Eestlane olla on uhke ja hää Aastatuhanded on läinud, tulnud, tuul ja päike teinud tööd su pinnal, Eestimaa. Mõnda küll nad maha jätnud, küll, oh küll, meil siiski jätnud, muistset meelde tuleta. PAUS Tere, kallid klassikaaslased, eelnev värsirida oli L.Koidula luuletusesest ,,Mõtted Toomemäel", ja järgnevalt tahaksingi teile rääkida, miks just eestlane olla on uhke ja hää. PIKEM PAUS!!! Eelkõige on Eestimaa meie kodumaa, kus on ilus loodus ning palju kauneid vaatamisväärsusi. PAUS. Samuti ühendab meid (paus) eestlasi (paus) laulu- ja tantsupidu. See on see, mille järgi tuntakse eestlaseid kui laulu- ja tantsurahvast ja see, mis välisturiste Eestisse meelitab. Usun, et iga eestlane on käinud korra oma elus laulu või tantsupidu vähemalt vaatamaski, kui mitte osalemas. See tunne, mis seal valdab, ei ole tavaline...
Eestlane olla on uhke ja hää . Igal aastal 24 veebruaril tähistame me Eesti isesisvuspäeva. Sellel aastal saab Eesti Vabariigi välja kuulutamisest mööda 95 aastat. Vabariigi 95. aastapäev JA see on sündmus, mida tuleks kindlasti tähistada, riik korraldab selle puhul paraadi ja päev lõpeb presidendi piduliku vastuvõtuga, mida meist ilmselt kõik on näinud. Tänu sellele imelisele päevale võime me täna mõtliskleda selle üle kas eestlane olla on uhke ja hää ...
A Uurimustöö eesmärk Uurida juhiks olemise vajadust ja tähtsust Millised omadused peaksid olema juhil? Mis on juhiks olemise plussid ja miinused? Juhtimis strateegia olemaolu Uurida Varese Külalistemaja juhi Juta Valli juhiks saamist ja olemist Juhi töö Reguleerida meeskonnatööd Tuleb seada eesmärke ja valida vahendeid Kehtestada tegutsemise ja hindamise kriteeriumeid Hinnata jätkusuutlikust Firma liikmete mõjutamine ühise eesmärgi nimel Üksiktegevuste koondamine tervikuks Juhi omadused Oskus kujundada efektiivset meeskonda Kuulamisoskus Innovatsioonivõime Motivatsioon Teadmised Kogemused Juhi plussid ja miinused Plussid: Miinused: Austus Suhtlemine Karjääriredeli...
Kujundite ülesanne on kutsuda lugejates esile autori omast suhtumist kujunditesse. Luules kasutatakse rohkesti epiteete, võrdlusi, metafoore, personifikatsiooni, sümboleid, allegooriat. Epiteet on lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnustest esile autori seisukohalt olulist joont. Enamasti on epiteetideks omadussõnad. Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: Näoke nii rõõmus ning hää ja suuke nii sulaval naerul, Silmad nii säravad, sügavad, sametimustad... Võrdluses kõrvutatakse nähtusi sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Võrdlused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu. Võrdluse ülesanne on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang. Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Metafoor on tähenduse ülekanne sarnasuste alusel. Sisult on see peidetud...
Need lumelained väljal, nad on nii armsad, hääd , kui süda on tusas ja palav, nad jahutavad pääd. Ja põhjatuul on nii lahe, nii lahedaks läheb pää; jah, isegi surm on nüüd mahe ja isegi hukatus hää. ("Tuisk") Loodusdetailid Juhan Liiv pööras palju tähelepanu loodusdetailidele. Ta kirjeldas üksikut lilleõit, pikse-eelset õhustikku, metsa puhkamist tormist, ka lihtsalt ükikut taime. Siin tuleb eriti välja ta eluaegne looduslähedus ning kodukandiarmastus. Kirjanik kohtleb loodust kui võrdset, elab sellesse sisse ning märkab kõigi pisiasju, mis võivad tähendada suuri muutusi....
