Sügavus ja tugevus N ● Sügavus: 10.0km ● Tugevus: 4,7 magnituudi (mõõdukas, tuntav, vähe kahjustusi) Asukoht Maailmajao suhtes Asukoht Lähem vaade Asukoht Laamade äärealad Kariibi laam ja Euraasia laam Laamade liikumine ● Liiguvad üksteisest eemale Piirkonna iseloomustus ● Märg Piirkonna iseloomustus ● Märg ● Lähedal üks saar, hõredalt asustatud Piirkonna iseloomustus ● Märg ● Lähedal üks saar, hõredalt asustatud ● Tõenäoliselt raputas vaid mõnda kala Piirkonna iseloomustus ● Märg ● Lähedal üks saar, hõredalt asustatud ● Tõenäoliselt raputas vaid mõnda kala ● Võis tekitada mõne laine ka Piirkonna iseloomustus ● Märg ● Lähedal üks saar, hõredalt asustatud ● Tõenäoliselt raputas vaid mõnda
Rahvastik ehk elanikkond mingil suuremal territooriumil alaliselt elevate inimeste kogumik Ränne ehk migratsioon inimeste liikumine elu- või töökoha vahetamise eesmärgil Loomulik iive rahvaarvu muutumine Absoluutne iive mitme inimese võrra muutus rahvaarv Suhteline iive mitme inimese võrra muutus rahvaarv tuhande elaniku kohta Sisseränne ehk immigratsioon Väljaränne ehk emigratsioon Rändeiive ehk rändesaldo sisse- ja väljarändajate vahe Tagasiränne ehk remigratsioon varem väljarännanud inimeste tagasipöördumine oma endisesse elukohta Pendelränne ehk pendelmigratsioon inimeste päevane liikumine oma alalisest elukohast teises asulas paiknevasse töö- või õppimiskohta ja tagasi Imikusuremus näitab, mitu last sureb esimese eluaasta jooksul 1000 lapse kohta Suhteline iive L.iive(in)×1000%. rahvaarv(in) Absoluutne iive Rahvaarv - surmadearv = ..(in) Loomulik iive sünnid-surmad=..(in) Kõrge suremise põhjused: ...
arv, kellel on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata pendelmigratsioon - inimeste igapäevane liikumine oma alalisest elukohast teises asulas paiknevasse töö- või õppimiskohta ja tagasi 8. Meeste, naiste keskmine eluiga Eestis. M - 67 a N - 78 a 9. Oska iseloomustada rahvastiku püramiidi. 10. Eestlaste osakaal rahvastikus praegu, selle muutumine peale 1945 a., peale taasiseseisvumist. 11. Tihedasti ja hõredalt asustatud alad. Tihedalt - linnad Hõredalt - metsad, soised alad 12. Asulate jaotus Eestis. Linnalised, maalised tegevusalad. Linnalised - linn, alev, alevik Maa-asulad - külad Tegevusalad Linnalised - tõõstus, ehitus, kaubandus, teenindus Maalised - põllumajandus, metsandus, kalandus 13. Linnaelanike osatähtsus, linnastumise tase. Külade tüübid. Linnastumise tase - 79,3% 14. Haldusjaotus. Kohalikud omavalitsused. Arvud Rahvaarv - 1,3 milj. keskmine tihedus - 30 in/km2
pikaks ajaks energiavaru. TUNDRAD Tundrad laiuvad Põhja-Jäämere rannikul peamiselt polaarjoonest põhja pool. Tundras valitseb lähispolaarne kliima: talv on pikk ja külm, suvi lühike ja jahe. Tundravööndi põhjaosas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Sajab 150-220mm aastas. Madala temperatuuri tõttu on maapind sügavalt läbi külmunud. Igikelts mõjutab muldade kujunemist, pinnamoodi, põhjustab soostumist ja raskendab hoonete ning teede rajamist. Tundravöönd on väga hõredalt asustatud. Suuremad asulad on rannikul, jõgede ääres ja maavarade kaevandamispiirkondades. OKASMETSAD * Okasmetsad laiuvad ulatusliku vööndina Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas. * Okasmetsad kasvavad parasvöötme mandrilise kliimaga aladel. Talv on kareda pakasega, suvi lühike ja seo. Sademeid on 300-1000 mm aastas. * Okasmetsad kasvavad toitainevaestel leetmuldadel. Okasmetsad on varjurikkad ja nende alustaimestik üsna liigivaene. * Okasmetsad on hõredalt asustatud. LEHTMETSAD:
Troopiline Kõrb ja poolkõrb, õhuke, väheviljakas, igikelts; savann samblad, samblikud, Lähisekvatoriaalne Savann puhmastaimed, väikesed puud Ekvatoriaalne Vihmamets (metsatundras); lemming, valgejänes, polaarrebane, p-põder, lumekakk, -püü, hahk, part; Inim. hõredalt, veekogude ääres, põdrakasv, kaevand, kalastus. Igikelts on igavesti külmunud pinnas, mis suvel sulad 1 m. Okasmets: Kanada, USA, Venemaa, Rootsi; parasvööde, talvel -10º - -30º (Siber -70º), suvel 10-20º, 400-1000 mm, suur temp. kõikum; leetmuld; samblad, sõnajalad, jänesekapsas, mustikas, seedermänd, kask, haab, tumetaigas (mandrite äärealadel) kuusk, nulg, heletaigas (sisealadel) mänd, lehis; karu, hunt, rebane, ilves, saarmas, käbilind, orav; Inim
