel ja halb kui hea ning seetÔttu tuleb just konkreetsetest nÀidetest ja reaalsest elust Ôppida valitsemise kunsti.
Indoneesia on suur muhameedlik riik, mis asub Hiinast kaugele, ent ilma teiste abita ei suudaks ta Àra hoida Hiina kontrolli kehtestamist
Igas konstitutsioonis on 3 osa, mida seadusandjal on kasulik kontrollida. Kui nende osadega on kÔik korras, siis on konstitutsiooniga kÔik korras.

Inimkonna lapsepĂ”lv - iseloomulik kogukondlik vĂ”im 2) tsivilisatsiooni periood- iseloomulik riigi vĂ”im Riik tekkis ĂŒhiskondliku lepingu alusel.
Institutsuoonide peaallikaks on Gaiuse Institutiones, mis sisaldab peamiselt ÔigussÀtted isikute, asjade, pÀrimise, Ôigustehingute ja protsessi alalt.
Inimkond on lÀbi aegade unistanud Ôigusest, mis oleks Ôiglane, seadusandja aga on loonud Ôigust, mis on rahuldanud tema vajadusi.

Isikuid on mitu ja ĂŒlalpidamiskohustuslane ei ole vĂ”imeline neile kĂ”igile ĂŒlalpidamist andma , siis eelistatakse alaealist last.
Institutsioonid on ajalooliselt vÀljakujunenud sotsiaalsed mehhanismid inimeste tegevuse ja suhete reguleerimiseks olulistes valdkondades.
Ilmnenud puudused on fikseeritud kirjalikult ehitusekspertide ja korstanpĂŒhkija arvamustes, mis on vĂ€lja toodud kĂ€esolava nĂ”ude lisades.

InimĂ”iguste ĂŒlddeklaratsioon on vastu vĂ”etud ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948 resolutsiooniga nr 217 juriidiliselt mittesiduva dokumendina.
InimĂ”iguste ĂŒld - deklaratsioon sisaldab nii kodaniku – ja poliitilisi Ă”igusi kui majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi Ă”igusi.
Isiklike Ôiguste ehk mittevaraliste, moraalsete Ôiguste objektiks on isiku au, nimi, autorsus, eraelu puutumatus vÔi muu isiklik Ôigus.

Vote UP
-1
Vote DOWN
InfoĂŒhiskond – elukorraldus, kus enamik inimkonna loodud vÀÀrtustest on kĂ€tketud teabesse ja suuremat osa ĂŒhiskonnas talletatud teavest hoitakse, teisendatakse ja edastatakse digitaalselt. NĂŒĂŒd masinad varjavad ĂŒldsuse eest isiku identiteeti ja omadusi, sajandi eest ei olnud privaatsus rahvusvaheliselt tagatud pĂ”hiĂ”igus.
Inimese psĂŒĂŒhika - sotsiaalse teadvuse tase Inimtegevus on aju suurte poolkerade koore tegevuse ehk kĂ”rema nĂ€rvitegevuse funktsiooniks.
Isiku karistamine on sĂŒĂŒ puudumise tĂ”ttu vĂ€listatud, kuid tema suhtes vĂ”ib kohaldada kasvatuslikke mĂ”jutusvahendeid AlMĂ”jvS alusel.

Informatsioonitahvel vÔi - teatis peab olema mÀrgatav ja see peab sisaldama vÀhemalt kÀesoleva paragrahvi lÔikes 1 nimetatud informatsiooni.
Institutiones tĂ€hendab tĂ”lkes lĂŒhikest sĂŒstemaatilist Ă”pikut, mis on mĂ”eldud esialgseks tutvumiseks Ă”iguse pĂ”hiprintiipidega.
Institutsioonide tekst on aga jaotatud nelja suurde raamatusse (liber), need omakorda tiitlitesse (titulus), mis kannavad vastavaid pealkirju.

Igamine on vĂ€listatud, kui valdaja on pahauskne (AÕS § 111 lg 1). Vallasomand loodusviljale tekib selle asjast eraldumisel.
In stripes - pÔlkondade viisi-teatavad pÀrijad saavad koos selle,mille saaks nende surnud eelneja pÀrijana, kui ta veel elaks.
Intelligentsed kujategijatelt on vĂ€iksem tĂ”enĂ€osus jÀÀda vahele ja/vĂ”i saada sĂŒĂŒdi mĂ”istetud ning seetĂ”ttu nad alaesindatud ka uurimustes.

Isiku Ă”igusvĂ”ime on lahutamatult seotud Ă€riregistriga – see tekib ĂŒhingu registrisse kandmisega ja lĂ”peb registrist kustutamisega.
Icc - cpi.int Kriminaalkohus RT II osa 2) www.wto.org WTO 3) www.imf.org Valuutafond 4) www.web.worldbank.org Maailmapank
Ii kontinentaal - Euroopa Ă”igussĂŒsteem- eristatakse avalik Ă”igus, eraĂ”igus, mis jaguneb veel kodifitseeritult. Eesti kuulub siia.

Isiksuse Ă”igus ehk isiku austamise Ă”igus – tsiviilĂ”igus ei tekita neid Ă”igusi (ei tulene tsiviilĂ”igusest), vaid pakub kaitset.
Immanuel kanti - Karistus on tasu sĂŒĂŒ eest, karistus peab teostama Ă”igluse ja on juba seetĂ”ttu Ă”iglane kui lĂ€htub talioonist.
Isik kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse vÔtnud, peab sellest viivitamata teatama kaotajale vÔi omanikule.

Isiklike Ôiguste ehk mitte varaliste Ôiguste(moral rights) on isiku au, isiku nimi, eraelu puutumatus vÔi mÔni muu isiklik Ôigus.
Isiksuslikke pÔhjusi ehk teisiti öeldes: tema ongi pÔhjus, mis loob vÔimaluse vÔtta kriminaalvastutusele tema, aga mitte keegi teine.
Isikutel on kindlustunne, et kedagi ei saa ega tohi tembeldada kurjategijateks ilma jĂ”ustunud sĂŒĂŒdimĂ”istva kohtuotsuseta.

Iv protokoll – tĂ€iendab Ă”igusi teatud Ă”iguskaitsega, tagas liikumisevabadust, kindlustas omariigi kodanike eksiili saatmist.
InimÔigused on kÔigi Ôigused kÔigi vastu, kusjuures kohustatud pooleks on nii kÔik inimesed, inimeste grupid kui ka riigid.
Instituudid on mingis mÔttes muutumatud mÔttelised moodustised, millest selguvad tÀpselt kÀitumise Ôiguslikud tagajÀrjed.

Identiteedi teooria – see algab Rousseau-ga. Valitsevad=Valitsetavad. Poliitilise tahtekujundamise vorm peaks olema rahvahÀÀletus.
Iii asutus – isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmĂ€rgi saavutamiseks Asutus ≠ organ Organi juurde kuulub asutus.
Infotund on teatud ajal toimub infortund, kus peaminister ja ministrid vastavad Riigikogu liikmete suulistele kĂŒsimustele.