Kõne oli lühike, kuid eriliselt kaunis ja südant puudutav. Kava Kirikukoraalid: Siionis kõik vahid hüüdvad Kiida nüüd, Issandat Meil tuleb abi Jumalast Vene riigihümn: Jumal, keisrit kaitse Sa Vaimulikud laulud: G. Geissler Sind, Issand, meie kiidame F. Brenner Taevas ning maa kaovad F. J. Künkel Hõiska kõik see maailm G. Neumann Tänu sul, Jeesus C. Palmer See on kaunis lõbus hää F. Brenner Issandat kiitke kõik paganad L. van Beethoven Kõik taevad laulvad W. A. Mozart Tere, tere, Jeesus Kristus C. Kreutzer Nüüd rõõmu päev on käes Ilmalikud laulud: J. Stuntz Eesti vennad, laulgem rõõmsast Häser Oh mets C. Kreutzer Mis hiilgab veel õhtul F. Mendelssohn Tere nüüd, sa kallis päev A. Zvyssig Suur rõõmu päev on tulnud Häser Kui ju jõed rõõmsast jooksvad J. Kallivoda Kui meie vaim siin linnu tiivul F...
Inimene on mulle liiga puudulik olend. Inimest armastada oleks mu surm." Zarathustra kostis: ,,Mis kõnelesin ma armastusest? Ma viin inimestele annetuse." ,,Ära anna neile midagi," ütles pühak. ,,Pigemini võta neilt midagi kergemaks ja kanna seda nendega ühes - see oleks neile suurim häätegu : kui vaid see on hää sulle endale! Ja kui tahad neile anda, siis ära anna rohkem kui almust, ja lase neid sedagi nuruda." ,,Ei," kostis Zarathustra, ,,almust ma ei anna. Seks pole ma küllalt vaene." Pühak naeris Zarathustrat ja kõneles nõnda: ,,Siis oota enne, et nad su aarded vastu võtavad! Nad ebalevad üksiklasi ega usu, et tuleme annetama. Meie sammud läbi tänavate kõlavad neile liiga üksildaselt. Ja kui nad öösi oma voodis olles...
" Asta Põldmäe, 1987 *** 19 ,,Sellest võimest [...] olen tihti rääkinud seoses Mati Undiga, teda Oskar Lutsu, teise absoluutse kirjanikuga sarnastades. [...] Võimest kirjutava käe endaga vahetult kujutleda ja mõtelda, lausa tajuda ja tunda." Madis Kõiv, 2001 *** 8.4. SUITSETAMAS "Tõmba veel, tõmba veel! Ega keegi ei tea: isa magab. Ema aidas ja ... tubakas on hää ." - "Ei tea, juba tõmbasin... süda nagu paha ja pea käib ringi. Ei, ei, ma enam ei taha." "Mis sa räägid - süda paha! Vaata, loll, kuidas mina sülgan plirtsti ja pahinal lasen läbi nina, habet silitan... hök... oeh, oksele a'ab. Ära kellelegi ütle - naha pääle saab." (Oskar Luts) 20...
Laske mul olla kurb. Laske mul olla kurb. Kurbusen jumala hääl kõneleb minule hääd. Vaikne jumala hääl hinge kui helin jääd. Laske mul olla kurb. Laske mul olla kurb. Sina, jumala käest, nukker ja vaikne Ing! Võtke kinni kõik käest, tõmmake ümber mo ring. Laske mul olla kurb. Esimene Kiri inglile Ah, Ing! Nüüd tuleb kevade, nüüd sulab jää. Suur kuldne päike kuldseks muudab pori. Vastärgan kärbes, kuulen, ajab jori ja peksab tiivuga. On ime hää! On imeliselt kerge! Nagu õhku mind miski tõstaks. Pole mingit rõhku. Ah, Ing! Nüüd tuleb kevad, õitseb visnapuu. Ma temaga nii nagu iga aasta kord õiten seisan. Rentsliten viib saasta nüüd vuliseden jõkke paastukuu. Ja vankriga mind linnan siia-sinna viib voorimees. Ah, voorimees, las minna! Ah, Ing! Nüüd tuleb kevade. õhk nagu viin mind joovastab. Kui tulen väljult koju, täis päikest juuksed, väsind nagu roju, siis oleks nii, kui oleks sina siin,...
Haugi lõualuud on soovitatud hoida seinaprao vahel, et püsiks hea kalaõnn (Türi); hambaid on kasutatud hambavalu puhul valutava koha torkimiseks; täidest lahtisaamiseks soovitati täi haugi hammaste vahele panna ja haug vette lasta; kariloomade puhutiste raviks kraabiti nende hammastega loomal ristluude päält, see pidi aitama (Rakvere); kevadel püütud esimesele haugile tuli västravarrega kolm korda pähe lüüa, siss saavad hää õnn kõik kevväi hauge püüdä (Setu); esimesena püütud havi peast imbuva verega määriti kalavõrku, öeldes: «Siin oled sa ja su vendade veri, mis teid kõiki kokku toob» (JärvaMadise). Soovitati esimesena püütud kevadise haugi silma kogu suve taskus hoida, et siis kala pime ja püünisesse satub. Regilauludes on poeetilisi sünonüüme kasutatud enam haugi kui teiste kalaliikide kohta...