1. Nimeta ja kirjelda Põhja ja Lõuna riike. Põhja riigid on kõrgelt arenenud riigid, kõrge elatustase – Norra, Rootsi, USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa. Lõuna riigid e. arengumaad – Niger, Nigeeria, Egiptus. 2. Poliitiline kaart- kaart mis kujutab maailma riike ja piire nende vahel. 3. Nimeta tihedalt/hõredalt asustatud riike maailmas. Tihedalt: USA, Hiina, Jaapan. Edukad, viljakas maa, maavarad, soodne kliima. Hõredalt: Austraalia, Gröönimaa, Island, Kanada. Liiga soe kliima, kõrbed, rasked elutimgimused või liiga külm, lumi, jää. 4. Nimeta riikide arengutaseme näitajad. IAI inimarenguindeks I koht Norra, II Island, III Rootsi, Eesti 38. Koht SKT sisemajanduse kogutoodang Norra 37000 USD, Eesti 3800 Autode arv ühe elaniku kohta, mobiiltelefonide arv ühe elaniku kohta 5. Selgita mõisted: emigratsioon- väljaränne, immigratsioon-sisseränne, demograafia –
osaleb ainete imendumises ja eritamises.omapära :osa rakke on pooldumisvõimelised - toimub pidev koe uuenemine ja taastumine, rakkudevahelist ainet on vähe, tihedalt üksteise kõrval. Sidekude -organite ja teiste kudede vahel, skeletis, jne seob omavahel kudesid ja elundeid, osaleb organismi ainevahetuse protsessides, kaitsefunktsioon - vastavad rakud veres. omapär :palju eri alaliike, rakkudevahelist ainet palju, rakud hõredalt. jaotus :kõhrkude(rakuvaheaine on vetruv ja väga tihe; kõhrkoerakke nim kondrotsüütideks liigestes selgroolülide vahel) luukude(- rakuvaheaines palju kaltsiumsooli, kõva ja vastupidav, rakud on peenikeste jätketega, mis seovad erinevaid luurakke, paiknevad kihtidena rakuvaheaine sees õõnsustes, skeleti põhikomponent.) kiuline sidekue(rakuvaheaine on kiududena rakkude vahel, kõigis organeis moodustab sidemeid.)kohev sidekude(paiknevad
Sugukond- KANNIKESELISED-VIOLACEAE Perekond kannike-Viola L. Sookannike- Viola palustris Tavaline taim Eestis, Saare- ja Muhumaal on haruldane. Kasvab soistel niitudel ja puisniitudel, märgades lepikutes. Kannikeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Taim pikkade maapealsete võsunditega. Kõrgus 5 kuni 20 cm. Lehed ümarneerjad või laimunajad, tömbid, pikarootsulised ja alaküljelt täiesti paljad (sarnasel liigil turvaskannikesel on lehed alt hõredalt karvased). Abilehed on hambulised. Õied kuni 1 (1,5) cm pikad. Kroonlehed on kahvatu-(hele)lillad, tumedate joontega. Kannus on sirge. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskpaika või on sellest veidi allpool. Õitseb aprillist juunini. Viljaks paljas, munajas kupar http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=181 Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed paljad, laimunajad. Abilehed narmastunud või terve servaga
Põllumajandusmaastikud kahe riigi põlumajandus võrdlus: Holland ja Vietnam • Rühmatöö • Holland asub Belgia ja Saksamaa vahel.Põllud on väga suured, maju asub piirkonnas hõredalt, põlde on palju. Põllud on enamjaolt pikad ristküliku kujuga.Talud paiknevad üksteistest eraldi. • Kasvatatakse enamjaolt kartuleid ja lambaid, kartulid kasvavad põldudel ja lambad taludes. • Holland on madalmaa, sealne kliima on parasvöötmeline, soojade ja pilviste suvedega. Sageli sajab vihma. Teed on väga sirged ja sõidetavad :D :D :D :D :D :D
surnute linnad-nekropolid · kuplitaolised hauakünkad · surnud tuhastati · sarkofaagidel lamavas asendis figuurid (nagu pidusöömingutel) · hauakambrid elutoana · seinamaalidel tantsijad, pidusööjad, jahid, kalastamised - meelepärane elukeskkond · figuurid ja portreed isikupärasemad kui samaaegses kreeka kunstis Ilmekad prokskujud Loomade kujud looduslähedased - "Kapitooliumi emahunt" Templid: · puust · sambad hõredalt · ruudukujuline · sarnanesid kreeka oamdega(proportsioonid erinevad) kuid pole säilinud
Sergei Asmanov, 11 klass Maavärina iseloomustus 14km SW of Cherokee, Oklahoma Toimus 2015-11-20 11:22:05 UTC 3.5 M (mitte tugev ega nõrk) 36.646°N 98.457°W Epitsentr Cherokee, Oklahoma Kese 37 gr. Piirkonna üldiseloomustus Linn ei asu seismoloogilises aktiivsuses Maavärin toimus mitte hõredalt asustatud piirkonnas, sest seal elab palju inimest. Maa aluste amplituud on 1-3,5, sellest tuleb, et maavärinad juhtuvad päris harvalt Maaväringa kaasnevad nähtused Ohvreidei olnud Kaasnevad nähtused puudusid Kasutatud materjalid http://earthquake.usgs.gov/earthqua kes/eventpage/us10003zt0#general_ summary
Tund 1. Tööleht MUUTUSED ÜHISKONNAS 1. Millistesse perioodidesse jaotatakse inimkonna ajalugu? Tähista ajaskaalal perioodide ligikaudne algusaeg ja kestvus. AGRAARAJASTUST TÖÖSTUSÜHISKONDA 2.Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel? .................. .................................................................................................................. 3.Miks hakkasid agraarse ühiskonna arenedes riigid tekkima? ................................. .................................................................................................................. 4.Millised tööstusharud tekkisid põllumajanduse kõrvale agraarühiskonna arenedes? ... .............................................
