kaupade puhul. Tõene 2. Gosseni 1. seaduse ehk küllastusseaduse alusel lõikub piirkasulikkuse kõver mingil hetkel kindlasti horisontaaltelge. Tõene 3. Tarbija maksimeerib kasulikkust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. Väär 4. Isiklikuks kasutatavaks tuluka nimetatakse tulu peale maksude mahaarvamist. Tõene 5. Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus = 0. Tõene 6. Piirkasulikkuse teooria mõõdab iga täiendavalt tarbitud hüviseühikust saadud kasulikkust. Tõene 7. Ühe ja sama tarbija samasuskõverad võivad lõikuda. Väär 8. Ordinaarse kasulikkuseteooria väidab, et ühe hüvise tarbimise suurendamine on võimalik vaid teise hüvise tarbimise vähendamise arvel (säilitades samasuur kogukasulikkus). Tõene 9. Tarbija lisakasu tekib sellest, et ta saab mõned hüviseühikud tasuta. Väär 10. Piirkasulikkus igast täiendavalt tarbitud hüviseühikust kindlasti alaneb iga hüvise puhul. Väär Test 4 ettevõtteteooria 1
kaupade puhul. Tõene 2. Gosseni 1. seaduse ehk küllastusseaduse alusel lõikub piirkasulikkuse kõver mingil hetkel kindlasti horisontaaltelge. Tõene 3. Tarbija maksimeerib kasulikkust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. Väär 4. Isiklikuks kasutatavaks tuluka nimetatakse tulu peale maksude mahaarvamist. Tõene 5. Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus = 0. Tõene 6. Piirkasulikkuse teooria mõõdab iga täiendavalt tarbitud hüviseühikust saadud kasulikkust. Tõene 7. Ühe ja sama tarbija samasuskõverad võivad lõikuda. Väär 8. Ordinaarse kasulikkuseteooria väidab, et ühe hüvise tarbimise suurendamine on võimalik vaid teise hüvise tarbimise vähendamise arvel (säilitades samasuur kogukasulikkus). Tõene 9. Tarbija lisakasu tekib sellest, et ta saab mõned hüviseühikud tasuta. Väär 10. Piirkasulikkus igast täiendavalt tarbitud hüviseühikust kindlasti alaneb iga hüvise puhul. Väär Test 4 – ettevõtteteooria 1
Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question35 Punktid: 1 Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega ei mõjuta (pikaajaliselt) tasakaaluhinda. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question36 Punktid: 1 Mitteelastse nõudluse puhul toob toote hinna alandamine kaasa tootja tulude vähenemise. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question37 Punktid: 1 Piirkasulikkus igast täiendavalt tarbitud hüviseühikust kindlasti alaneb iga hüvise puhul. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question38 Punktid: 1 Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi, kus lisaks turumajanduse elementidele toimib ka tugev valitsussektor. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question39 Punktid: 1 Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsuse poolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasakule. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question40
52 Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna madalamas sektoris. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 53 Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul ülejäägi. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 54 Piirkasulikkus igast täiendavalt tarbitud hüviseühikust kindlasti alaneb iga hüvise puhul. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 55 Kui tarbijate sissetulek suureneb, nihkub normaalkauba A nõudluskõver paremale. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question
kõikide kaupade puhul. Tõene 2. Gosseni 1. seaduse ehk küllastusseaduse alusel lõikub piirkasulikkuse kõver mingil hetkel kindlasti horisontaaltelge. Tõene 3. Tarbija maksimeerib kasulikkust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. Väär 4. Isiklikuks kasutatavaks tuluks nimetatakse tulu peale maksude mahaarvamist. Tõene 5. Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus = 0. Tõene 6. Piirkasulikkuse teooria mõõdab iga täiendavalt tarbitud hüviseühikust saadud kasulikkust. Tõene 7. Ühe ja sama tarbija samasuskõverad võivad lõikuda. Väär 8. Ordinaarse kasulikkuse teooria väidab, et ühe hüvise tarbimise suurendamine on võimalik vaid teise hüvise tarbimise vähendamise arvel (säilitades sama suur kogukasulikkus). Tõene 9. Tarbija lisakasu tekib sellest, et ta saab mõned hüviseühikud tasuta. Väär 10. Piirkasulikkus igast täiendavalt tarbitud hüviseühikust kindlasti alaneb iga hüvise puhul. Väär Arvestustest 3.2 1
Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question35 Punktid: 1 Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega ei mõjuta (pikaajaliselt) tasakaaluhinda. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question36 Punktid: 1 Mitteelastse nõudluse puhul toob toote hinna alandamine kaasa tootja tulude vähenemise. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question37 Punktid: 1 Piirkasulikkus igast täiendavalt tarbitud hüviseühikust kindlasti alaneb iga hüvise puhul. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question38 Punktid: 1 Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi, kus lisaks turumajanduse elementidele toimib ka tugev valitsussektor. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question39 Punktid: 1 Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsuse poolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasakule. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question40 Punktid: 1
2. Iga Pareto-efektiivset jaotust on võimalik saavutada läbi turumehhanismide – kui alustada õigest jõukuse/sissetuleku jaotusest. Heaoluökonoomika = Edgeworthi traditsioon – riik kui maksimeerija. Kui on vaja mingit maksutulu, siis kellelt peaks seda võtma, et maksumaksja heaolu maksimaalselt säiliks? Turul toodetud ja tarbitud hüvise kogus on Pareto efektiivne, kui piirkasu (MB) = piirkulu (MC) ehk kui viimasest tarbitud hüviseühikust saadav kasu võrdub viimase hüviseühiku tootmiseks tehtava kuluga. Nt saame öelda, et sokolaadi kogus, mida turul tarbitakse ja toodetakse on efektiivne, kui 100nda tahvli puhul piirkasu =1euro, piirkulu= 1euro. Positiivne analüüs – püüab kindlaks teha põhjuslikke seoseid tegurite vahel, olla „objektiivne“, kuidas asjad reaalselt praktikas on Normatiivne majandusteadus – põhineb subjektiivsetel väärtuste, analüüsib,
kogukasulikkus oleks maksimaalne. Ratsionaalset tarbimist on võimalik majandusteoorias seletada kahel moel. Esiteks, lähtudes Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus kahaneva piirkasulikkuse seadusest, mis ütleb, et igast täiendavalt tarbitud kaubast saadud kasulikkus (piirkasulikkus) kahaneb. Optimaalne tarbimine eeldab tarbimise suurendamist selle hetkeni, kus viimasest tarbitavast hüviseühikust saadud kasulikkus võrdub selle hinnaga. Ehk teiste sõnadega tarbija võrdsustab kahe hüvise hinnasuhte piirkasulikkuste suhtega. Teine tarbimist seletav teooria lähtub samasuskõverate kaardist ehk tarbija jaoks samasugust kogukasulikkust pakkuvate hüviste kombinatsioonide jadast. Tarbija saab samasuguse kogukasulikkuse kahest kaubast neid omavahel kombineerides. Tarbija valib konkreetse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