Ja silmad niiskuvad: ei julge harju nad iluga, liig raske minu vael ah, piki maja voiletne pael, seal pungi puhkemas kui suuri marju. Ja tõstan säravamat safiirkrooni, et see end juuste kullakuhja plehiks, ma õite rasket küllust üle pää. Taas tunnen tuksatavat noori sooni: on nagu mind mu õitsev veri ehiks, ah, elada on imeliselt hää ! 3 Nüüd üle kirsipuude, üle kogu aia üks hele õitepärg kui pehme valge vill, ning lillasireleid on küll ja küll, neist lõhnu hoovab helgemaid kui vaja. Ah, puu, kõik õied minu üle saja! Kõik lõhnad mulle, väike rikas lill! Mu meeled ammu oodand ärevil nii mõne piki igatsuseaja. Ei täna elumõtet küsi ma, ei päri: seks aega küll, seks aega sügisel ja kurval, kalgil, kainestaval talvel. Nüüd elu jaoks ma värisedes valvel: kui kirsipung mus õitsma puhkeb veri,...
nad on nii armsad, hääd , kui süda on tusas ja palav, nad jahutavad pääd. Ja põhjatuul on nii lahe, nii lahedaks läheb pää; jah, isegi surm on nüüd mahe ja isegi hukatus hää. ("Tuisk") 2.2. Loodusdetailid Juhan Liiv pööras palju tähelepanu loodusdetailidele. Ta kirjeldas üksikut lilleõit, pikse-eelset õhustikku, metsa puhkamist tormist, ka lihtsalt ükikut taime. Siin tuleb eriti välja ta eluaegne looduslähedus ning kodukandiarmastus. Kirjanik kohtleb loodust kui võrdset, elab sellesse sisse ning märkab kõigi pisiasju, mis võivad tähendada suuri muutusi....
Kus me siis oleme 10-15 aasta pärast? Kahjuks ei ole see, kus me oleme 10 aasta pärast ainult meie teha, kui see oleks ainult meie teha, ja kui juures ei oleks inimlikku faktorit, siis oleks võib olla tõesti eestlase keskmine kuupalk 40000 Eesti krooni, nagu prognoosis peaminister Andrus Ansip. ,,Kümne aasta pärast me tahame, et oleks palju rohkem seda, mis praegugi on hää . Ja palju vähem seda, mis ei ole.", nii ütles Toomas Hendrik Ilves enda vabariigi aastapäeva kõnes, ja see väide on ka väga tõene, süües kasvab ju inimestel isu, ja praeguse edu kõrval võibki võhikule tunduda, et Eesti majandus kasv jääb ka tulevikus kõrge ja et keskmine palk kerkib 10-ne aastaga 40000-le Eesti kroonile ja kõik vähem, kaasaarvatud ka see, mis meil praegu on tundub tühise ja halva kvaliteediga....
Olla eestlane tähendab hoopis midagi muud, kui olla eurooplane. Kuna eestlasi on piisavalt vähe ja nende hulk ei ole just piisavalt silmatorkav, siis on uhke olla üks vähestest eestlastest. Olla eurooplane tähendab minu jaoks hoopis midagi muud. Pärast Euroopa Liitu astumist on paljud eestlased soovinud saada eurooplasteks ja on seda ka oma mõtetes. Kuid mina eurooplaseks olemist ei eelista, kuna eestlane olla on uhke ja hää . Eestlastel on juba ammusest ajast teadatuntud loosung, milleks on '' Olgem eestalsed, kuid saagem ka eurooplasteks. '' Milline võiks olla see loosung aga tänapäeval on raske küsimus. Kui tugineda tänapäeval toimuvale, siis võiks see loosung olla seotud näiteks sõdadega. Tänapäevane loosung võiks kõlada näiteks nii: '' Olgem eestlased, sest kunagi ei tea kaua eestlaseks olemise rõõmu meil veel jagub. '' Euroopa liiduga liitumine - meie hukk või kaotus...