TAIMED • juurestik maapinna lähedal või sügavale ulatuv • lehed muundunud asteldeks • hingamiseks õhulõhed • lihakad varred (sisaldavad suurel hulgal vett) • oaasid • kõrbe hallmullad (huumusevaevased) NT: kaktused; datlipalmid; harjashein KÕRBED Sahara kõrb; Gobi; Karakumi; Namiibi; INIMESED Atacama; Surmaorg • kõrbed on hõredalt asutatud • elatakse peamiselt oaasides • in. tingimused. ebasoodsad • beduiinid • suured nafta-ja gaasivarud • tegeletakse peamiselt rändkarjakasvatusega
..2 cm pikad. Lehe pikkus on 4...6 cm. Rubus idaeus – harilik vaarikas Lehed 3-5 lehekesega, kuni 20 cm pikad, lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega. Üheaastased võrsed kaetud väikeste ogadega, helepruunid, vanemad võrsed hallid. Rubus nessensis – kitsemurakas Lehed viietised või seitsmetised, viljuvatel kstel ka kolmetised. Lehekesed on munajad, teritunud tipuga, ühtlasedlt saagja srevaga, pealt hõredalt, alt tihedamalt karvased. Keskmine leheke on pika rootsuga. Leheroots on väikeste ogadega. Prunus domestica – harilik ploomipuu Lehed on elliptilised või äraspidimunajad, tömbi või teravneva tipuga, täkilissaagja servaga, pealt paljad, alt pehmekarvased, 4...8 cm pikad ja 2,5...5 cm laiad. Leheroots on 1...2 cm pikk, karvane, sageli 1...2 näärmega lehelaba läheduses. Prunus cerasifera var. Divaricata – haraline ploomipuu
· tegemist oli tavalise tähetekkega Teine tase · toimus gravitatsiooniline Kolmas tase kollaps Neljas tase · gaasipilve fragmentide Viies tase keskele tekkisid prototähed · prototähed süttisid ükshaaval tähtedena · üks oli Päike · täheparv hajus kiiresti ja praeguseks on Päike hõredalt asustatud piirkonnas Muutke teksti laade · kollapsi käigus Teine tase koondusid ketta Kolmas tase tasandisse ühendid, mis Neljas tase esinesid tolmu kujul Viies tase · tekkisid suuremad ainekogumid, mis
· Väga väikesed · Iseloomulik väliskuju · Aine- ja energiavahetus toimu ühe rakumebraani kaudu ( käitub kui tervik rakk) Hulkraksed koosnevad erinevatest rakkudest, rakud moodustaad koe · Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitusega · Nt: selgroogsed , selgrootud, taimed, lomad Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 4 loomset põhikude: Närvikude pikad järkelised rakud, hõredalt ; erutusvõime Sidekude vedel(veri), tahke(luu), elastne (kõõlised) ; paiknevad hõredalt, palju rakuvaheainet Lihaskude südame-, vööt-, sidelihaskude ; võime kokkutõmbuda ; pikad rakud moodustavad kimpe Epiteelkude rakud väga tihdelat koos, puudub rakuvaheaine TAIMERAKK RAKUKEST: koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist. · Ainevahetus · Kaitse · Kuju ja tugevus Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklid, kirisseeemned)
VIETNAMI PÕLLUD Kerlyn Tarendi 12B Tallinna Arte Gümnaasium OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS Maastik on tasane. Põllud on ristküliku või ruudu kujulised ning korrapärased. On nii suuri ja väikseid põlde. Teede võrgustik on üsna tihe ning majad asetsevad mööda teeääri ja väga tihedalt koos. Enda jaoks kasvatakse riisi, juurvilju ning loomadest sigu ja kanu. OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS RIISIPÕLLUD Asetsevad kahe jõe vahelisel alal Vietnami põhja osas. Antud piirkonnas on maastik madala pinnamoega ning niiske. Teedevõrgustik on tihe. Elamud asetsevad mööda teeääri ja hõredalt ning neid ümbritsevad puud. Taimedest kasvatatakse riisi ning loomadest kanu ning sigu. RIISIPÕLLUD TERRASSPÕLLUD Antud alal on maastik mägine. Põllud on ebakorrapärase kujuga ning on nii suuri kui ka väikseid põlde. Põllud on ehitatud astmeliselt ehk treppehitus. Palju külasid, kus majad asetsevad lähestikku n...
Pindala: 7682300 km Rahvaarv. 19,5 miljonit Riigikeel: Inglis keel Rahaühik: Dollar Pikim jõgi: Murray Darlins Suurim järv: Eyre 9690km Maavarad: Kuld,vask, Austraalias sajab umbes 633mm aastas, jaanuari keskmine temp. on 20,4 ja juulis 5,5kraadi. Austraalias on väga levinud lamba kasvatus. Tüüpilised loomad on känguru, koaalad,opossumid ja nokkloomad. Suur Veelahkmeahelik Suur Veelahkmeahelik on Austraalia üks väheseid mägismaid, mis on kuiv, madal ja hõredalt asustatud, väljaarvatud idarannikul. Ahelik koosneb tegelikkuses mitmetest katkevatest ahelikest ja platoodest ja kulgeb piki Austraalia ida- ja kagurannikut 3600 kilomeetrit. Keskmiseks kõrguseks on 1200 meetrit, kõrgeim mägi, Kosciusko (2228 m), asub Kagu- Austraalias. Läbi terve aheliku varieerub maastik tugevalt. Cape York'ist põhjas on madalad mäed kaetud vihmametsadega. Edasi lõuna poole, 90 km Sidneyst läänes tõusevad liivakivist Sinimäed tasaste, metsaste kanjonite kohale
ROOTSI DIANA LAAR 7.A KLASS VÕRU KESKLINNA KOOL RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND • ASUB EUROOPA SKANDINAAVIA POOLSAARE IDAOSAS • 62° PÕHJALAIUST, 15° IDAPIKKUST • MAISMAA JA MEREPIIR • LÕUNAST PIIRAVAD TEDA BOTNIA LAHT,BALTI MERI JA SKAGERRAKI VÄIN • RAHVASTIK 9,760,1421,313,271 (7KORDA ROHKEM) • PINDALA 175,896 17,413 (10 KORDA SUUREM) • KUJU ON PIKLIK VEIDI OVAALNE RASSID,RAHVAD,PEAMISED KEELED • EUROPIID • RAHVAD: SOOME,IRAAK,POOLA,IRAAN • ROOTSI KEEL • SOOME KEEL KOMBED, TAVAD • NUUSKTUBAKA TARBIMINE RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA TIHEDUS • RAHVAARV 9 747 295 KM²(31.12.2014) • PINDALA 450 000 KM² • ~23,9 INIMEST/ KM² (31.12.2014) • RAHVASTIK PAIKNEB EBAÜHTLASELT • TIHEDALT ASUSTATUD STOCKHOLM JA GÖTEBORG • HÕREDALT ASUSTATUD PÕHJA- JA LÄÄNEOSAS • VÄIKE SEST RIIK SUURE PINDALAGA, RAHVASTIKU KESKMINE TIHEDUS VÄIKE LINNASTUMINE, SUUREMAD LINNAD • MAALT MINNAKSE LINNADESS...