Institutsioonid - Ă”igusteaduses on riigi poliitilise sĂŒsteemi ĂŒhik (organ) kindla funktsiooni teostamiseks oma pĂ€devuse raames
Instituudid on teoreetiliselt lÀbi töötatud vastavalt eesmÀrkidele, tagajÀrgedele/tulemustele ja omavahelistele seostele.
Intentio lectoris - lÀhtub teksti adressaadi, lugeja ootustest, teksti sisu ehk tÔlgenduse Ôigsuse mÀÀrab Àra lugeja kavatsus.

Isikliku iseloomuga on sellised teenused, mille tegemist ei saa ĂŒle anda teisele isikule, nt seltsingulepingust tulenevad kohustused.
Isiksuslikku konteksti e. mĂ”tteseost. Intervjueerija aitab meenutada ja taastada kĂ”iki detaile sĂŒndmusest, suunates intervjueeritavat.
Isiku seisukohalt on motiveerimine vajalik selleks, et haldusakti adressaat saaks aru, miks ja millisel Ôiguslikul alusel akt anti.

Inflatsioon on tÔusev ja majanduslik olukord jÀtkuvalt languses, siis jÀrgmise paari aastaga kasvavad ka seksuaalkuriteod.
Inimese olemus on ideaalina antud jumalikus vaimus, konkreetne inimene peab aga tÀiustuma selleks, et seda eesmÀrki saavutada.
Isiku aktsia - vĂ”i osakapitalist, hÀÀlte koguarvust, kasumi saamise Ă”igusest 4. EttevĂ”ttel teisest ettevĂ”ttest 50 % 
.

IgpÀevaelus on loendamatu hulk erinevaid situatsioone, mille paigutamine juuriidilisse raamistikku on erakordselt keeruline.
Ii anglo - Ameerika ehk common law ehk ĂŒldine Ă”igus (USA, GBR). Siin ei tunta selliset avaliku ja eraĂ”iguse liigitust.
India konstitutsioonis on kÔigepealt valdkonnad: o mis kuuluvad föderaalvÔimu kompetentsi o siis mis kuuluvad osariikide kompetentsi

Informeerimine - konsulteerimine eraldatud kollektiivsetest lĂ€birÀÀkimistest, on sellisel juhul ametiĂŒhingu sisemine otsus.
InimÔigusorganisatsioonid on seisukohal, et isik ei pea oma veendumusi tÔestama ja asendusteenistus ei tohi olla karistusliku iseloomuga.
Islami Ôiguskorras on tÀhtsal kohal analoogia pÔhjal jÀrelduste tegemine, oluline roll on pretsedendil, taval ja avalikul huvil.

Iv1054 - 1517 Ôhtumaise kristluse ja kanoonilise Ôiguse areng: alates 1054.a teadusliku kanoonilise Ôiguse Ôitseng.
Imperatiivne dispositsioon – Teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil kĂ€ituda ega luba sellest kĂ”rvale kalduda.
Institutsioonaalne – viivad ellu funktsioone c. Personaalne - ĂŒlesandeid tĂ€idavad erinevad inimesed, mitte ĂŒhed ja needsamad.

Intellektuaalomand on omandiÔigus infohulkadele, mida on vÔimalik inkorporeerida arvutusse hulgasse materiaalsetesse esemetesse.
Investeeringud i – kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele, kaubavarudele, ka majapidamiste kulutused uue eluaseme ostuks.
Iseloomulikuks vahendiks on plaan, sellele lisaks rahaline toetus (subsiidium), mis pakub soodustusi ning on seetÔttu ergutusvahendiks.

Ideoloogias on öeldud: “Inimeste ja loomade vahel vĂ”ib vahet teha teadvuse, religiooni ja mistahes muu tunnuse jĂ€rgi.
Ilmnenud on lokaalsete ja regionaalsete kriiside sageli ettearvamatu teke ja dĂŒnaamika, millel vĂ”ib olla laiem mĂ”ju.
Inflatsiooniks nimetatakse kĂ”ikide kaupade ning ka teenuste ĂŒleĂŒldist hinnataseme tĂ”usu, mis vĂ€hendab varade vÀÀrtust.

InimÔigused on dokumendis visandatud eesmÀrgilistena, peetakse temas kirjeldatud Ôigusi ikkagi riikidele kohustuslikeks.
Introvert - endasse tÔmbunud, vÀheseltsiv, oma sisemaailma eelistav- keskmisest kÔrgem KNS erutustase e aktivatsioon.
Inventuurisoodustus on niisiis ette nÀhtud ainult sellele pÀrima Ôigustatud isikule, kes igal juhul pankroti vÀljakuulutamise.

Iseloomulikum joon on ÀÀrmine egotsentrism, vajadus olla pidevalt tÀhelepanu keskpunktis, rÔhutada igati oma isiku erilisust.
InimĂ”igused on iga indiviidi sĂŒnnipĂ€rased Ă”igused, mis ei sĂ”ltu tema rassist, soost ega usulistest tĂ”ekspidamistest.
Isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming, sÔltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest.

Ideoloogiate vĂ”idukĂ€ik – liberalism, konservatism, sotsialism, anarhism, uue sisu said ka sĂ”nad nagu vabadus, vendlus, vĂ”rdsus.
Igale sĂŒsteemile on omased viis tunnust, milleks on mitteamorfsus, terviklikkus, iseseisvus, hierarhilisus ja organiseeritus.
Inimeste ĂŒhistegevus on Locke’i arvates loomulik ja Ă”igustatud ning igasugune inimestevaheline koostöö pĂ”hineb kokkuleppel.

Integreeritud kogum – subkultuur pakub indiviidile vĂ”imaluse sĂŒĂŒmepiinadeta ĂŒle astuda nn. suure ĂŒhiskonna mĂ”juvĂ€ljast.
Indrek teder - Eesti Vabariigi Ă”iguskantsler on lasteombudsman, kelle ĂŒlesanne on laste Ă”iguste kaitse ja edendamine
Inimsusevastased kuriteod on teostatud tsiviilelanikkonna vastu sĂŒstemaatiliselt ja massiliselt. See termin loodi London statuudiga.

Indemniteet – parlamendi liige ei kanna Ă”iguslikku vastutust parlamendis peetud sĂ”navĂ”ttude ega hÀÀletuse eest.
Inimese voorus on lahutamatult seotud poliitilise kogukonnaga, polisega, mille liige inimene on ning milles ta ka osaleb.
Isikute Ă”igus - ja teovĂ”ime FĂŒĂŒsilise isiku Ă”igusvĂ”ime on vĂ”ime omandada tsiviilĂ”igusi ja kanda tsiviilkohustusi.

