Õitseb hilja juunikuus. Viljad valmivad, juulis-augustis, seejärel kogu maapealne osa hukkub.( maa sisse jääb alles risoom, millest järgmine aasta areneb õiteta vaarikavars. Kuivatatud marjad on tõhus higileajav ja palavikku alandav vahend. Tõmmisega saab ak ravida põletikke ja leevendada valu. Vaarikaseemnetes sisalduv aine fütosteriin aitab ära hoida skleroosi. Vaarikalehe tee on ergutus-ja ravijook. 29) Vaher (Acer platanoides) Kõige paremini kasvamiseks sobib huumusrohke, viljakas, parajalt niiske muld. Noores eas sirgub paremini varjus, vanemas eas vajab rohkem päikest. Eluiga võib ulatuda 200 aastani. Õied ilmuvad maikuus, natuke enne lehtede tekkimist. Puidust valmistatakse kitarri, viiuli, mandoliini ja teiste keelpillide kõlakasti põhju. Puit on kõva ja sellepärast kõlab heli sellelt paremini vastu. Vahtramahlast on toodetud ka suhrkut. Kevadel saab värsketest lehepungadest valmistada maitsvat rooga (pungi hautatakse ja keedetakse soolvees).
Kasutamine: külmamailast on kasutatud ravimina hariliku mailase asemel, kuid ravitoime kohta ei ole konkreetseid andmeid. Karjamaadel söövad veised ja lambad teda rahuldavalt, kuid söödaväärtus on madal. Õitsemise ajal on taim dekoratiivne, sobiks õitsvatesse murudesse. SÕRMTARN Carex digitata Nime tõlkimisel saame: digitata (lad.k.) sõrmjas; taime pähikute asetus meenutab sõrmi. Sugukond lõikheinalised. Kasvukoht: huumusrohke pinnasega leht- ja segametsades, kuusikutes, puis- niitudel, sarapikes. Peetakse kultuuripelglikuks, kuid püsib raiesmikel. Taim on 10- 30 cm kõrge, juurmiste lehekimpudega ja roomava risoomiga püsik. Kasvab tortidena. Varred peened, lapikud-kolmekandilised. Lehed pehmed, 2-5,5 mm 28 laiad, noorelt varrest lühemad, hiljem varte pikkused. Õisik koosneb 2-4 sõrmjalt