..3 x, andes sellega ära ka järgnevale põldheinale mõeldud koguse. Liblikõieliste allakülvi korral on vajalikkasutada ka bakterväetisi. Ei tohi üle väetada, muidu surevad rohttaimed ära. PK-väetiste normi kuni 2 korda suurendada. Tuleb anda ka bakterväetisi. 46. kaunviljade väetamine(põldhernes- ja uba) – on väga lubjalembesed kultuurid, vajavad viljakat ja huumusrikast mulda, kasutavad hästi sõnniku järelmõju. Saavad N-ga ise hakkama, erandina huumusvaesel alal kasvu ergutamiseks veidike juurde. PK väetised mulla väetistarbest lähtuvalt ja sügiskünniga mulda. Eelistada tuleks väävlisisaldusega väetisi(lihtsuperfosfaat, ammooniumsulfaat jt) mikroväetistest ei tohiks unustada molübdeenväetist ja ka bakterväetisi. 47. suviteraviljade väetamine – taluvad kõige halvemini liigset happesust ja kõige paremini reageerivad lubiväetisele suvinisu ja kaherealine oder. Kõige leplikum happesuse suhtes on kaer. Nad kasutavad
põldudel üldse N ära jätta.PK väetise normi on mõtekas suurendada allakülviga teraviljadel 2...3 x, andes sellega ära ka järgnevale põldheinale mõeldud koguse. Liblikõieliste allakülvi korral on vajalikkasutada ka bakterväetisi. 46. kaunviljade väetamine(põldhernes- ja uba) on väga lubjalembesed kultuurid, vajavad viljakat ja huumusrikast mulda, kasutavad hästi sõnniku järelmõju. Saavad N-ga ise hakkama, erandina huumusvaesel alal kasvu ergutamiseks veidike juurde. PK väetised mulla väetistarbest lähtuvalt ja sügiskünniga mulda. Eelistada tuleks väävlisisaldusega väetisi(lihtsuperfosfaat, ammooniumsulfaat jt) mikroväetistest ei tohiks unustada molübdeenväetist ja ka bakterväetisi. 47. suviteraviljade väetamine taluvad kõige halvemini liigset happesust ja kõige paremini reageerivad lubiväetisele suvinisu ja kaherealine oder. Vähem reageerivad kuuerealised odrasordid