Sotsiaalsed probleemid: Ebavõrdsuse suurenemine; kodutus; kultuuri kadumine; väikeste poodide, koolide kadumine. Lahendus: Valdade, omavalitsuste suurem toetus; sotsiaalmajade ehitamine; toetused, sotsiaalhoolekanne; vanadekodude töökorralduse pirandamine. 9. Too näiteid kliima ja pinnamoe mõjust rahvastiku paiknemisele. Kliima: Kõige soodsamad elamistingimused on lähistroopika ja parasvööde, ebasoodsad polaaralad, kõrbed, ekvatoriaalne kliima (liiga niiske). Hõredalt on asustatud külmad alad (nt: Gröönimaa, Island, Antartika), kõrbed (nt: Mongoolia, Sise-Aasia riigid) ja vihmametsad (nt: Amazonase madalad riigid) Pinnamood: Üle 80% rahvastikust elab tasandikel või madalikel, põllumajanduseks on sobivad suurte jõgede orud, kõrgmäed on ebasobivad elukohad. Hõredalt on asustatud Kordiljeerid, Andid ja Himaalaja. Tihedalt on asustatud Kagu- Aasia/ Euroopa/ Põhja- Ameerika tasandikud ja jõeorud. 10
Kärbsed Henri Hiiend Keiro Lukk 8.b Iseloomulikud tunnused Kärbsed on aktiivsed vaid päevasel ajal. Pikkus: 6-8 mm. Emane on isasest suurem. Tundlad on enamasti lühikesed ja koosnevad vaid mõnest lülist. Keha on kaetud hõredalt paiknevate harjastega. Suured liitsilmad. Ainult 2 tiiba Toitumine Kärbes pole võimeline toitu närima. Suiste asemel on tal imikärss. Sööb ainult vedelat toitu. Peamine toit-väljaheited, riknev liha ning kõdunenud taimeosad. Sigimine Paljuneb kui kliima on vastav. Kehasisene viljastamine. Emased munevad 100-120 muna. Elu jooksul muneb emane kärbes kuni 2000 muna. Arengutsükkel 1. Munad: Emased munevad 100-120 muna lagunevatele orgaanilistele ainetele, millest vastsed hiljem toituvad
savannid on rohtlad mandritel ja mandri eri piirkondades levivad eriilmelised savannid savannis on kaks aastaaega-vihmane ja kuiv periood Kliima keskmiselt 1200 mm aastas temperatuur on 19-30 kraadi sademed ja temperatuur oleneb asukohast Taimestik kõikjal 1-2 m kõrrelised tihe ja tugevasti põimunud juurestik puud kasvavad hõredalt taluvad põlenguid kohastunud vähese vihmaga Mullastik ferralliitmuld niiskel aastaajal katab vesi kuival aastajal tekib lateriitkiht Loomastik liigirikasloomastik arvukalt rohusööjaid, imetajaid paljud liiguvad karjadena kuival perioodil koonduvad jõgede ja järvede lähedusse loomad on kohastunud liigirikka taimestikuga Lihatoidulised loomad savannis Taimtoidulised loomad savannis Linnud savannis Inimesed tegelevad..
· Koos töötavad ja ühtsed ülesannet täitvad organid,moodustuvad organsüsteemi e eludkonna ning organsüsteemid kokku moodustuvad organismi. · Inimesel (loomadel) on neli kude: · 1.Epiteel e kattekude,ta eraldab organismi väliskeskkonnast.Tema ülesanne on kaitsta keha väliskiirguse eest (UV-kiirgus).Eritab igasugused aineid (Nt:higi,rasv,vesi).Väljutavad jääkaineid.Naharakud sünteesitakse aineid. · 2.Sidekoe rakud asuvad hõredalt raku vaheaines. Ülesanne: organite sidumine. Sidekoe tüübid: kohev ehk elastne sidekude nahas, rasvkude nahas ja elundite vahel, luukude luudes, toes ja kaitse, kõhrkude kõhredes, toes ja kaitse. Veri ainete transport, lümf ainete transport. · 3.Rasvkude-3 ülesannet--varuained sisaldavad koes,pehmendab lööke · 4.Närvikude-on närvirakkudest ehk neuronitest koosnev loomade kude. · Lihaskude kontraktsioon e müfibrillied
Lapimaa pinnamood on väga mägine. Joonis 2 : Lapimaa pinnamood Lapimaa asub parasvöötmesja lähis arktilises. Suurvesi on kevadel kui lumi sulab ja madalvesi talvel. Lapimaal on levinud loomaliikideks põhjapõdrad, ahmid, hundid. Lindudest leidub Lapimaal lumepüüd, haned, pardid, sõtkad. Joonis 3: Sõtkas Lapimaal kasvab palju samblaid ja samblikke,vareskold, karukold ja kattekold ja kuusk ja mänd, pohlad, jõhvikad, murakad, mustikad. Joonis 4: Kuusk Lapimaa on hõredalt asustatud. Põhilised tegevusalad on turism ja põhjapõdra kasvatus. Lapimaal on sügisel ruska mis on kaks nädalat millal loodus on oranž ja punane. Joonis 5: Ruska Joonis 6: Saamilipp Kasutatud kirjandus: http://4.bp.blogspot.com/- SitVdqWxWRE/TpwAK8HPmPI/AAAAAAAAAO0/fpNNlkOGEQs/s1600/PICT10 72.JPG http://www.kuivaleski.ee/arles_gallery/images/lumine%20kuusk.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/94/Bucephala_clangula.j pg http://reisiajakiri.gomaailm
Kattekold on Eesti kõige tavalisem kollaliik. Tema varred ei ole küll nii pikad kui karukollal, kuid need on hästi painutatavad. Kattekolla roomavad varred võivad kasvada veidi üle meetri pikkuseks. Korjamisel peab seda eristama looduskaitsealusest karukollast. Kattekollal on lehed laiali või allapoole langenud. Lehe tipud on teravad, jäigad ning ilma valgete karvakesteta. Kattekolla lehed paiknevad varrel, võrreldes karukollaga on neid suhteliselt hõredalt. Alates juunist on kattekollad soetamas endale järelkasvu, ehk neil arenevad eospead. Varre tippu areneb alati ainult üks eospea, kuid karukollal on neid umbes kaks kuni kolm. Eospea on ülejäänud varre jätkuks, lehtedeta kandvat vart kattekolla eospeal ei leidu. Uus taim areneb eosest üle kahekümne aasta. Kattekolda on kasutatud ravimtaimena, täpsemalt tema eoseid pulbrina. Eosed sõelutakse hoolikalt, puhastatakse muust mittevajalikust ning kollakasvalge imikupuuder ongi valmis
