arvesse orgaanilise N potentsiaalset mineraliseerumist ja nitraadikoguste leostumist või gaasi arvestamist. Vastavalt toiteelementide sisaldusele mullas jaotatakse mullad väetistarbe klassidesse: kõrgema toiteelementide sisaldusega mullad on väiksema väetistarbega ning madalama toiteelementide sisaldusega mullad suurema väetistarbega. väävlit on enim turvasmuldades, mineraalmuldadest on seda aga enam huumusrikastes rähkmuldades ning vähem huumusvaestes leetunud muldades Mulla reaktsioon näitab, kas muld on happeline, neutraalne või leeliseline. Enamik kultuurtaimi eelistavad neutraalset või nõrgalt happelist mulda (pH 6), mille puhul on head tingimused toitainete omastamiseks. Enamik taimi ei talu mulla reaktsiooni üle 9 (tugevalt leeliseline) ja alla 3,5 (tugevalt happeline). Näiteks vihmaussid eelistavad neutraalset või nõrgalt happelist mulda, samas traatusse(naksurlaste vastsed) levib rohkesti happelises mullas.
keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks ühenditeks Bioloogiline neeldumine avaldub taimede ja mikroorganismide poolt toitainete omastamise kaudu 57. Lämmastik ja sellega seonduvad protsessid mullas Meie muldade üldlämmastikusisaldus on küll 0,1...0,3 %, s.o. 3000...9000 kg/ha, kuid 97...99 % sellest on orgaaniliste ühenditena ja ainult 1...3 % mineraalsel kujul. Lämmastikusisaldus on suurem huumusrikastes muldades, väiksem aga huumusvaestes liivmuldades. Taimedele omastatavate lämmastikuühendite (ammoonium- ja nitraatühendid) allikateks mullas on: I.orgaanilise aine lagunemisel II.õhulämmastiku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. III.sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik. IV.orgaaniliste väetistega mulda antud lämmastik. V.mineraalväetistega mulda antud lämmastik. 58. Orgaanilised väetised, bakterväetised. 1
keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks ühenditeks Bioloogiline neeldumine avaldub taimede ja mikroorganismide poolt toitainete omastamise kaudu 57. Lämmastik ja sellega seonduvad protsessid mullas Meie muldade üldlämmastikusisaldus on küll 0,1...0,3 %, s.o. 3000...9000 kg/ha, kuid 97...99 % sellest on orgaaniliste ühenditena ja ainult 1...3 % mineraalsel kujul. Lämmastikusisaldus on suurem huumusrikastes muldades, väiksem aga huumusvaestes liivmuldades. Taimedele omastatavate lämmastikuühendite (ammoonium- ja nitraatühendid) allikateks mullas on: I.orgaanilise aine lagunemisel II.õhulämmastiku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. III.sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik. IV.orgaaniliste väetistega mulda antud lämmastik. V.mineraalväetistega mulda antud lämmastik. 58. Orgaanilised väetised, bakterväetised. 1
Madalatel temperatuuridel omastab taim nitraatlämmastikku /NO3/ halvemini kui ammooniumlämmastikku. Õhustatud muldades omastatakse paremini ammooniumlämmastikku, hapnikuvaestes muldades omastatakse ainult nitraatlämmastikku. Lämmastiku omastamine sõltub ka mulla fosfori ja kaaliumi sisaldusest, mis on suurem viljakatel muldadel. Mullas on taimedele kättesaadava lämmastiku sisaldus ca. 0,004%. Lämmastikusisaldus on suurem huumusrikastes muldades, väiksem aga huumusvaestes leetunud liivmuldades. Taimedele omastavate lämmastikuühendite allikates mullas on: a) orgaanilise aine lagunemisel vabanevad ammooniumlämmastiku ühendid b) õhulämmastiku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. c) sademeteveega mulda sattuv lämmastik. d) orgaaniliste väetistega mulda antav lämmastik. e) Mineraalväetistega antav lämmastik
Mullas leiduvate lämmastikühendite algallikaks on aga õhulämmastik, millise varud on väga suured, sest maapinna igat hektarit katvas õhukihis on ≈ 80 000 t lämmastikku. Eesti muldade lämmastikusisaldus on küll 0,1...0,3% so 3000...9000kg/ha, kuid 97...99% sellest on orgaaniliste jäätmetena ja vaid 1...3% mineraalsel kujul taimede poolt omastatavas vormis. Lämmastiku sisaldus on suurem huumusrikastes muldades, väiksem aga huumusvaestes leetunud liivmuldades. Taimedele omastatavate lämmastikühendite (ammoonium- ja nitraatühendid) allikateks mullas: 1. orgaanilise aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid 30...90kg/ha aastas, 2. õhulämmastiku sidumisel mikroorganismide poolt mulda toodud lämmastik. Eristada võib kahte liiki mikroorganisme: a. sümbiootilised — elunevad liblikõieliste taimede juurtel mügarbakteritena ja võivad siduda aastas lämmastikku 50...200kg/ha, b
keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks ühenditeks Bioloogiline neeldumine avaldub taimede ja mikroorganismide poolt toitainete omastamise kaudu LÄMMASTIK JA SELLEGA TOIMUVAD PROTSESSID MULLAS Meie muldade üldlämmastikusisaldus on küll 0,1...0,3 %, s.o. 3000...9000 kg/ha, kuid 97...99 % sellest on orgaaniliste ühenditena ja ainult 1...3 % mineraalsel kujul. Lämmastikusisaldus on suurem huumusrikastes muldades, väiksem aga huumusvaestes liivmuldades. Lämmastikuringe Lämmastikuringe uurimisele on pööratud väga suurt tähelepanu, kuid senini on mullas toimuvate keerukate protsesside keemilis-füüsikalisel kirjeldamisel raskusi, sest lämmastikuühendite muundumine on oma olemuselt väga keerukas, sest selles osalevad mullas elavad bakterid, mis on tundlikud temperatuuri, mullaniiskuse, pH, süsinikusisalduse ja muude tegurite suhtes. Põhimõtteliselt on aga toimuvad protsessid
annaabi.ee 
