Energeetika Miks valisin selle majandusharu? *Mind huvitab energia ja selle säästmine. *Tahan teada rohkem Eesti Energiast. * See haru tundub kõigist huvipakkuvaim. Energeetika... on majandusharu, mis tegeleb kütuste ning eletri ja soojusenergia tootmisega ja energia edastamisega tarbijale. Eesti toodab umbes 2/3 kasutatavast enrgiast ise ja impordib 1/3. Oluliseim energeetiline maavara on põlevkivi, mille leiukohad paiknevad KirdeEestis. Põlevkivi on eestis kaevandatud alates 1916. aastast. Järsult
huvitavaid fakte: Kaali järve langes meteoriid umbes 400 aastat eKr. USA-s satub haiglasse igal aastal rauamürgisusega umbes 20 000 last, kellest osa hukuvad. Põhjuseks on erksavärvilised rauatabletid, mida lapsed söövad kui komme, sest vanemad on jätnud need järelvalveta. Maakera tuumas on raua sisaldus palju suurem kui litosfääris. Maakoor koosneb 4,1% rauast, kuid maa kui tervik koosneb ise 34,6% rauast. Raual on kolm radioaktiivset isotoopi: 52Fe , 55Fe ja 59Fe. Nendest kõige huvipakkuvaim on 55Fe , mille lagunemisel moodustub 55Mn. See emiteerib väga väikese energiaga rõntgenkiiri. Nii pehmete kiirtega pole läbivalgustamine võimalik, kuid nendega saab teha nahahaiguste kiirgusteraapiat. Tehniliselt puhtas rauas on 0,02.....0,04% süsinikku ning tühisel hulgal väävlit, fosforit, hapnikku ja lämmastikku. See raud on keskmise aktiivsusega. Ülipuhas raud on aga keemiliselt inertne ja tal puudub malmi või terase tugevus.
Sel ajal võime kuulda meie looduses erakordselt rikkalikku helipilti. Üksteise võidu laulvad laululinnud tähistavad oma häälitsustega naabritele pesakohtade hõivatusest ning loomulikult püüavad kaasade tähelepanu. Varahommikune metsa- või rabaretk pole mitte üksnes kustumatu looduselamus, vaid ka väga hariva sisuga. Meie giidide abil avaneb ainulaadne võimalus lauljatega lähemat tutvust teha ning nende elukommetest rohkem teada saada. Mai Maikuu on linnumaailmas huvipakkuvaim aeg. Ka kõige hilisemad saabujad on selleks ajaks oma talvitusaladelt tagasi jõudnud. Samal ajal võime aga näha veel suurel hulgal läbirändajaid, kes alles koguvad energiavarusid oma arktilistele pesitsusaladele naasmiseks.Meie loodusel ja retkejuhtidel on sel ajal palju pakkuda. Kanuumatkad või paadiretked jõgedel kohtumaks kobrastega või kuulamaks hüübi ,,pudelisse puhumist" meenutavat roostikest kostvat hüüdu. Aga miks mitte ka
kogu maailma jaapani traditsioonilise löökriistamuusika pärandit. Ansamblil on Jaapanis ka oma kool, mis õpetab trummimängu. Yamatos mängivad 5 nais- ja 5 meessoost trummarit, kes kasutavad traditsioonilisi jaapani wadaiko-trumme. Trummide suurused varieeruvad 15 sentimeetrist kuni 1,8 meetrini ja trummide vanus on nii mõnelgi üle paarisaja aasta. Tallinna kontserdil kasutatakse paari tosinat suuremat ja väiksemat trummi. Neist huvipakkuvaim on ehk odaiko, mis on valmistatud enam kui 400 aasta vanusest puust. Yamato naisartistide trummid on väiksemad ning nende mängida on etendusele delikaatset õrnust lisavad instrumendid shakuhachi (flööt) ja koto (kannel, tsitter). Hoolimata sellest mõjuvad nad sama võimsalt kui nende meessoost kolleegid. Maailm avastas enda jaoks Yamato pärast Edinburghi Fringe Festivali 1998. aastal, kus trummarid võitsid Spirit of Fringle auhinna
ainult väikeseid kraatreid on vähem. Viimast asjaolu võib hõlpsasti seletada erosiooni toimega. Marsi kraatrid on seega sama päritoluga kui Kuu omad, s.o. meteoriitsed. Teine planeeti kujundav faktor on tektooniline liikumine. See protsess võib kujundada äsja tahkunud ja tasasest planeedist suurte kõrgustevahedega taevakeha. Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuuleerosioonina. Pinnastik Marsi pind on väga ebatasane, ent üks uurituim ja huvipakkuvaim planeetide maastikest. Enamik sellest meenutab punakat kivikõrbe. äikesel planeedil Marss asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi Nix Olympica, mis tegelikult on kustunud vulkaan. Selle jalami läbimõõt, mis on äärena ümbritsetud 6 kilomeetri kõrgusest kaljust, on 600 kilomeetrit, kraatri läbimõõt 80 kilomeetrit ning vulkaani kõrgus on 24 kilomeetrit. Märkimiaväärne on aga ka silmaga nähtav lõhe Marsil, mis on 5000 kilomeetrit pikk ning mille sügavus on 6 kilomeetrit.
annaabi.ee 