Isikutel on Ă”igus otsustada jĂ€rglaste saamise ĂŒle, riik ei tohi takistada laste saamist ja ka nendest loobumist.
Igamine – vallasomandi saab valdaja endale pidada, kui ta on seda iganud/vallanud 5 aastat jĂ€rjest heauskselt.
Institutsioonid on abstraktsioon mis toimib tÀnu avalikele teenistujatele, kellel on oma juriidiline laad ning pÀdevus.

Intellekti tagasilangus e. NĂ”drameelsus NĂ”rgamĂ”istuslikkus Kerge vaimne alaareng(IQ 50-69, 9-12a) – debiilsus, nĂ”rgamĂ”ist.
Intellektuaalne kapital on isiku mittevaralised vÀÀrtused, mis ei ole Ôiguslikult kaitstud, nt oskused, teadmised, suhted jne.
Isikute ĂŒle – (sellest rÀÀgib John Stuart Mill). 3. (Isikute, usuliste tunnete jms) solvamine pole enam probleem.

Immanuel kant – inimvÀÀrikuse seisukohalt oluline, kategooriline imperatiiv, iga inimese osavĂ”tt seadusandlusest.
InimĂ” - te Kohtu otsused (inimĂ”iguste kohta) ja Luksemburgis asuva EL Õiguskohtu (Court of Justice) otsused.
Isikuteks on nii piirnevate maatĂŒkkide omanikud (naabrid) ja kaugemad eraĂ”iguslikud isikud kui ka ĂŒldsus, riik.

Inkorporiseerimine – Normatiivaktid seatakse mingisse jĂ€rjestusse, kusjuures ei toimu Ă”igusaktide sisulist töötlust.
Institutsiooniline sĂŒsteem – vĂ”ib jaotada kĂ”ik Ă”igusnormid 3 institutsiooni vahel: isikud, asjad, hagid e. omandamise viisid.
Identsus - ja representatsiooniprintsiibid kujutavad vÔimu teostamise seisukohast endast kahte vastandpoolust.

Intellektuaalid on alati skeptikud Lahendus: VĂ€ide on tĂ”lgendatav ĂŒldjaatavaks KĂ”ik intellektuaalid on skeptikud.
Ius utendi – kasutamisĂ”igus ius disponendi – kĂ€sutamisĂ”igus (Ă”igus mÀÀrata asja Ă”iguslikku seisundit)
Individuaalsed Ă”igushĂŒved – tervis, elu jne Kollektiivsed Ă”igushĂŒved – Ă”hk, maa, vesi, kord jne Vaata paberilt joonist.

Inimlik kord on ÔiguspÀrane kord ja vastandub niisugusena mÔistuseta looduse vajaduse- ning vÀgivallakorrale.
InimvÀÀrikus on vÀÀrtus, ta on eriline kvaliteet vÔi omadus, selle on inimene saanud looja vÔi looduse poolt.
InimÔigused on kÔigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad vÔi millist kodakondsust omavad;

Intellekt – vĂ”ime tegelikkuse ĂŒldistatud ja abstrakstseks tunnetamiseks ning tegelikkusega adapteerumiseks
Ihuliikmete seas on ĂŒks, mis liigutab kĂ”iki teisi - sĂŒda: hinges on ĂŒks omadus, mis on teistest ĂŒle - mĂ”istus.
Inimsugu on lÔpuks jÔudnud sellisele arengutasemele, et Jumala riik on jÔudnud maa peale [Ibid., lk 117].

Iseregulatsiooni instrumendid – siin kĂŒsimus, kas Ă”igus on alati parim kĂ€tumise korrastaja ja kas on Ă€kki mĂ”ni parem viis.
Isikuteks on (TsÜS § 7): fĂŒĂŒsiline isik eraĂ”iguslik juriidiline isik, avalik-Ă”iguslik juriidiline isik.
Informeerituse pÔhimÔte on tagatud eelkÔige kÀttetoimetamise instituudiga ning isiku Ôigusega olla kohtus Àrakuulatud.

InimkÔrv on vÔimeline eristama helisid sagedusvahemikus 20- 22 000 Hz, kÔige tundlikum sagedus on 4000 Hz
Idem abil e. tautoloogiliselt ja laiendab Ôigustloovate aktide tÀhenduse kÔigile muudele Ôigusaktidele.
Iseseisvus – viitab sĂŒsteemi terviklikkusele; see on mingi eraldatus teistest mingi olulise tunnuse abil.

Ius sanguinis – vere Ă”igus, kodakondsus saadakse vanemate kaudu, tingimused muudmoodi saada on vĂ€ga rasked.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Iustitia distributiva – jaotav Ă”iglus Iustitia communativa – vĂ”rdsustav Ă”iglus 5. Casus omissus – vahele jĂ€etud juhtum 6. Interpretatio extensiva – laiendav seletus Interpretatio restrictiva – kitsendav seletus 7. Iuris prudentia est divinarum atque humanaruim rerum notitia, iusti atque iniusti scientia.
Iinge - Maret O, Merle M, Gaabriel T, Thea T. (Tallin 2003) https://www.riigiteataja.ee/akt/13198023

Inimesel 18 - aastaseks saamisel, kui aga alaealine on abiellunud enne, siis teovÔime saabub abiellumisel.
Isa on töötanud kardioloogia vanemarstina, seega sobiks talle töökoht Ôena kardioloogia alale.
Isiku Àrakuulamine on heale haldustavale ja Ôiglase haldusmenetluse pÔhimÔtetele tuginev haldusorgani kohustus.

Indemniteet - riigikogu liige ei kanna Ôiguslikku vastutust hÀÀletamise ja poliitiliste avalduste eest.
Inkvisiitoreid on nende tegevuses palju sĂŒĂŒdistatud tunnistajate ja arreteeritute tunnistuste vĂ”ltsimises.
Isekorral - dusÔigus tÀhendab seda, et organil on pÀdevus kehtestada sisemine organisatsioon ja kord.

Isiku asukoht on pikemat aega teadmata, siis seadusandja annab vÔimaluse isik teadmata kadunuks tunnistada.
Isiku mÔjutamine on alati suunatud sellele, et kallutada teda loobuma agressiivsetest kavatsustest ja tegudest.
Ius publicum – avalik Ă”igus ius civile – 1. tsiviilĂ”igus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv Ă”igus

Implikatsioon on tÔene parajasti siis, kui tehte esimeselt komponendilt teisele liikudes ei teki tÔekadu.
InfoĂŒhiskond on endaga kaasa toonud palju autori tööd soodustavaid , kuid samas ka takistavaid tegureid.
Intra legem - mÀÀrused on sellised , millega eksekutiivorganid on volitatud rakendama kehtivat seadust.

Idiktus rotari - sellest tekkis lombardia seadus, kasutati juristidele hariduse andmiseks Burgundide Ôigus
InimÔigused on universaalsed ja ei ole otseselt sÔltuvad mingist konstitutsioonist, vaid inimloomusest.
Intellektuaalne omand – Ă”igused mittemateriaalsetele hĂŒvedele; autoriĂ”igus, patendiĂ”igus, kaubamĂ€rgiĂ”igus.