osa kaubandusest toimub vee abil. Vee puudumisel väheneb kaubanduslik aspekt. -veetransport on odavam, kui maismaal Loodusressursid -Taastumatud ja taastuvad- mõjutavad riigi rikkust -Taastumatud: teemantid, nafta, kivisüsi, mets -Taastuvad: vesi, muld, loomad Kliima -Suurim mõju majandusele -Mõjutab maa viljakust, vett, sademeid, maavarasid, jne Loodus -Mäed: looduslikud takistused, blokeerivaid otse teid, vähe loodusressursse -Kõrbed: samuti looduslik takistus, vähe ressursse, hõredalt asustatud -Vesi: takistaja, kuid enamjaolt ka abistaja, kalandus, vee- teed Rahvastik -7.6 billionit inimest -Jaotunud ebaühtlaselt (nt: India, Hiina) Rahvastik (negatiivne) -Kasvav rahvastik alandab elustandardeid (vähem ruumi, vaesus, toiduprobleemid, haigused) -Keskkondlikud kahjud (rohkem inimesi= rohkem saastet) -Tööjõu efektiivsuse vähenemine -Üleüldse süvenevad töö probleemid Rahvastik (positiivne) -Rohkem inimesi= rohkem kaubandust -Rohkem ideid ja tegusid
Harilik kassikäpp - Antennaria dioica · Perekond kassikäpp · 7-20 cm kõrged · Moodustab tihedaid padjandeid · Taim on kahekojaline, emastaimede õied roosad või punased, isastaimedel valged · Püsik, õitseb juunis, juulis · Kasvavad kuivadel niitudel, tee- ja metsaservadel Kirikakar Bellis perennis · Perekond kirikakar · Jaanikakar, margareeta · 5-20 cm. Lehed paljad või hõredalt karvased, ümara tipuga, pehmed. · Püsik, õitseb maist septembrini · Ilutaim, naturaliseerunuld niitudel ja metsaservadel asulate ümbruses. Madal mustjuur Scorzonera homilis · Perekond mustjuur · 20-60 cm · Taim paljas või kaetud hõredate, ämblikuvõrku meenutavate karvadega. · Lehed mõlemast otsast ahenenud, vähemalt kolme rooga · Õitseb mai-juuli · Kasvab lubkjarikastel niitudel Kuldvits Solidago virgaurea
tootmise keskkonnasõbralikkus. Looduslike ja kultuurilooliste vaatamisväärtuste ning kohaliku rahva olemasolu peetakse endastmõistetavaks ja igikestvaks, nende säilimine ja toetamine ei ole turismiettevõtete huviorbiidis. Ökoturism Lätis Ökoturismi traditsioon Lätis on suhteliselt uus ja alles kujunemisjärgus. Kuid Läti ökoturismi sihtkohana on huvitav ja põnev, sest Lätis on suhteliselt puutumatu loodus, multikultuurne ühiskond ja autentne maa kultuurikeskkond. Kuna Läti on hõredalt asustatud, on pool Läti territooriumist kaetud metsadega, kus on näha metsloomi ja looduslikke protsesse. Paljud Läti elanikud kasvatavad toitu oma aiamaal, eelkõige on see iseloomulik maainimestele. Ka paljudes restoranides Riias on võimalik maitsta Lätimaa toodangut. Kurzemes, Läti Ökoturism Eestis Eestis tegeleb ökoturismiga Eesti Ökoturismi Ühendus. Eesti Ökoturismi Ühendus on 7. septembril 1996 asutatud organisatsioon, mile eesmärk on edendada koostööd
Heledad peenrood paistavad vastu valgust välja · Harilik kikkapuu · Euonymus europaeus Laielliptilised, äraspidised Järsult teravneva tipuga Pealt tumeroheline Alt heleroheline All küljel pikad hallid karvad · Verev kontpuu · Cornus sanguinea Elliptilised, ühtlaselt teravneva tipuga Ümardunud või kiilja alusega Alt sinakashall, Pealt hõredalt, alt tihedalt lühikarvane · Siberi kontpuu · Cornus alba Elliptilised, ovaalsed, laimunajad Serv ripsmeline Alt ja pealt karvane Roost lühike ja karvane · Harilik kuslapuu · Lonicera xylosteum Kolme hõlmaline Terava tipuga servas suured hambad Lehelabaalus südajas ja ümardunud Alt tihekarvane Leherootsul mitu paari suuri näärmeid · Harilik lodjapuu · Viburnum opulus
Kätleen Noormägi Geelia Arula 10.C klass Jõgevamaa Gümnaasium 2013 Komidest üldiselt Komid on soomeugri rahvas Jaotuvad sürja ja permikomideks Komi tähendas algselt ,,inimene" Komidel on oma riik Komi Vabariik Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Asuala Põhiliselt Euroopas Uurali mägedest läände Asustuvad hõredalt Nad elavad peamiselt Võtsegda ja Petsora jõgikonnas Valdavalt tasane asuala on jaolt kaetud okasmetsaga Põllumajanduslikke maid leidub enam lõuna pool Põhjas ulatub Komimaa tundravöötmeni Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arvukus 2010. aasta andmete põhjal on komisid u 320 000 Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 95 komit
kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastiku ja viilkatust Kaunis ning harmooniline välisilme Kindlad mõõdud,üksikosade suhted,kindlaks määratud sammaste arv Apollonile pühendatud tempel 7.sajandi lõpul,Korinthoses Vähe säilinud Dooria stiilis Jumalanna Herale pühendatud tempel 550.e.K.r Paestumis Sambad hõredalt Poseidoni tempel Paestumis Dooria stiilis Üks paremini säilinud antiikkreeka eihtisi Zeusi tempel Asub Olümpias Ehitati arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril - Jumalanna Artemise tempel Ephesoses (tänapäeva Türgis) Rajatud aastal 550 e.m.a. Joonia stiil Peeti üheks seitsmest
vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Paljud tänapäeva inimesed tahavadki maal elada selle tervislikkuse pärast. Samuti võib maaelu üheks heaks küljeks olla aeglasem ja kohandatav elutempo, sest talutööde tegemiseks pole vaja näiteks muretseda liiklusummikute või ühistranspordi pärast. Maaelul on ka negatiivseid külgi. Maal elades ollakse linnaga võrreldes rohkem eraldatud teistest inimestest, sest talud paiknevad hõredalt ja maal elab vähem inimesi. Sellega kaasneb vähem suhtlemist naabritega ning avalikud teenused on raskemini kättesaadavad. Samuti on üheks probleemiks tööpuudus, mille tõttu otsustavad paljud noored pered asuda elama linna, sest seal on rohkem töökohti. Samuti arvavad paljud noored, et maal ei ole eriti vaba aja veetmise või eneseteostamise võimalusi. Maaelu eelised linnas elamise ees on looduslähedus, eemalolek linnakärast ja stressivabam elutempo
Kärbsed Kärbsetel on üks paar tiibu, selle järgi ka liik- kahetiivalised. Lennutiivad on kilejad, teine tiivapaar on putukatel arenenud sumistiteks, mis tekitavad lendamisel iseloomulikku heli (pirinat).Paljude tiivad liiguvad väga kiiresti, toakärbsel 330 korda sekundis. Iseloomulikud tunnused: • jässakas keha • lühikesed tundlad • hõredalt paiknevate harjastega keha • tegutsevad ainult päeval Paljunemine • kiire paljunemine • vaegmoone • vastseks vakl • munemine • Mõnedel liikidel on pulmalend ja teistel mitte. Eriti huvitav ja keerukas on surukärblaste pulmalend. Enne seda püüab isane mõne väikese putuka, et seda pulmalennu ajal emasele pakkuda. Vastutasuks pulmakingi eest saab emasega paaruda, ühtlasi päästab ta ka oma elu, sest pulmakingi puudumisel
Kuival aastaajal, aga kannavad passaattuuled sinna troopilise õhu, mis põhjustab mitmekuulist põuda. Austraalias on läbi aasta keskmine ööpäeva temperatuur 20C-30C ja aastane sademetehulk ulatub 300 mm-1000 mm. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on levinud mussoonmetsad ja savannid. Savannidel kasvab palju erinevaid taimeliike ja elab ka palju loomaliike. Savannidel kasvavad kõrrelised kuni 3 meetri kõrguseks, vahest isegi 5 meetriseks. Puud asetsevad savannidel hõredalt, kuna puud kasvavad väga suurteks ja nende juured ulatuvad väga kaugele. Taimed taluvad hästi põuda ja põlenguid, sest nad taastuvad väga kiiresti. Mõned suuremad puud koguvad endasse niisketel aegadel tüvesse palju vett ja nii suudavad nad ellu jääda ka kõige suurematel põuaaegadel. Levinumad puud Austraalias on ahvileivapuu ja hiidhirss. Loomastik on seal väga liigirikas. Eriti on levinud imetajad ja rohusööjad. Kõige
kaubandus ning käsitöö. kujunes välja feodaalkord) ning Hiliskeskaeg- 14-15 sajand(kiire areng pidurudus mõneks ajaks. Katkuepideemia. Euroopa toibus ning linnaelu ning rahamajanduse areng jätkus. feodaalkord hakkas murenema) TEHNOLOOGIA ARENG JA RAHVASTIKU KASV : tehnoloogilised uuendused tõstsid tööviljakust põllumajanduses.(ratasader,rangid,vesiveskid,tuulikud)Lääne-Euroopa talupojad liikusid seni hõredalt asustatud slaavlaste aladele tänapäeva Saksamaa idaosas. Sellega kaasnes slaavi elanikkonna ristiusustamine ja saksastamine või maalt väljatõrjumine. Uute maade kasutusele võtuga suurenes ka elanikkonna arvukus. LINNADE TEKE JA KAUBANDUSE ARENG:Kõige linnastatumateks aladeks olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt nii riigivalitsemist kui ma majanduselu
8-incredible-animals-in-brazils-amazon-rainforest.jpg?width=620&height=372; http://media.buzzle.com/media/images- en/gallery/earth-science/450-480311415-amazon-jungle.jpg; https://i.ytimg.com/vi/JEsV5rqbVNQ/hqdefault.jpg; + ÜLDINFO Moodustab 60% troopilistest vihmametsadest Asub Lõuna-Ameerikas Pindala: 7 000 000 km2 Kasvab 90% maailma taimeliikidest Ekvatoriaalne/Troopiline kliimavööde Soe ja niiske kliima Üsna hõredalt asustatud + Ekvatoriaalsete vihmametsade asukoht Pilt:http://image3.slideserve.com/7035654/kus-on-vihmametsad-levinud-n.jpg + TAIMESTIK JA LOOMASTIK Taimkate tihe ja lopsakas ning liigirikas Vihmametsas kasvavad: balsapuud, roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, epifüütliaanid, orhideed jne Eriti palju on putuka-ja linnuliike Loomad elavad enamasti puude otsas Maismaal elavad metssead, pühvlid, elevandid,
teel. 5. Mida kõrgem on temperatuur ja tumedam kiirgava keha pind, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida suurem on keha pindala, seda rohkem energiat ta kiirgab 6. Töö- ja soojusülekande teel 7. Aine erisoojus näitab, kui suur soojushulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1*C võrra. 8. Gaasi aineosakesed paiknevad üksteise suhtes hõredalt ja korrapäratult ning neid saab kokkusuruda paremini, sest vedeliku ning tahke aine osakesed paiknevad üksteisesuhtes tihedamalt. 9. Sest ainete lahustuvus sõltub ka temperatuurist. (Mida soojem vesi, seda paremini lahustub.)
Ekvatoriaalne vihmamets Koostanud: Kelly Orgusaar Kolga-Jaani Põhikool 2010 Asend Vihmamest laiub ekvaatori lähistel o KeskAafrikas o LõunaAmeerika o KaguAasias Kliima Palav ja niiske. Aastaläbi ühesugune. Kraadid on ööpäevas jooksul 2526 vahel. Sademeid langeb aastas u. 2000mm. Taimestik Taimkate tihe ja lopsakas. Ühel ha võib kasvada 200 erinevat puu liiki. Rindeid on seal erinevaid. Puudel väänlevad liaanid. Epifüüdid ehk pealistaimed. Saprofüüdid ehk lagundajad (näiteks orhidee). Vihmametsa taimed õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt. Taimede kohastumused Kõrgete taimede lehed on Lõhelised Teravatipulised Vaha...