trükk 1969, järelsõna Mart Mäger) "Töörahva riik" (1941; värsiraamat lastele) "Sild" (1946; novellikogu) "Edasiminek" (1947; luulekogu) "Mõtteid rahutul hommikul" (1958; novellikogu) "Elu ja luule" (1963, kriitikavalimik) "Valge krae" (1987, novellivalimik Eesti novellivara sarjas, koostanud ja järelsõna: Mari Tarand) Revoldikatse Piiblikaantesse poogit Jumal sisendab neemele Hää lootuse. sinusse, rättimähitusse Siin olla täiuslik, lootust paradiisile. Sest tuleb ju mattuda Mahtuma kirikusse hämarusse, kui teisedki lülid teadvuse rakkude jaas. täna kisendan Tuleb ju unustussetete põhjakihti sattuda elamist-suremist hoopis teisele deviisile ja aastatuhandete pärast Välja kloostrist, olla hahkjas paas. välja piiravasit müüridest...
Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste se...
Need lumelained väljal, nad on nii armsad, hääd , kui süda on tusas ja palav, nad jahutavad pääd. Ja põhjatuul on nii lahe, nii lahedaks läheb pää; jah, isegi surm on nüüd mahe ja isegi hukatus hää. ("Tuisk") 2.2. Loodusdetailid Juhan Liiv pööras palju tähelepanu loodusdetailidele. Ta kirjeldas üksikut lilleõit, pikse- eelset õhustikku, metsa puhkamist tormist, ka lihtsalt ükikut taime. Siin tuleb eriti välja ta eluaegne looduslähedus ning kodukandiarmastus. Kirjanik kohtleb loodust kui võrdset, elab sellesse sisse ning märkab kõigi pisiasju, mis võivad tähendada suuri muutusi....
,,Eestlane olla on uhke ja hää ...`` Kas alati? Eestlased on omapärased, kes on läbi ajaloo üritanud tõestada oma rahvustunnet, olenemata meie väikesest rahvaarvust. Meie rahval on palju mille üle õnnelik olla, samas on meil nagu igal riigil, oma häbiplekid. Kas eestlane olla on uhke ja hää? Eestlast on peetud isekaks ja kadedaks, kes leiab alati midagi mille üle oma pahameelt üles näidata. See arvamus on välja kujunenud juba mitukümmend aastat tagasi. Näiteks on lääneriikidele siiani arusaamatu, miks me oleme nii vaenulikud venelaste vastu ja hoiame nii tugevalt oma ajaloost kinni ning ei suuda unustada seda, mis toimus aegu tagasi. Nende jaoks on mõistmatu, et me 1939. aastal Baasidelepinguga lasime venelased ise oma riigis võimule,...
Keele poolest oleme aga meie, eestlased, neist palju rikkamad. Kui soovime säilitada eestlust, tuleb teha propagandat ja olla ise eeskujuks, kui ei, tuleb kaduda. Kuigi kaduda tuleb kõigil kord nagunii, nii inimesel, rahvusel ning lõpuks ka inimkonnal. Kuid 21. sajand pole veel kadumise sajand. See sajand on meie sajand. Meie sajand, kes sündisid eelmise sajandi lõpukümnendil ja kelle ülesandeks on säilitada eestlust, olles ise eestlane. Sest eestlane olla on uhke ja hää , nõnda vaarisa moodi, säilitades oma kultuuri ja seistes vabaduse eest. K. K....
juunil 1962. aastal Harjumaal. Õppis Tallinna 2. Keskkoolis 1977-1980 aastatel. Esimesel katsel ülikooli sisse ei saanud, ühe aasta pidas postiljoni ametit. 1981-1896 õppis Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis Lõpetas ajakirjanikuna ,esimene töökoht ajakirjas ''Kultuur ja Elu' 1991.aastal läks tööle ajalehe ''Eesti Ekspress'' toimkonda. Töötab seal tänaseni, on olnud nii reporter kui ka toimetaja. Oma lugude paremaks tunnetamiseks on ta sooritanud mitmeid osaluseksperimente. Ta on ärandanud oma auto ja testinud politseinike valvsust, elanud psühhoneuroloogiahaiglas ja kodutute varjupaigas, proovinud kuuaega toime tulla pensionäri rahakotiga, lasknud jala kipsi panna ja katsetanud ratastooliga liikumise võimalusi Tallinnas, toimetanud üle piiri relva jm. sellist. Madis on olnud telesaate "Õhtune Ekspress" üks autoritest (saatest kasvas väl...