Intellektuaalomandiks nimetatakse inimese vaimse loomingu tulemusena tekkinud vÀÀrtust, inimmÔistuse loomingut.
Interdicta - preetori tingumusteta korraldus, milles oli kÀsk midagi teha vÔi keeld midagi sooritada.
Intergreerimine – ettevĂ”tteid hakatakse kokku ostma, kallid autod, jahid jne. Suured Ă€rimehed soliidsed.

Isadus on omaks vÔetud (selleks peab olema lapse ema nÔusolek) 3. kohtu poolt tuvastatakse isadus
Isalmi Ă”iguskorras on raske vahet teha religioonil ja Ă”igukorral, sest moslemid ise nĂ€evad neid kahte ĂŒhena.
Isegi ps - ist. Siseriiklikud kohtud peavad kaitsma Euroopa ĂŒhenduse Ă”igust ja ĂŒksikisiku Ă”igusi.

Isiku nÀol on tegemist Tööandja konkurendiga, peab ta arvamuse saamiseks pöörduma Tööandja poole.
Ilma konsensuseta – eelkĂ”ige ÜRO JulgeolekunĂ”ukogu otsuseid, samuti WTO Ministrite konverentsi otsuseid.
Ingveonide kultusliit ehk PÔhjamere-ÀÀrsed lÀÀnegermaanlased teutoonid kimbrid anglid variinid saksid haukid

Isiku huvides on hĂ€daabi. HĂ€dakaitse eeldab Ă”igusvastase rĂŒnnaku olemsolu, mis ei ole veel lĂ”ppenud.
Innovatsioon on hÀlvetest kÔige sagedasem ning vÔib öelda, et just see ongi kuritegelik kÀitumine.
Iseseisev kaitse on ettenÀhtud andmebaasi tegijale (eriÔigused) tema poolt tehtud investeeringu kaitseks.

Infamia ehk autus. Liigid – iniuria ehk Ă”igusvastane tegu, mis tekitab kahju Rooma kodanikule.
Indemniteet ehk vastutamatus, 2). immuniteet ehk puutumatus ja 3). ametite ĂŒhildamatuse pĂ”himĂ”te.
Instrument selleks on Ă”igus. Üldiselt pĂŒĂŒtakse kĂ€ituda ennekĂ”ike vĂ”imu omava ĂŒhiskonnakihi huvides.

Isikuandmete töötlemine on lubatud ĂŒksnes andmesubjekti nĂ”usolekul, v.a otseselt seaduses t tulenevad erandid.
Igamisega on tegemist ka juhul kui pÀrija pÀrib heauskselt asja mis pÀrandajale ei kuulunudki.
Ilmalikkus on keskaegse linna oluline tunnus, mis on omane just lÀÀnelikule linnatraditsioonile.

Inkorporeerimine – eri liiki Ă”iguse allikate kogumine, ja kogumike ettevalmistamine ja vĂ€ljaandmine.
Insistence on medical tests and treatments for non-existent, fabricated or ecacerbated conditions.
Ideeajaloolised juured - Antiik-Kreekast vÔrdsuse idee; kristlikust teoloogiast Imago Dei ja vÔrdsuse idee.

Indikaatorid – argumendi vĂ€lised sĂ”nalised tunnused, mis vĂ”ivad viidata argumendi olemasolule.
Individuaalne töövaidlus on töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraÔiguslik vaidlus.
Io lĂ€htealused on valgustusajastus, inimene on loodu isa jne; nĂŒĂŒd aga on pĂ”hiteema Ă€ri tegemine.

Itvs - Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus RT I 1996, 3, 57 
 RT I 2009, 5, 35
Igiliikur on tĂ€napĂ€evaste teadmiste jĂ€rgi fĂŒĂŒsiliselt vĂ”imatu, ent loogiliselt vĂ”imalik.
Individuaalne reguleerimine tĂ€hendab inimeste kĂ€itumise korrastamist ĂŒhekordsete reguleerimisaktsioonide teel.

Institutsioonid on mÔjutanud olulisel mÀÀral nii Justianuse ajastu Ôigusteadust kui ka hilisemat.
Integreerumisprintsiip - integr nĂ”uet vĂ”ib pidadaEÜ asutamislep kĂ”ige olulisemaks keskkalaseks sĂ€tteks.
Intress on vÀljamaksjale kulu. EesmÀrk topeltmaksustamise ja mittemaksustamise eemaldamine.

Isend - igas arengujÀrgus loom, taim vÔi seen vÔi looma, taime vÔi seene Àratuntav osa
Ius solis – alternatiiv immigrandi maad, kui sĂŒnnid riigi territooriumil, saad kodakondsuse.
Ihering on öelnud, et seadusandja peab mÔtlema nagu filosoof, aga rÀÀkima nagu talupoeg.

Infohulga töötlemise - liigitamise-tĂ”lgendamise ĂŒl-ga. Maskeerimisefekt- mosaiigid- lokaalsed tunnused.
InimĂ”iguste ĂŒlddeklaratsioonil on vaid soovituslik iseloom, kuid see mĂ”jutas paljusid seadusliku iseloomuga pakte.
Isiksuse aluseks on iseloom, mis kujuneb noorukieas, samas kui isiksus areneb vÀlja tÀiskasvanueas.

Istungid on kinnised, laenuvÔtjaid, taotlejaid sinna ei kutsuta ja hÀÀletamine on lahtine.
Ingliskeelne versioon on kÀttesaadav arvutivÔrgus: http://angl.concourt. cz/angl_verze/doc/p-50-04.php.
Individuaalsed kohustused – Ă€risaladuse hoidmise kohustus §313 lg 1. Vastutuse piirangud ja vĂ€listatus.

Inimloode – teatud juhtudel Ă”igusvĂ”imeline alates eostamisest, kui laps sĂŒnnib elusana.
InimÔiguste kaitses on eriti olulisel kohal vÔrdse kohtlemise pÔhimÔte ja diskrimineerimise keelud.
Institutsionaalne tunnus – organ kuulub halduse kandja koosseisu, kuid on institutsiooniliselt iseseisev.

Institutsionaliseerumisest nimetatakse Ă”igusriigiks, peaks lĂ”ppema Ă”iguse ajaloolise arengu ĂŒks tsĂŒkkel.
Inventuuri tegemiseks on tÀhtaeg kuu ja selle tegemisega seotud kulutused kaetakse pÀrandavara arvelt.
Iseeenses – seda ei saaks me kunagi teada ka kĂ”ige selgema meile antud nĂ€htuste teadmise

IganĂ€dalane –  2 puhkepĂ€eva, vĂ€hemalt 36 tundi ïź Iga­aastane (korraline) puhkus
Igas asjas on keegi kunagi esimene olnud ja kĂ”ik olemasolevad hĂŒved on originaalsuse vili.
Intellektuaalne pÀrand - suurel mÀÀral mÔjutas pÔhiseaduse koostajaid ka selleaegne vaimne Ôhkkond.

