Prantsuse Revolutsiooni põhjused. Rahva rahulolematuse kasvades tekkisid Pariisis mässud ja rahutused, mis kulimineerusid Bastille´ kindlusvangla vallutamisega 14. Juulil 1789. Sama aasta oktoobris toimus Pariisi pesunaiste ja muu lihtrahva retk Versailles´ lossi. Toidupuuduse kuulujuttudest ajendatud rahvas võttis endaga kaasa kahurid ja muud relvad. Kuninglik paar sunniti kolima Pariisi, Tuileries´ lossi. Põgenemiskatse Kuningapaar, vaatamata oma huvipuudusele, ei tahtnud taanduda lihtsalt konstitutsiooniliseks monarhiks, riigi esindusfiguuriks. Seega plaanisid nad sõda Prantsuse Revolutsioonile, kuid mitte enne kui kuninga turvalisus on tagatud. Kuningat mõjutati salaja Pariisist põgenema ja emigreeruma. 20. Juunil algas kuningapere põgenemiskatse. Perekond jõudis peaaegu Austria piiri äärde, kuid tunti siis ära ja saadeti tagasi. Kuninga kukutamine 10. augustil puhkes pealinnas ülestõus, mis kukutas Louis XVI
Kuna põhiseaduse vastuvõtuga lõpetas Asutav Kogu oma tegevuse, sai uueks keskseks riigivõimuorganiks seadusandliku võimu eeskostja Seadusandlik Korpus, kuhu valiti 745 saadikut. Nende seas olid 2 aktiivset ning äärmuslikku poliitilist jõudu. Ühed nendest, jakobiinid, pooldasid revolutsiooni jätku. Teised seevastu olid monarhia pooldajad. Nende vahele mahtus veel määratlemata osa soo. Nad olid kord ühe kord teise äärmuse toetajad. Kuningas Louis XVI, vaatamata oma huvipuudusele ja suutmatusele valitseda, ei soovinud taanduda pelgalt konstitutsiooniliseks monarhiks, riigi esindusfiguuriks. Ta lootis aja jooksul üha enam emigrantidele, kes kogunesid Koblenzis ning koondasid seal oma vägesid. Samuti ärgitasid nad austerlasi ja preislasi sõtta astuma. Kuid nad ei soovinud alustada sõda revolutsioonilise Prantsusmaaga enne, kui kuninga turvalisus oli tagatud. Seetõttu otsustasid nad mõjutada kuningad salaja Pariisist põgenema ning emigreeruma. 20. juunilil algaski
delegaatide suhtes vägivalda rakendada, oli ta sunnitud viimaks kolmanda seisuse saadikutele järele andma. 27. juunil käskis ta kõigil seisustel ühineda Rahvuskoguga ning 9. juulil kuulutas see end Asutavaks Rahvuskoguks ehk Asutavaks Koguks, põhieesmärgiks sai aga kehtestada konstitutsioon, millega Prantsusmaa näis astuvat Inglismaa eeskujul parlamentaarse monarhia radadele. Kuningas Louis XVI, vaatamata oma huvipuudusele ja suutmatusele valitseda, ei soovinud taanduda pelgalt konstitutsiooniliseks monarhiks, riigi esindusfiguuriks. Ta lootis aja jooksul üha enam emigrantidele, kes kogunesid Koblenzis ning koondasid seal oma vägesid. Samuti ärgitasid nad austerlasi ja preislasi sõtta astuma. Kuid nad ei soovinud alustada sõda revolutsioonilise Prantsusmaaga enne, kui kuninga turvalisus oli tagatud. Seetõttu otsustasid nad mõjutada kuningad salaja Pariisist põgenema ning emigreeruma. 20. juunilil algaski
14. juunil 1791 võttis Asutav Kogu vastu nn. Le Chapelier' seaduse (selle algataja Isaac René Guy Le Chapellier järgi), mis keelustas igasugused erialatööliste ühingud ning oli üldiselt suunatud tsunftikorra vastu, ent samas tegi võimatuks ka ametiühingute tekke ning keelustas ka igasugused streigid. Seadus võeti vastu ühehäälselt ning jäi kehtima kuni 1864. aastani. Kuninga põgenemine ja tulistamine Marsi väljakul Kuningas Louis XVI, vaatamata oma huvipuudusele ja suutmatusele valitseda, ei soovinud taanduda pelgalt konstitutsiooniliseks monarhiks, riigi esindusfiguuriks. Ta lootis aja jooksul üha enam emigrantidele, kes kogunesid Koblenzis ning koondasid seal oma vägesid. Samuti ärgitasid nad austerlasi ja preislasi sõtta astuma. Kuid nad ei soovinud alustada sõda revolutsioonilise Prantsusmaaga enne, kui kuninga turvalisus oli tagatud. Seetõttu otsustasid nad mõjutada kuningad salaja Pariisist põgenema ning emigreeruma. 20. juunilil algaski
Silmanurgast heidetud pilk võib väljendada huvi või vaenulikkust (Anne 1/ 2000, lk 64 65). Ka valgustingimused mõjutavad pupille. Kui oleme pimedas või hämaras, avarduvad pupillid, et lasta sisse nii palju valgust kui võimalik, nii et me võiksime näha. Kui oleme ereda valguse või päikese käes, ahenevad pupilli, et silmi kaitsta (Jaskolka 2004: 56). 2.1.1.2.1 Õigete silmsignaalide andmine Liiga vähene silmside viitab huvipuudusele või iagvusele ja seda piitakse ebaviisakaks. Ka häbelikkus võib olla põhjuseks, et välditakse silmavaatamist. Kui silmavaatamist välditakse pidevalt, võib see tähendada, et inimene, kellega te räägite, valetab või on põiklev. Ülemäärane silmside tähistab sissetungimist teise privaatsusse ja osutab, et on tähelepaneliku uurimise all (Jaskolka 2004: 58 59). 2.2 Käed
annaabi.ee 