*Ehitus-õhuke kile. *Ülesanded- katab, kaitseb ja laseb valikuliselt ained läbi. KOED. *Kude on sarnase tekke päritolu ja ülesandega rakkude kogum. 1.Epiteelkude *Leidub-katab väljastpoolt ja vooderdab seestpoolt. *Iseloomustab-rakud on tihedasti üksteise kõrval, 1 või mitme kihiliselt. *Ülesanne- katavad ja kaitsevad eritavad ja jahutavad. *N.- lame epiteel, kuup epiteel. 2.Sidekude *Leidub-elundite vahel ja kõhu õõnsuses. *Iseloomustus- rakud sisaldavad rasva , rakud paiknevad hõredalt, palju raku vahe ainet. *Ülesanne-varuainete säilitamine, soojus regulatsioon, kaitseb. *N.- rakukude(leidub naha all, elundite ümber .) 3.Kõhr ja luukude *Iseloomustus-tugevad ja jäigad *Leidub-lihaste ja elundite seintes *Iseloomustab-pikad kokku tõmbumis võimelised rakud. *Ülesanne- liigutused *N. Südame lihaskude *Leidub-südame seinad *Iseloomustab vöödilised, harulised rakud *Ülesanne- südame kokkutõmbumine. Silelihas kude* Leidub siseelundite seintes
elamistingimused on tasandikel või madalikel lähistroopika ja parasvööde ● põllumajanduseks on ● ebasoodsad polaaralad, sobivad suurte jõgede orud kõrbed, ekvatoriaalne kliima ● kõrgmäed on ebasobivad (liiga niiske) elukohad Hõredalt on asustatud külmad alad Hõredalt on asustatud Kordiljeerid, (nt: Gröönimaa, Island, Antarktika), Andid, Himaalaja kõrbed (nt: Mongoolia, Sise-Aasia Tihedalt asustatud Kagu- riigid, Põhja-Aafrika kõrbed, Aasia/Euroopa/ Põhja-Ameerika Austraalia keskosa) ja vihmametsad tasandikud ja jõeorud (nt Amazonase madalad riigid)
· Looduses leidub neid ainult ühenditena. · Põhilielt esinevad kloriididena: naatriumkloriid(merevees,pinnases), kaaliumkloriid(pinnases, taimedes), liitiumkloriid, teised esinevad maakide koostises · Karbonaatidena: Na2CO3 · Sulfaatidena: Na2SO4, K2SO4 · Nitraatide ehk salpeetritena: NaNO3, KNO3 Aatomi ehitus: Na e=11, p1=11, n1=12 Na+11|2)8)1) 1s2 2s2 2p6 3s1 o-a.1 · Leelismetallide aatomid paiknevad kristallvõres suhteliselt hõredalt, see tingib nende väga väikese tiheduse. · Pehmed metallid, kergesti lõigatavad Füüsikalised omadused · Tahkes olekus · Hõbedased, v.a tseesium, mis on kollakat värvi · Tihedus on väike (Liitium, kaalium, naatrium veest kergemad) · Suhteliselt madala keemistemperatuuriga · Head soojus- ja elektrijuhid · Omavad läiget Keemilised omadused · Väga tugevad redutseeriad (loovutavad kergesti elektrone)(rühmas ülevalt alla
mägi on Big Benivulkaan. 2.Pinnamood soodustab turistide tulekut, sest neil on mida vaadata seal. Tänu Austraalia kuivale sisealale on seal spetsialiseerutud ekstensiivsele lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele. Tihedama asustusega rannikualadel on spetsialiseerutud intensiivsele tehniliste kultuuride, köögi- ja puuvilja ning piimakarja kasvatamisele. Kuna riigis on vahemaad suured, siis on enim soositud õhutransport. Eluliselt tähtis on õhutransport hõredalt asustatud kesk- ja lääneosas. 3. Austraalia loodusvarad on boksiit, süsi, rauamaak, alumiiniumoksiid, kuld, vask, valgetina, hõbe, uraan, nikkel, volfram, mineraalliivad, tina, tsink, teemandid, maagaas, toornafta. 4. Austraalia asub India-Austraalia laamal. On toimunud maavärinad. Sellel sajandil pole vulkaanipurskeid toimunud. 5. Kliimat kujundavad järgmised tegurid: õhuringlus, hoovused ja topograafia. 6. Kliima üldiseloomustus: Austraalia asub troopilises kliimavööndis
Segu koostis pole kindel segusse võib lisada rohkem ühte või teist liiki ainet. 1.2 Igal ainel on oma kindlad omadused Aine agregaatolek Tahkes aines asuvad aine osakesed lähestikku, nendevahelised sidemed on üsna tugevad. Paljudes tahketes ainetes asuvad osakesed korrapäraselt, moodustades kristalli. Vedelikus ei ole osakesed omavahel nii tugevasti seotud kui tahkes aines. Osakesed võnguvad tugevamini kui tahkes aines ning muudavad aegajalt oma asukohta. Gaasis- asuvad osakesed hõredalt ega ole üldse üksteisega seotud. Gaasi osakesed liiguvad korrapäratult ringi ja täidavad kogu ruumi, kus nad asuvad. Aine sulamis ning keemistemperatuur Puhtal ainel on oma kindel sulamistemperatuur. Puhta aine sulamisel püsib temperatuur muutumatuna. Puhta aine keemisel püsib temperatuur muutumatuna, kuni kogu aine on aurustunud. Puhas aine Ainete segu Koosneb ainult ühe aine osakesest
9. Kuidas nimetati mihkli- ja mardipäeva vahelist aega? Hingede aeg 10. Kuidas nimetati eestlaste väeüksuseid? malevateks 11. Mis aastat loetakse Tartu asutamise aastaks? 1030 12. Missugune nädalapäev oli eestlastel ,,pühaks päevaks"? neljapäev 13. Iseloomustage Kalevipoja - sängi tüüpi linnuseid. Ehitati voore kõrgemale keskosale nii, et kaugemalt vaadates meenutas linnus voodit 14. Mis on hajaküla? Talud asuvad hõredalt 15. Kes oli vallutussõdade peamine organiseerija ja juht Baltimaades? (ametnimetus ja nimi) Ordumeister Albert 16. Kellele pühendati alistatav maa? Neitsi Maarjale 17. Toreida vaherahu (aasta). 1212 18. Võnnu piiramine (aasta). 1210 19. Milline linn rajati 1201? Riia 20. Ümera lahing (aasta) 1210 21. Millist maakonda rünnati vabadusvõitluse alates esimesena? Ugandi 22. Mida peeti eeslaste alistumise väliseks märgiks? 23