Issn – International Standard Serial Number - kasutatakse trĂŒkiste mĂ€rgistamiseks;
Ius scriptum – kirjutatud Ă”igus participium, perf, passivum, scribo, scripsi, scriptum, ere
Ideaalkogumiga on tegu siis kui isik tĂ€idab ĂŒhe teoga - teo ainsusega mitu sĂŒĂŒteokoosseisu.

Isikuks on piiratud asjaÔiguse omaja, s.t isik, kellel on Ôigus kÀsutada lÔpetatavat
Immigrantidel on eriti raske, töötasu on madalam ning investeerida oma haridusse on raskem.
Individuaalselt – vaatame igat kaasust eraldi, lĂ€htume indiviidipĂ”hisest lĂ€henemisest vĂ”i

Inimese kÀsitlus - inimese esikohale seadmine, inimene kÔrgem kui vÔim, ususideme nÔrgenemine
Inimese valitsemine on ĂŒlim valitsemine, kĂ”ik teised valitsemised on alamad ja tulenevad sellest.
Iseseisev tÀhendus on sellisel teose osal, mida saab kasutada sÔltumatult teose teistest osadest.

Ind vaidlus on töölepingu alusel tekkinud töötaja ja tööandja vaheline eraÔiguslik.
Isikuid - ĂŒhendusi ja sihtasutusi, kusjuures seaduse alusel vĂ”ib luua ka muid liike.
Iseseisvus – terviklikkuse (ĂŒhtsuse iseseisvuse) tahab see, et suhted antud sĂŒsteemi

Ideaaliga on vÔimalik pÔhjendada nii olemasolevat vÔimu kui ka sellevastast mÀssu.
InimÔiguste kohus on menetluse mÔistlikkuse hindamiseks paika pannud jÀrgmised kriteeriumid:
Intellektuaalne omand - reguleeritakse suhted, mis tegelevad intellektuaalse tegevuse tagajÀrjel.

Internne on selline kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud.
I jĂ€rjekord - abikaasa pĂ€rib lapsega vĂ”rdse osa, kuid mitte vĂ€hem kui ÂŒ pĂ€randist.
Inimkonna puhul tÀhendab see soovi elada nii, et realiseeruks inimese ratsionaalne loomus.

InimÔigused on vÀga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel.
Inkorporeerimine on Ôigusaktide koondamine ja Delikt ehk Ôigusrikkumine al. 14 eluaastast.
Institutsioonid on abstraktsioon, iseenesest ilma inimeste tegevuseta nad toimima ei hakka.

Intitutio - Ă”pilasele esitatakse tsiviilĂ”iguse printsiipe ĂŒhes allikate lugemisega
Isapuhkust on Ă”igus isal saada kokku 10 pĂ€eva kahe kuu jooksul pĂ€rast lapse sĂŒndi.
Isiksuseomaduste kombinatsioone on palju, tuleb rÀÀkida nende omaduste suhtelise vÀljendumise mÀÀrast.

Ius - ilmaliku pÀritoluga normid, mille rikkumise eest karistab ilmalik vÔim.
Ius distributiva ehk jagatav Ôiglus, kus peetakse peamiselt silmas riigi suhet kodanikesse.
Immanuel kant – inimene ja iga mĂ”istluslik olend eksisteerib kui eesmĂ€rk iseenesest.

Imperaatorite korraldused - monarhia ajal kaotas rahvakoosolek tÀhtsuse, senati roll oli lÔppenud.
InimÔigused on tÀnapÀeva maailmas ainsaks narratiiviks, millega kritiseerida vÔimu.
Intervjueerimine on niisugune kontakt uurija ja respondendi vahel kus toimub pseudovestlus.

I mitteamorfsus - terviklikkus Iga norm peab leidma Ôiguskorras oma kÔige Ôigema koha.
Igas maakonnas on kohtumaja, juhib kohtumaja juht, kes kÔik alluvad maakohtu esimehele.
Intellektuaalne omand on vara, mida vÔib vÔÔrandada, tasuta kasutada anda, koormata pandiga.

Internne ehk sisemine kontroll, mida teostavad halduse enda asutused ja ametnikud.
Internne Ă”igus on ĂŒldkohustuslikud ettekirjutused, mis kehtivad teenistuslikes suhetes.
Isikunime andmine on isikunime esmane dokumenteerimine Eesti haldusorgani vÔi kohtu poolt.

Ideaalne Ă”iguskord on normide kogum peaks olema heas mĂ”ttes sĂŒsteem- sotsiaalne sĂŒsteem.
Illustreerimine tÀhendab vaid konkreetse nÀitena vÀljatoomist kÀsitluse kontekstist.
Inimkonna armastus on tingimuslik, inimeste Ôigustega arvestamine aga absoluutne kohustus.

InimÔigused on inimese ja avaliku (riigi)vÔimu vahelisi suhteid kÀsitlev valdkond.
Intellektuaalne omand on territoriaalse iseloomuga, st Ôigusi kaitstakse ainult kindla riigi,
Isikutest Ă€riĂŒhingud on tĂ€isĂŒhing, usaldusĂŒhing, osaĂŒhing, aktsiaselt ja tulundusĂŒhistu.

Igasugune laen on finantskohustus, mis tuleb laenuandjale tagastada koos intressidega.
Ilmselgelt on see mitmeaastane projekt ning kĂŒberpiraatlus ei kao ilmselt kunagi.
Ilo – Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ETU – Eesti Tööturu-uuringud

Informatsiooni saamine on piinajate jaoks vÀga oluline, kuid mis informatsiooni me tahaksime:
InimÔigused on kÔigil olemas, ilma et nende omandamiseks peaks midagi ette vÔtma.
InimĂŒhiskonna aluseks on töö, inimeste ja neid ĂŒmbritseva looduskeskkonna loov suhtlemine.

Islam on lihtsam religioon vÔrreldes kristlusega, tavainimesele arusaadavam.
Iuris civilis – sĂŒstemaatiline kogu, mis korraldas kĂ”iki ĂŒhiskonna eluvaldkondi.
Ius naturale – Ă”petus kĂ”ige loomisest, mis annab reeglid Õe ja ĂŒlekohtu kohta.

IgaĂŒheseaduseks nimetatakse kĂ”iki Ă”igusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega.
InimpĂ”hiĂ”igused – kĂ”igi ja igaĂŒhe pĂ”hiĂ”igused (nt §16 IgaĂŒhel on Ă”igus elule.
Isiklik ksutusÔigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sÀtteid.

Ius civile on Rooma kodanike eraÔigus, mis tÔepoolest kehtis ainult kodanikele.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Imperatiivne on nt PS § 11 norm: Ă”igusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskĂ”las pĂ”hiseadusega. Dispositiivne on nt tsiviilseadustiku ĂŒldosa seaduse (TsÜS) § 141 lg 2 norm: pooled vĂ”ivad kokku leppida teatud maa seaduse kohaldamises kas kogu tehingu vĂ”i selle osa suhtes.
Inkorporeerimine – eri liiki Ă”igusallikate ettevalmistamine ja nende vĂ€ljaandmine.

Inkorporeerimine - Teatud Ôigusallikate kogumite ettevalmistamisel ja vÀljaandmisel.
Isikutega seotud – suhted av teenistuses, mis tulenevad a vĂ”i korp! liikmelisusest.
I eriosas on ette nÀhtud karistus kuriteo toime panemise eest ettevaatamatuse

Ii tahvlist on eriti vÀhe sÀilinud ja see paistab reguleerivat kohtumenetlust.
InimĂ”igused on vÔÔrandamatud, nagu deklareerib inimĂ”iguste ĂŒlddeklaratsioon.
Institutsiooniline sĂŒsteem on omane romaani Ă”igusperekonnale (Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia)

Intress on tasu laenu kasutamise eest, mida laenuvÔtja maksab laenuandjale.
Isiklik kasutusĂ”igus – analoogne reaalservituudiga, aga seatud konkreetse isiku kasuks.
Isiklikud tarbeesemed - need, mida inimene kasutab enda igapÀeva vajaduste rahuldamiseks.

Isiklikud Ă”igused – objektiks on au, isiku nimi vĂ”i kujutis, eraelu puutumatus vms.
Isiku sĂŒĂŒ – Tahtlus vĂ”i ettevaatamatus, mis vĂ€ljendub Ă”igusvastases teos.
Isikuteks on inimesed. TÀhtsus on kahel vÔimel- ÔigusvÔimel ja teovÔimel.

I aste – maakohtud vt lĂ€bi tsiv/krim/vÀÀrteoasju, haldusk haldusasju.
Igas ĂŒhiskonnas on alati olemas kolm olulist mehhanismi: perekond, riik, religioon.
Infokadu – vaatluse alt jÀÀvad vĂ€lja sektorite sisesed transaktsioonid.

Isikute ring on mÀÀratlemata) a. Isiksuse Ôigused e isiku austamise Ôigused.
Ius sanguinis – tĂ€hendab, et laps omandab sĂŒndides oma vanemate kodakondsuse.
I anglo - Ameerika sĂŒsteemis ei saa rÀÀkida tsiviilĂ”iguse sĂŒsteemist.

Ideaalkogum - 1 tegu + mitu koosseisu (sĂ”idab purjuspeaga ja ĂŒletab kiirust)
Igas kohtus on kohtunike ĂŒldkogu, kuhu kuuluvad kĂ”ik selle kohtu kohtunikud.
Igas Ă”igussĂŒsteemis on olemas isik, kellel on antud sĂŒsteemis Ă”igused ja kohustused.

Indiviiditerm on ĂŒhine termin indiviidikonstantide ja indiviidimuutujate kohta.
Inerntne kt - teenistuslik jÀrelvalve, revisjonikomisjoni kt, poliitliline kt
Instructio - teadmistet tÀiendamine patrooni konsultatsioonidest osavÔtuga.

Ius respondendi – Ă”igus anda protsessi pooltele oma otsuseid imperaatori nimel.
I ĂŒldseadused – Horizontal – kehteala hĂ”lmab kogu keskkonnakaitse sfÀÀri
InimĂ”igused on trump, mida vaidluses osapooled pĂŒĂŒavad alati Ă€ra kasutada.

Innivatsioon – ĂŒhiskonna liikmed vĂ”tavad omale aksepteeritavaid eesmĂ€rke.
Iseloomuga vÔi on tegemist seadusandluse, valitsemise vÔi Ôiguse mÔistmisega.
Iseloomule on mĂ”istlik kahju hĂŒvitamine ĂŒhekordselt makstava rahasummana.

Isiku vÔlad - kohustused.Kodukultuse hoidmine, suhete sÀilimine klientidega.
Ius naturale - loomulik Ôigus-mida loodus Ôpetab kÔigile elavaile olevusele
Ii sooritusĂ”igused – Ă”igused avaliku vĂ”imu vastu selle positiivsele tegevusele.

Implikatsiooni korral on aluse ja tagajÀrje tÔevÀÀrtused teineteisest sÔltumatud.
Indemniteedi maht on riigiti erinev ja sÔltub selle Ôiguslikust regulatsioonist.
InimĂ”igused on traditsiooniliselt olnud ĂŒksikisikute Ă”igused riigi suhtes.

Intellektuaalomand on Ôigus, mida reguleerivad autori,- avastus- ja leiutusÔiguse
Isiklik tarbimine tÀhendab vara kasutamist ettevÔtlusega mitteseotud eesmÀrgil.
Isiklikud suhted – eelkĂ”ige perekonnas (nt kasvatamise kohustus). VĂ”laĂ”igus.

Iaj - uim.org/ENG/07.html (28.03.2006). Judges’ Charter in Europe.
Isiklikud Ă”igused on autorist lahutamatud ja neid ei saa loovutada ehk ĂŒle anda.
Ius cogens – rv tavaĂ”iguse normid, mida ei saa isegi lepingutega muuta.

Ius commutativa ehk vÔrdustav Ôiglus, mis on peamiselt eraÔiguse valdkonnas.
I periood - vÔib nim. kaudse ja utilitaristlik keskkonnakaitse periood.
Ideest - maj ja sots areng ei tohi olla keskk kahjustuste pÔhjuseks.

Inglise Ôigusajalugu on ideaalne nÀide traditsioonilisusest ning jÀrjepidavusest.
Impordilitsents - kvootidest piiravamad ja majanduslikus mÔttes Ôiglasemad.
Inimese laip on kĂŒll asi, kuid selle kĂ€sutamine on ÀÀrmiselt piiratud.

Iudex – kohtunik; otsustaja (Roomas eraisikust kohtunik); hindaja
Inimestega sarnaseks - saab seda teha kindlaks testide abil- varda ja raami test.
Ipo – aktsiatepakkumineavalikkusele (Initial Public Offering).

Isiku tegevuskoht on tema pĂŒsiva ja kestva majandus- vĂ”i kutsetegevuse koht.
Igat nÀhtust on kÔige mÔistlikum tundma Ôppida lÀbi tema struktuuri.
Imperatiivsed normid on aga sellised, mille suhtes ei tohi teisiti kokkuleppida.

Induktsioon - loogilise ĂŒksiku v. erilise pĂ”hjal ĂŒldise jĂ€reldamine
Inimene ise ehk kÀitu nii, et sinus nÀhakse eesmÀrki mitte vahendit.
Isekustunde vastandmĂ”iste on Hume’i arvates on (sĂŒmpaatial pĂ”hinev) Ă”iglustunne.

Isiku Ôigused on kasutatavad Ôigusotsuse printsipiaalsete argumentidena.
Ideega ehk Ă”iglusega. Õiguse idee on positiivse Ă”iguse ĂŒlene.
Igamine – valduse tekkimine asja valdamisega teatud aja vĂ€ltel.