REBASE RIMI Koostajad Agris Possul Raido Treial ÕLLED · Seatud planogrammi alusel. · Tootjapõhine paigutus ehk riiulis ning külmikus on vertikaalselt paigutatud ühe kindla tootja või kaubamärgi tooted. VEAD · kohati on sattunud püstakusse ka vale tootja kaup ning riiulid on õhtuks hõredalt täidetud. MAHLAD · Tootjapõhine paigutus, vertikaalne. · Erinevate ettevõtete tooted on üksteisest rangelt lahutatud, mugav on leida kindla kaubamärgiga tooteid. · Eraldatatus, igal püstakul ühe tootja kaup. VESI · Suuremad ja tuntumad kaubamärgid on paigutatud verikaalselt tootja põhimõtte alusel · Üldine pilt veeriiulist on kirju ja segane · All on suuremad pudelid, kuni 5L, üleval väiksemad VEAD
Tänu mägisele Second level pinnamoele paikneb Third level Fourth level rahvastik ebaühtlaselt Fifth level Tihedalt on asustatud Lombardia madalik ja viljakate muldadega Campania regioon. Alpid ja Appenniini mäestiku keskosa on hõredalt asustatud. Itaalia majandus Itaalia kaubanduspartnerid eksport: import: Saksamaa- 13,8% Saksamaa-17,8% Prantsusmaa-12,3% Prantsusmaa-12,3% USA- 8,5% Holland-5,8% Hispaania- 7% Hispaania-4,7% Suurbritannia-6,9% Suurbritannia-4,7% Eksport ja import Itaalia impordib: Itaalia ekspordib: Liha ja kala Masinaid Masinaid Veondusseadmeid Energiaseadmeid Rõivaid ja jalatseid Kütust Veini Elavhõbedat
paneb nende jõudude toimele vastu. Laineid saab tekitada ka gaasis, näiteks õhus. Laineallikaks on sel juhul heliallikas, mis paneb õhuosakesed võnkuma. Tekkivad õhu tiheduse muutused hakkavad ruumis levima lainena. Kui heliallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat. Heli ja teised võnkumised: Heli keha vibreerib nii, et ta kuju muutub, see paneb õhuosakesed tihedalt hõredalt liikuma. Tihi-hõre- korduv muster, levib naabrilt naabrile- see on laine- õhuosakesed pommitavad seina täpne arv kordi ühe ajaühiku jooksul ja seinakuju muutub perioodiliselt. ruutvõrrandi kasutamine ühtlaselt kiirenevate protsesside iseloomustamiseks: ax2 + bx + c = y ax2-kui kiirelt mingi muutus toimub (kuidas toimub) bx-protsessi algkiirus c-algkiirus y-lõppkiirus Minu ratta algkiirus+ ma sõidan ehk mu kiirus muutub + minu lõppvoorus kuhu ma valija jõudsin
Jahtumine on keha siseenergia kineetilise komponendi vähenemine. Soojushulk on keha siseenegia hulk, mis kandub sellelt teistele kehadele või siis teistelt kehadelt antud kehale. 4.2 J = 1 cal = 1g vett soojendatakse 1°C võrra Soojusjuhtivus on siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele. Soojusülekanne on siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele kehale. soojem -> külmem head soojusjuhid - metallid halved soojusjuhid - gaasid, jää, vesi Gaasides paiknevad osakesed hõredalt, liikumise edasikandumine ühelt osakeselt teistele esineb vaid osakeste põrkumisel. Vaakumis puudub soojusjuhtivus (pole aineosakesi) Konvektsioon on siseenergia levimine vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel Soojenemisel õhk paisub ja tihedus väheneb. Ümbritsev jahe õhk on tihedam ja soojale õhule mõjub Fü. Soe õhk läheb üles ja asemele tuleb jahe õhk. Tekib õhu tsirkulatsioon. nt tuul Kiirgus on energia levimine kiirte, lainete või osakeste vooluna.
Juttselg-hiir Juttselg-hiir on koduhiirest veidi suurem, värvuselt pruuni selja ja valkjashalli kõhualusega hiir. Ta on hõlpasati äratuntav piki selga kulgeva musta triibu järgi, mis ulatub peast sabajuureni. Saba on juttselg hiirel võrreldes kehaga lühike ja hõredalt karvastatud. Suvel elab juttselg peamiselt põldudel, kus viljakoristamise ajal võib teda tihti jooksmas näha - erinevalt paljudest teistest hiirtest on juttselg päevase eluviisiga. Sageli elutseb ka põõsastikes ja niitudel ning aedades, kalmistutel ja parkides. Oma pesa ehitab see hiir kraavipervedesse, puujuurte ja kändude alla ning kartulivagude vahele, kuid tema urud on lihtsad ja vähehargnevad.
Uurali keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige suurem keelkond, mis koosneb vähemalt 30'st keelest. Neid räägitakse laial alal, mille läänepoolne piir jääb Norrasse ja Ungarisse ja idapoolne piir Taimõri poolsaarele ning Jenissei ja Obi jõe äärde Lääne-Siberis.Uurali keeled erinevad teineteisest märkimisväärselt, olles tüpoloogiliselt mitmekesised nii fonoloogia, morfoloogia kui ka süntaksi poolest.Uurali keelkonda kuulub kaks keelterühma, millest üks soome-ugri rühm. Uurali keelte ürgkodu asukoht on teadmata, kuid tõenäoline ürgkodu oleks Daniel Abondolo hinnangul üsna suur ja hõredalt asustatud piirkond Uurali mäestiku lõunapoolse otsa läheduses. Uurali Rahvas Uurali rahvad erinevad nii rassilt, usundilt kui kultuuritüübilt. Läänepoolsed soomeugrilased on europiidid, kuid Siberis elavad handid ja mansid, ungarlaste lähimad sugulased, nagu samojeedidki on uurali rassi esindajad, milles on nii europiidsei...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