Igas liikmesriigis on olemas siseriiklik siseturu infosĂŒsteemi koordinaator.
Ii raamat on asjaÔiguse raamat, mis pÔhiosas kehtib veel praegugi.
Iii aste – Vene Keisririigi valitsev senat, asukohaga Peterburis.

Immuniteet – isikupuutumatus, kĂ”rgete vĂ”imuesindajate eriseisund.
Induktsioon – arutlusmeetod, millega liigutakse ĂŒksikult ĂŒldisele.
InimkÀitumine on hÀlbiv ka siis kui me ei tÀida ÔigusvÀliseid norme.

Ioga toimetamist nimetatakse innovatsiooniks, mis on oma olemuselt uuendus.
Ius gentium - omanik peab nÀitama selget tahet vÔÔrandada oma vara.
Ingliskeelses kirjanduses on pĂ”hitĂŒĂŒpide kĂ”rval veel vĂ€lja toodud (Kapp 2006):

InimĂŒhiskonnas on verbaalne kĂ”nekeel, kĂ”nekeele keskne ĂŒhik on sĂ”na.
Iseenese ehk teisisÔnu: riik on ise oma eesmÀrk [Ibid., lk 117].
Isiklik servituut - esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusÔiguse kujul.

Isiku ÔigusvÔime on vÔime omada tsiviilÔigusi ja kanda tsiviilkohustusi.
Inimkaubandus on keelatud. 30.3.2010 ET Euroopa Liidu Teataja C 83/393
Inimlik Ă”igus on sisse lĂŒlitatud jumalikku Ă”igusse - loodusĂ”igusse.

InimÔigus on tagatud, siis on kergem tagada jÀrgmisi inimÔigusi.
Intellektuaalne omandiĂ”igus – autoriĂ”igus, peab olema objektiivselt vĂ€ljendatud.
Ii aste – 3-e liikmelised rahukohtunike kogud – Rahukohtud.

Inkvisitsioon – kriminaalprotsess oli vĂ€lja kujunenud 1215 aastal.
Intellektuaalomandile lÀhedane on taimesortide Ôiguskaitse UPOV-konventsiooni alusel.
Iseloomule on mĂ”istlik kahju hĂŒvitamine perioodiliste maksetena.

Iseloomustavaks tunnuseks on riigi vÔimalus tema rikkumise eest rakendada sundi.
Isiku asukohaks on koht, kus asub tema juhatus vÔi seda asendav organ.
Inimese nÔusolekul - alaealised rasedad ja alla 3 aastase lapsega vanemad

Inimeste teod on 5 kategoorias Muhamedi usu jÀrgi: a. Kohustuslikud
Inimkooslus on seotud territooriumiga, millel pole kindlaid piire.
Inimkooslused on alati tundnud vajadust oma liikmete kaitse jÀrele.

InimkĂ€itumine on aga mĂ”jutatud ĂŒhiskonnas olevatest vÀÀrtustest.
Institutsioonid on omavahelises koostöös ĂŒksteise suhtes lojaalsed.
Isiklikud Ă”igused on autori isikust lahutamatud ning ei ole ĂŒleantavad.

Isikute valimis - , kandideerimis- ning kandidaatide seadmise Ôigust.
IgaĂŒhe omand on puutumatu. Kuid Ă”igus on noorel seda paluda teha.
Isiklikud Ôigused on autori isikust lahutamatud ja ei ole loovutatavad.

IndividuaalhĂŒvis – selle tootmist finantseeritakse mĂŒĂŒgituludest.
Intentio auctoris - Ôige tÔlgendus vastab teksti autori kavatsusele.
Iv organitĂ€itja – fĂŒĂŒsiline isik, kes tĂ€idab organi funktsiooni

Impeachment - menetlus – tagandamismenetlus presidendi suhtes
Intellektuaalomand on immateriaalne vara, millesse tasub investeerida.
Iv vÀljund - mÔistab oma Ôigusi ja kohustusi töökeskkonnas

I mandri - Euroopa ehk Kontinentaal-Euroopa Ă”igussĂŒsteem.
Ideaaliks on vaba inimene vabas ĂŒhiskonnas ja vabas riigis.
Ilma ps - e 15 ptk-is sÀtestatud muutmiskorda jÀrgimata.

Ilmselgelt on selline menetlus allapoole igasugust miinimumi!
Inimsuse - ja rahvusvahelise julgeoleku vastased sĂŒĂŒteod.
InimĂ”iguste kohus – need kaks on Euroopa NĂ”ukogu institutsioonid.

InimĂ”iguste ĂŒlddeklaratsioon on vajalik kĂ”igile vĂ”rdsete Ă”iguste tagamiseks.
Institutsioon ladina - Ameerikasse, Eur jÀi valdavalt monarhistlikuks.
Igas lepingus on vastavad punktid, mis on mÔeldud tÀitmiseks.

Igavene seadus on Jumala mÔistus, mis valitseb kogu universumi.
Igavene Ôigus on Jumala mÔistus, mis valitseb kogu universumi.
Inimese kĂ€ekiri on ĂŒldiselt individuaalne ja suhteliselt pĂŒsiv.

Institutsionaliseerimine – formaliseeritud kĂ€itumismudelite kinnitamine
Iseseisvalt teostada ehk vÔime neid Ôigusi ja kohustusi oma tegudega
IsikupĂ€ratu kirjutamislaad – puudub vajadus pakkuda esteetilist naudingut.

Iskule on jÀetud teatud kindel objekt pÀrandustombust.
Ideede maailm on tÀiuslik ja tÔsiolev, hÀvimatu, muutumatu.
Iii riigikohus - vaatab kohtulahendeid lÀbi kassatsioonikorras

Isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt vÔi peamiselt elab.
Isikute vĂ”rdĂ”iguslikkus on euroopa liidu ĂŒks olulisemaid pĂ”himĂ”tteid.

Import on lekke allikas, ekspordi kaudu lisandub raha.

Induktsioon – loogiline jĂ€reldamine ĂŒksikult ĂŒldisele.
Iseloomulik sooritus on iseseisev tegutsemine kellegi teise huvides.
Isiku teovÔime on vÔime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid.

Iudices - kohtuniku (enamikel juhtudel)-rohkem vahemees
I riik on mitmetÀhenduslik ja tuleb diferentseerida.
Isiklikud suhted – eelkĂ”ige perekonnaĂ”igus, ka vĂ”laĂ”igus.

Iii staadium – kompetentse organi poolt otsuse tegemine.
Imperatiivseid norme on rohkem kui tavapÀrastes tsiviilseadustes.
Inimkooslus on olnud alati teatud territooriumiga seotud.

InimÔiguste konventsioon on tsiviil- ja poliitilisteÔiguste kaitseks.
Innovatsioon on vÀikesed muudatused limiteeritud mÔjuga.
Internne kontroll – kontrolliorganid haldusorgani enese sees.

Isikuandmete töötlemine on lubatud ĂŒksnes andmesubjekti nĂ”usolekul.
Icj - cij.org/documents/index.php?p1=4&p2=2&p3=0
Igamine on asja heauskne valdamine pika aja jooksul.

Ihering – Õigus on ĂŒhe riigi sunninormide kogum.
Ii aste – ringkonnakohtud – apellatsioonikohtud.
Immuniteedi vajalikkusele on viidanud ka C. Eklundh (viide 53), lk 13.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Imperatiivne – tuleb lĂ€htuda, mis on seaduses sĂ€testatud ja teisiti ei saa kokku leppida). 3) Vormi vabadus – pooled on pĂ”himĂ”tteliselt vabad valima seda vormi, milles nad lepingu teevad, vĂ€lja arvatud juhtudel, kui seaduses on sĂ€testatud teisiti.
InimvÀÀrikus on puutumatu. Seda tuleb austada ja kaitsta.
InimÔigus on olemas, kui teda on vÔimalik Ôigustada.

InimÔigused on inimese ja riigi vÔimu vahelised suhted.
Intellektuaalne omand – Ă”igused mittemateriaalsetele hĂŒvedele.
Invaliidid - 35 pÀeva; pedakoogid - 56 kalendripÀeva.

Isiku ÔigusvÔime on vÔime omada tsiviilÔigusi ja kohustusi.
Identiteediteooria – valitsejad ja valitsetavad on identsed.
Igasugune Ôigusnorm on legiteeritav mingi kÔrgema normi kaudu.

Inderdikt - paavsti keeld kiriklikke talitusi pidada.
Inkorporeerimine - endaga liitma,enda koosseisu lĂŒlitamine.
Isiklik kasutusÔigus - ei ole piiranguid, kuidas kasutada vÔib.

Isikud Ôigusalal on praktikud, kes on oma ala spetsialistid.
Identsus tĂ€hendab millegagi samasust, ĂŒhesugusus.
IganĂ€dalased puhkepĂ€evad – 2 pĂ€eva nĂ€dalas, töövabad pĂ€evad.

Igas riigis on oma Ă”igusaktide hierarhiline sĂŒsteem.
Igasugune analoogia on viide seaduseandjale, et muuta seadust.
Iik on fĂŒĂŒsiline isik vĂ”i juriidiline isik.

InimÔiguste subject - vÔib olla ka rahvas vÔi kogu inimkond.
Intentio operis - kĂŒsib selle jĂ€rele, mida ĂŒtleb tekst.

Isikuteks on eelkĂ”ige inimesed/fĂŒĂŒsilised isikud.
Igamine on vÀlistatud, kui valdaja on pahauskne.
Igas kastis on omad eesmÀrgid ja eesmÀrkide taseme.

Inimene vaimumonaadina on seotud monaadide monaadi ehk Jumalaga.
Inimese teloseks on hea elu ning see on vÔimalik polises.
Isa on vÔimu esindaja, tema kÀsk on seadus.

Iseregulatsioon - Ôiguse vallas on loomulikult piiratud.
Ius naturale – igavene ja muutumatu, jumalik Ă”igus.
Ideoloogilised Ă”igussĂŒsteemid – usundist vĂ”i ideoloogiast lĂ€htuvad

Illusioon – tegeliku objekti moonutatud tajumine
Inimese seisund on erinevas ajas ja ruumis olnud erinev.
Intellektuaalne omand on Ôigus inimese loometöö tulemusele.

Igas osariigis on vĂ€hemalt ĂŒks istuv föderaalkohus.
InimvÀÀrikuse printsiip on tuletatud pÔhiseaduse § 18 jÀrgi.
Institutsioonile – poliitilisele ja vaimsele vĂ”imule.

Interpretatsioon on seotud filosoofilise hermeneutikaga.
Introspektsioon - vaatleja ja vaadeldav langevad kokku.

Ius publicum - avalik Ôigus ius privatum- eraÔigus
Ii sooritusĂ”igused - Õigusriigi positiivsele tegevusele.
Ilma hĂŒpoteesita on Ă”igusnormi ette kujutada vĂ”imatu.

Ilo pÔhikiri on esitatud Versaille' rahulepingu 13.
Inglise Ôiguses on nii avalik Ôigus kui ka eraÔigus.

InimvÀÀrikus on meie PS kirjutamata aluspÔhimÔte.
InivÀÀrikuse pÔhimÔte - tuletatud pÔhiseaduse § 18 jÀrgi.
Inkorporeerimine on sĂŒsteem ĂŒksteise ilmumise jĂ€rgi.

Intellektuaalomandil on palju materiaalse omandi tunnuseid.
Inter partes - poolte vahel 20. Panem et circenses.
Iseloomulik joon on konformism lĂ€hima ĂŒmbruse suhtes.

Isiklikust vastutusest on kokkuleppe teel vÔimalik vabaneda.
Isikuteks on fĂŒĂŒsilise dja juriidilised isikud
Ibi ius – kus on ĂŒhiskond, seal on Ă”igus.

Iii akt ehk PÔhiseaduse TÀiendamise Seadus.
Iii aste – riigikohus – kassatsioonikohus.
InimmÔistus - juurdepÀÀsu vÔimustruktuuridele.

Institutsioonid on Kongress, president ja Ülemkohus.
Iraak – ennetava löögi vajadusest 2003.


Iseseisva majandus - vÔi kutsetegevuse lÀbiviimisega.

Isikuid nimetatakse menetlusaluseks isikuks.
Islami Ôigus - Ôigus on religioonist lahutamatu.
Istungid on kinnised ja toimuvad 1x nÀdalas.

Ideaalne valitseja on ĂŒhtaegu jumaldatav ja kardetav.
InimÔigused on midagi, mis ei ole kirja pandud.

Inglismaale on kÔige lihtsam minna lennukiga.
Integratsioon – stabiliseerub kĂ€itumisootused


Ii osa – PÕHISEADUSE ALUSPÕHIMÕTTED
Isiklikud suhted – eelkĂ”ige perekonnaĂ”igus, ka

Ius aedilicum - eliidi praktikaga loodud Ôigus

Intressisumma aastas on (10 000/100 = 100) 100 eurot.
Isikutel on see ĂŒhetaoline ja piiramatu.
Ius commutativa – vĂ”rdsete vĂ”rdne kohtlemine

Idzma - vaimulikkonna tÔekspidamine.
Inimeste ĂŒhing on fiktsioon, juriidiline vorm.

InimÔigused on kÔigil inimestel vÔrdselt;
Intervjueerimine – kasutatakse kĂŒsitluslehte.
Investeerimisfondide seadus - RT I 2010, 9, 41 - § 78 lg 3

IganÀdalane - on kaks puhkepÀeva nÀdalas

IganĂ€dalane puhkeaeg on laupĂ€eval ja pĂŒhapĂ€eval.
Ii p - 14.saj I p. Riia peapiiskop.


Intress on laenu tasu kasutamise eest.